Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid; Olev Ainomäe - pommerid, oboe, plokkflöödid, salmei, krummhornid, rauschpfeiff; Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba; Valter Jürgenson tromboonid; Peeter Klaas - gambad, tsello; Tõnis Kuurme - dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff; Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin. Solistideks on Jaan Arder bariton ja Joosep Vahermägi tenor. Kontserdi tegi eriliseks juba see koht, kus see toimus - Väravatorn. Ja muidugi ka see, et nad olid riietunud vastavalt sellele, mis aegset muusikat nad esitasid. Seekord kandsid nad renessanssi ja baroki aegseid riideid.
5“, „Adoramoste Senor“. Muusikud näitasid ja jutustasid ka oma pillide kohta, mille peal nad mängisid. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Hetkel on Ansamblis kümme liiget: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, plokkflöödid), Olev Valter Jürgenson (tromboonid), Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Tõnis Kaumann (vokaal, bariton), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Peeter Klaas (gambad, tšello), Tõnis Kuurme (dultsian, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid Joosep Vahermägi (tenor). Kontserti algas vokalisti ja baritoni mängija Tõnis Kaumanni kiire kõnega, kus ta rääkis ansambli poolt esitatavatest lauludest ja ansamblist endast. Siis hakkas kontsert. Kuna ma polnud enne vanamuusikakontserdil käinud oli see minu jaoks midagi täiesti uut ja üllatavat.
Meie nägime enda ees selliseid esinejaid nagu Andres Mustonen(viiul, vioola), Jaan Arder(tenor), Joosep Vahermägi(tenor), Riho Ridebeck(bass, löökpillid), Olev Ainomäe(pommerid, salmei, plokkflöödid), Valter Jürgenson(tromboonid), Tõnis Kuurme(dultsian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Imre Eenma(violone) ja Ivo Sillamaa(klavessiin), kuid tegelikult kuulub Hortuse koosseisu veel Neeme Punder(põikflöödid, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Peeter Klaas(viola da gambad, tsello) ja Joosep Vahermägi(tenor), keda meil kahjuks ei õnnestunud kuulata. Hortus Musicus(ladina keeles "muusikaaed") asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni poolt 1972. aastal ning 1976. aastal sai ansambel kutselise staatuse Eesti Riikliku Filharmoonia juures. Nad on tegutsenud üle 30 aasta ning esinenud enamustes Euroopa riikides, USA-s, Iisraelis, Jaapanis, esitades Euroopa muusikat 8.-20. sajandist
Heliplaatidele on salvestatud ca 35 programmi, millest osa on saadaval tänapäevalgi firmadest Erdenklang, Musica Svecia, Forte ja Finlandia Records. Aastal 2007, mängis ja laulas Hortus Musicuses 10 muusikut: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid Olev Ainomäe - pommerid, oboe, plokkflöödid, salmei, krummhornid, rauschpfeiff Jaan Arder bariton Imre Eenma - violone, kontrabass, gamba Valter Jürgenson - tromboonid Peeter Klaas - gambad, tsello Tõnis Kuurme - dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid. Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin Joosep Vahermägi tenor Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun ning kostumeerija Lembi Arder Suuremate 18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku "Hortus Musicuse
Taassünni ajal kerkisid esile humanistid (tõestamine looduslike katsetega, pole jumalast lähtumist). Da Vinci uurib inimese olemust (embrüast lapseni) Renessanss sündis Itaalias. Päritolu peetakse pigem hoopis Madalmaadesse (hiljem ka muusikakoolkonnad). Muutused: Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale. Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav keelpill). Tänapäevase pillikeelega võrreldes mahedam, samuti suurem kui viiul. klahvpillidest orel, klavikord (4-nurkne)ning klavessiin (tiivakujuline, tihtipeale mitme manuaaliga). Ansamblipillid olid puhkpillid, kõige rohkem kasutati plokkflööte, samuti oli arenenud topelthuulikuga pillide valik (NT: Salmeist arenenud pommer, mis oli oboe otsene eelkäija). Pommer oli ka basspillina, nimelt dulaanina (millest hiljem arenes fagott). Levinud olid ka
Koor: Rooma ja Egiptuse ülikud, sõdalased, orjad ja Cleopatra saatjannad (algus- ja lõpukoor) Tegevus toimub 48.-47. a. e. Kr. Egiptuses Aleksandria sõja ajal. Caesar on löönud oma vastase Pompeiuse vägesid ja jõudnud teda jälitades Egiptuse aladele. Orkestri koosseis: 2 flööti, 2 oboed, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, harf, viiulid (I ja II), vioolad, tsellod, kontrabassid. Basso continuo: klavessiin, teorb, lauto, viola da gamba. Lavamuusika: oboe, fagott, harf, keelpillid, gambad Esimene vaatus Egiptlased tervitavad Caesarit. Cornelia ja Sextus tulevad Caesarilt lepitust paluma. Caesar nõustub rahuga. Achillas ulatab Caesarile Ptolemaiose läkitatud kingituse - Pompeiuse pea. Kõik on vapustatud, liiatigi on seeläbi tekkinud uus poliitiline probleem. -Cornelia püüab end tappa. Curius, kes on temasse armunud, takistab teda selles ja teeb olukorra ebasobivust tajumata abieluettepaneku! Nördinud Cornelia mõtleb üksnes oma surmale. Sextus vannub kättemaksu.
annaabi.ee 
