ajaloos. Neid austatakse ning igal ühel on oma roll, nagu oli ka antiikajal. Näiteks Rooma keiser Julius Caesar'ist on tehtud filme ning teda on esindatud ka multikates. Multikas "Asterix ja Obelix" on Julius Caesar Rooma keiser ja suur valitseda, nagu ta oli seda ka Rooma keisririigis. Multikas on tänapäevane, aga tegevus ajalooline. Tänu multika saavad ka nooremad, kes filme ei vaata, aru kuidas miski toimis. Näidatakse läbi multika kuidas roomlased võitlesid gallidega. Tegelikult oli roomlaste ja gallide võitlus enne Julius Caesarit, täpsemalt 387 eKr. Multikas on need kaks sündmust kokku pandud. Gallid ründasid siis, kui Rooma oli veel vabariik aga Julius valitses keisririigis. Veel multikas on näidatud kuidas Julius ja Kleopatra olid koos võimul kuigi tegelikkuses seda ei olnud. Originaal lood on erinevad tänapäevast. Tänapäevased on mugandatud, et oleks kõigile mõistetav. Vanaaja kiri erineb tänapäeva omast palju ning kasutati ka teisi
Roomas ei peetud spordist nii palju lugu, kui Kreekas, armastati närvikõdi tekitavaid vaatemänge kaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlused. Teater ei olnud nii oluline kui kreekas, see oli rohkem rahva lõbustamiseks, mitte nagu kreekas, kus käsitleti igast probleeme. 8. Mis riigiametnikud töötasid roomas? Kaks konsolit sõjaväe juhid, Preetorid õigusemõistjad, Tsensorid-kodanikeloendaja. 9. Kellega tuli Rooma riigil sõdida, et oma riiki laiendada? Gallidega, samniidiga, kreeklastega. Puunia sõjad Kartaago. Makedoonia ja Kreeka vallutamine, Pergamoni vallutamine. 10. Kuidas võis sattuda orjusesse? Vallutussõdade tagajärjel, sõjaorjad. 11. Miks vabariik kord varises roomas kokku? Talupoeg laostus, pidevad sõjad. Muutused sõjaväes mariuse sõjaväereform(kujunes palgaline sõjavägi- proletariaadid). Riik oli liiga suur kõik ei saanud valitsemises kaasa lüüa.
Ida-Rooma jäi püsima, sest püsimajanduse kasuks oli kaks tegurit: soodsad geograafilised tingimused ja rikkalikud materiaalsed võimalused ja inimressursid. Konstantinoopolil oli võimalik oma riigi piire kindlustada ja ründajatele vastulöök anda. Suurem osa kaubandusest toimus läbi bütsantsi. Riik oli rikkam ja edukam Lääne-Roomast, sõjaväekohustus oli talupoegadel. Frangi riik: Rahvasterändamisel tungisid seni gallidega asustatud tänapäeva Prants aladele germaanlased, k.a frangid. Frangid võtsid üle ristiusu roomast, teised germaanlased arianluse. Katoliku kiriku piiskopid toetasid franke, neile õpetati kirjaoskust, riigi rajas Clodovech. 7.saj valitsesid Frangi riiki nn. laisad kuningad, kes andsid tegeliku võimu majordoomusele. Karl Martell rajas feodalismi, Euroopa päästja- tema juhtimisel peatasid frangid araablaste sissetungi Euroopasse 723.a.(Poitiers' lahing); tema valitsusajal
Paulus rändjutlustaja, misjoniretked süürias, väikeaasias, palju poolehoidjaid kristlusele, sümboliks mõõk 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? Viljakasvatuseks sobilik piirkond, madalate mägede tõttu ühendusteed maismaadpidi, eeldus ühtse riigi tekkeks, kreeklased apenniini ps viinamarja ja oliivikasvatused, linnriiklus, tähestik, raha, müntimine 4. Selgitage ütlused: 1) Haned päästsid Rooma Sõda gallidega, gallid tahtsid rünnata aga hanede kaagutamine äratas roomlased 2) Pyrrhose võit läbi raskuste edu saavutamine 3) Liisk on langenud lõplik otsus 4) Tulin, nägin, võitsin julius oli eduks väejuht, võitis palju lahinguid, hinnatud väejuht sõjameesste seas 5) Ka sina, Brutus hea sõber on reetnud (caesar bestule brutusele enne tema mõrvamist kuna brutus reetis ta)
võis olla parem, aga kindlasti mitte nii hea kui korraliku väljaõppe ja varustusega roomlastel. 3. ALLIA JA ALESIA LAHING Järgnevalt kirjeldan ma kahte lahingut, Allia ja Alesia, ning võrdlen kahe lahingu relvastuse, organiseerituse ja kaitseporitsiooni ehk laagri ettevalmistatust. 3.1. Allia lahing Roomlased on korduvalt võtnud liitlasteks hõime, mis elutsesid nende piiride läheduses. Laienedes kohtusid nad ka gallidega, kes sõdisid nende liitlaste kluusiumlastega. Selle kokkupõrke tulemusena ründasid ja vallutasid gallid Rooma. Selline tagasilöök pidurdas Rooma arengut pikaks ajaks. ,,Kluusiumi elanikud olid sokeeritud sellest veidrast sõjast kui nad nägid (vastaste) arvu, meeste imelikku väljanägemist ja relvi, mida nad kasutasid ning kuulsid, et Etruuria leegionid on nende poolt suunatud Po-de mõlemal küljel. Kuigi neil ei olnud mingeid nõudmisi Roomale, ei
Rooma riigi algus · Kuningate aeg Roomas I kuningas oli Romulus, kokku valitses 7 kuningat, ühtib etruskide hiilgeajaga Itaalias. · Varajane vabariik V saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias, võitlus gallidega, jäid alla, kuid taastasid oma võimsuse .256. eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all · Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 eKr - konflikt Kartaagoga(põhja-aafrikas) III sõda Puunia sõjad 1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused
· Etruskid - asustasid piirkonna poolsaare loodeosas, linnriigid saavutasid tänu tihedale suhtlemisele kreeklaste ja foiniiklastega kõrge kultuuritaseme. Võeti üle foiniikia tähestik, ehitati uhkeid hauakambreid. 7.-6. saj oli kõige tugevam rahvas kogu poolsaarel. Kuigi nad langesid 5. sajandil järk-järgult tugevneva Rooma riigi võimu alla, mõjutas nende kultuur ka edaspidi tugevasti Rooma oma. Rooma riigi kujunemine · Kokkulepe gallidega 4. saj eKr · Kesk-Itaalia · Kreeklastelt Lõuna-Itaalia · Kartaago alad · Makedoonia alad · 1. saj eKr vallutati Gallia, Egiptus ja Mesopotaamia Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus · Rooma linna rajamise legend - Pärimuse järgi asutasid Rooma linna seitsmele künkale 753 a. eKr sõjajumal Marsi pojad Romulus ja Remus. 510 a eKr vallutasid küll etruskid Rooma alad, kuid juba varsti suudeti Etruski kuningas kukutada ning
3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? Viljakasvatuseks sobilik piirkond. Ühendusteed maismaad pidi, sest mäed madalad, see oli eelduseks ühtse riigi tekkeks. Kuna kreeklased asustasid oma koloonidas Apenniini ps lõunaossa, siis see tõi kaasa kultuuri mõjutusi nt viinamarja- ja oliivikasvatused, linnriikluse, tähestiku, raha müntimise jne... 4. Selgitage ütlused: 1) Haned päästsid Rooma- Roomlased sõdisid gallidega. Gallid tahtsid roomlasi rünnata, aga haned hakkasid kaagutama ja sõjamehed ärkasid üles. 2) Pyrrhose võit- Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga 3) Liisk on langenud- küsimus on lõplikult otsustatud 4) Tulin, nägin, võitsin- Julius oli väga edukas väejuht, ta võitis palju lahinguid, ta oli hinnatud väejuht ka sõjameeste sees. 5) Ka sina, Brutus- Legendi järgi Julius Caesari veidi enne tema
geograafiline terviklikkus => paremad eeldused ühtse riigi tekkimiseks ümber oli meri => väga suur kreeklaste mõju latiinid - Latiumis elanud itaalikute hõim, Kesk-Itaalias, asusid elama u 1000 eKr Tiberi jõe äärsetele 7-mele künkale gallid Itaalia põhjaosas, Po jõe orus, ning teisel pool Alpe Prantsusmaal elav hõim (mõisted: Cisalpina ja Transalpina) etruskid Latiumi maakonna ja Cisalpina vahelisel piirkonnal Etruurias elav hõim Rooma riigi kujunemine: sõjad: gallidega, samniitidega, kreeklastega, kartaagolastega ja makedoonlastega, mille kõik võitis Rooma. 1. saj eKr vallutas Caesar Gallia ning purustas ka Pompeiuse väe Kreekas toimunud lahingus. Senaatorid polnud rahul Caesari ainuvõimuga, sest see nõrgendas senati võimu, ning nad tapsid tema. Roomas puhkesid kodusõjad Octavianuse ja Antoniuse vahel. Antoniust toetas ka Egiptus. Octavianus võitis selle kodusõja ning ühtlasi vallutas ka Egiptuse
annaabi.ee 
