Haridustee Nagu sellel ajal kohane oli ka Galileo õpetaja algselt isa. Ta kasutas vahel laste õpetamiseks koduõpetajate abi. Isa soovis Galileole paremat haridusteed ja pani ta 1575.aastal Vallombrosa kloostri kooli. Kuna mungalik eluviis hakkas Galileole meeldima, astus ta noviitsina Vallombrosa ordusse. Kuna isale Galileo käitumine ei meeldinud, siis silmahaiguse tõttu viis ta Galileo kloostrist minema ja tagasi ei toonudki. Galileod õpetasid edasi sama ordu mungad. Tänu isale jäi Galileole külge märk, mis tähendas ordust välja visatud munka. Meditsiini hakkas Galilei õppima 1581. aastal Pisa Ülikoolis, olles ise alles 17 aastane. Sinna kooligi suunas teda isa. Galileole aga meeldis arstiteadusest rohkem vaielda Aristotelese ideede üle. Sellest ka tema mõte kummutada Aristotelese idee, et raskemad kehad kukuvad maapinnale poole kiiremini kui kergemad kehad. Näiteks võttis ta raheterad
Lõpuks keeldusid Galileo õpetajad talle andmast ülikoolidipomit ning nii lahkus Galileo 1583. aastal sealt kui meditsiinis läbikukkunu ning " segase mõttetustega mängja ". Kuid just see mõtetustega mängimine oli talle toonud kuulsuse Itaalia tuntuimate matemaatikute seas. Näiteks Giuseppe Moletti, Guidubaldo del Monte ning isa Christoforo Clavie hulgas. Ta oli nendega kirjavahetuses ning edastas neile oma katsete tulemusi. Nemad nimetasid Galileod " tänapäeva Archimedeseks ". Pärast Pisast lahkumist proovis Galileo end elatada matemaatika ja loodusteaduse eraõpetajana Firenzes. Aastal 1586 viis ta läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse mis puudutas hüdrostaatikat. Ta alustas märkmete tegemist, millest hiljem kujunesid välja Galilei tuntud teosed. Vaikselt hakkas tema kuulsus loodusfilosoofina levima, abiks oli ka isalt päritud oskus leida mõjukaid sõpru. Nende abiga saigi ilma mingi
Galileo Galilei, kes sündis 15. veebruaril 1564 Pisas ja suri 8. jaanuaril Arcetris, oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta leiutas kompassi, termomeetri ja täiustas teleskoopi. Perekond Galileo isa oli Vincenzo Galilei, kes oli kuulus muusika õpetaja ja flöödimängija. Isa pidas Galileod väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Juba väiksena keeldus poiss arvestamast autoriteetidega. Ta ehitas kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu kõike, mida tema meeled igapäevastel jalutuskäikudel olid tähendanud. Ema, Guilia Ammannati ja Vincenzo abiellusid 1563. aastal ja rajasid kodu Pisa lähedale. 1572. aastal, kui Galileo oli kaheksaastane, kolisid nad Florencisse
Kui erineva raskusega kehadel lasta kukkuda vaakumis siis jõuaksid need maapinnale samal ajal, sest puuduks õhutakistus. Sellist kehade ühtlaselt kiirenevat liikumist, kus õhutakistus puudub, kehi miski ei sega ning kehade kiirendus on 9.8 m/s 2, nimetatakse vabaks langemiseks. Juhul, kui keha visatakse vertikaalselt üles siis väheneb keha kiirus raskusjõu mõjul ja kiirndus on negatiivne ehk -9.8 m/s2. Galileo Galilei katse Ainuüksi mõtlemine ei viinud Galileod kuhugi edasi. Ta sai aru, et peab oma võiteid ka katsetega tõestama. Katsed ei korraldanud Gaileo ilmselt mitte Pisas esemeid viltusest Pisa tornist alla visates nagu räägib legend, vaid Paduas, kus ta aastail 1592-1609 elas ja õpetas. Katsetes aja mõõtmiseks kaalus Galileo vett, mis mõõdetava aja vältel suure anuma peenest torust välja voolas, kuna tol ajal kelli veel ei olnud. Kuid Galileo mõistis, et hoolimata tema
tagasi Veneetsia kaitse alla. Padova ülikoolile (vaata joonis 1.) oli Veneetsia valgustatud valitsusest kasu, sest see ületas teisi Itaalia riike tolerantsuse poolest. Padovas oli olemas ka ülikoolist eraldi seisev aktiivne intellektuaalne ringkond. Selle keskuseks oli kujunenud G. V. Pinelli kodu. Pinellil oli suur käsikirjade ja raamatute erakogu, ta võttis sageli vastu linna külastavaid aukandjaid ja õpetlasi ning kutsus ka Padova kirjamehi nendega kohtuma. Pinelli esitles seal ka Galileod ja jäi tema lähedaseks sõbraks kuni oma surmani 1601. aastal. Tõenäoliselt just tema majas kohtas Galileo Paolo Sarpit ja kardinal Roberto Bellarminet, kes mängisid Galileo hilisemas teadlaseelus tähtsat rolli (Stillman 2002: 52). 1603. aastal lahendas Galileo terve rea kaldpinnal toimuva liikumise probleeme ja hakkas uurima kiirendust. Juba enne XIV sajandit oli oletatud, et aset leiavad väikesed järjestikused 5
Kuid Galileo ei teinud hoiatusest väljagi. Galileo õppejõud keeldusid talle andmast ülikoolidiplomit. Seetõttu lahkus ta Pisa ülikoolist kui meditsiinis läbikukkunu ja ,,segane mõttetustega mängija". Kuid just see mõttetustega mängimine oli talle toonud suure kuulsuse Itaalia juhtivate matemaatikute Giuseppe Moletti, isa Christoforo Clavio ja Guidubaldo del Monte hulgas. Ta oli nendega kirjavahetuses, edastades neile oma vaatlustulemusi. Nende hulgas nimetati Galileod ,,tänapäeva Archimedeseks". Kuid see oma aja Archimedes leidis, et matemaatika on meditsiinile vilets aseaine. Sel perioodil olid paljud inimesed haiged, vähesed aga uudishimulikud. Galileo püüdis leida aadlikest õpilasi, ent neid, kes olnuks valmis abstraktseid numbreid või ja leiva vastu vahetama, polnud kuskilt leida. Õnneks jäi Pisa ülikoolis vabaks matemaatika õppetool ning Galileol õnnestus see ametikoht endale
annaabi.ee 
