Ta isegi pidi võitlema iseendaga, kaalutles sooritada enesetappu, sest võitles pidevalt ju ebaõigluse ja valede keskel, kuid siiski seda ei teinud, kuna arvas, et muidu poleks ta hing rahu saanud. Don Quijote seevastu aga tahtis muljet avaldada oma südamedaamile. Kujutas end ette rüütlina, kes püüdis kaitsta kõike ja kõiki kurjade jõudude eest. Kõik vägiteod, mida ta tegi, olid mingil määral pühendatud Dulcineale. Näiteks, kui ta vabastas galeeriorjad, tahtis ta, et nad läheksid räägiksid Dulcineale, mida mees tema pärast kõike korda saadab. Peale selle oli mees veel vaeste ja nõrkade kaitsja. Don Quijotet tembeldati hulluks ja naerdi tema rumaluste üle, kuigi tegelikkuses don Quijote käituski narrilt rüütliromaanide pärast, mida ta lugenud oli. Mõlemad raamatud kujutavad erinevat liiki kangelaslikust – kas siis kättemaks või daamikultus. Minu arvates mõlemad tegelased näitavad küll välja oma
Lihtrahva jaoks sai aktuaalseks küsimus, et kas leiba saab ja kui palju see maksab.Revolutsioon püüdis luua uut olustikku, et vabaneda vanast korrast ka selle välistes avaldustes. Üldiseks kõnetusvormiks sai ,,sina". Kaotati ,,härra", ,,proua" ja ,,preili", aupaklikku kõnetlust hakkas märkima ,,kodanik". Loobuti aristokraatlikust rõivamoest, tavaliseks sai sankülottide rõivastus. Suurmoeks sai punane früügia müts, mida olid siiani kandnud madrused ja galeeriorjad. Kaelas kanti lõdvalt sõlme seotud rätikud, hakati kandma pikki pükse. Uue olustiku keskne probleem oli voorus. Revolutsiooniline moraal pidi olema range, vastand aristokraatlikule armukese pidamisele. Keelati prostituutide ilmumine tänavale. Vanade mõõtude ja kaalude asemele tuli meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Seda rakendati ka kellaaja arvestuses. Päevas oli 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit. Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga
Sedakorda mängib Sansón Valge Kuu rüütlit ja võitleb Don Quijotega Dulcinea ilu pärast. Nüüd Don Quijote kaotab ja nõustubki minema aastaks koju. Mida tahab Don Quijote saavutada? Ta tahab olla selline rändrüütel nagu on olnud rüütlid tema loetud ja palavalt armastatud romaanides. Ta tahab eelkõige teenida oma südamedaami Dulcinead. Kõik vägitükid, mida ta tegi, olid mingil määral pühendatud Dulcineale. Näiteks, kui ta vabastas galeeriorjad, tahtis ta, et need läheksid Tobososse ja räägiksid Dulcineale, mida Don Quijiote oli tema pärast korda saatnud. Galeeriorjad muidugi ei kavatsenud midagi sellist teha ja naersid hoopis oma vabastaja üle. Ja teda "õnnistati" ka kivirahega. Peale selle oli Don Quijote vaeste ja nõrkade kaitsjaks. Näiteks päris esimese osa algul astus ta vahele ühele mehele, kes poissi peksis. Ta keelas poissi lüüa. Don Quijote oli aeg-ajalt ebamaine tegelane
majandusraskusi. Lihtrahva jaoks sai aktuaalseks küsimus, et kas leiba saab ja kui palju see maksab. Revolutsioon püüdis luua uut olustikku, et vabaneda vanast korrast ka selle välistes avaldustes. Üldiseks kõnetusvormiks sai „sina". Kaotati „härra", „proua" ja „preili", aupaklikku kõnetlust hakkas märkima „kodanik". Loobuti aristokraatlikust rõivamoest, tavaliseks sai sankülottide rõivastus. Suurmoeks sai punane früügia müts, mida olid siiani kandnud madrused ja galeeriorjad. Kaelas kanti lõdvalt sõlme seotud rätikud, hakati kandma pikki pükse. Uue olustiku keskne probleem oli voorus. Revolutsiooniline moraal pidi olema range, vastand aristokraatlikule armukese pidamisele. Keelati prostituutide ilmumine tänavale. Vanade mõõtude ja kaalude asemele tuli meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Seda rakendati ka kellaaja arvestuses. Päevas oli 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit. Kristlik kalender
siidsukad ning eri värvi riidest valmistatud kuub, põlvpüksid ja vest, üldiseks muutus sankülottide rõivastus (põlvpüksteta). Esialgu kujunes suurmoeks Rahvuskaardi vorm: sinine kuub, millel punased reväärid, valged pikad torupüksid ja valge vest. Jalutuskeppide asemel hakati kandma saableid. Meesterõivastuses pidid olema esindatud rahvusvärvid. 1792. a Pariisile appi tulnud vabatahtlikud tõid kaasa uue suurmoe - punase früügia mütsi, mida olid kandnud madrused ja enne neid galeeriorjad. Jalas kanti puukingi ja kui ilm vähegi lubas, siis sokkideta. Naistemood oli revolutsiooni algul konservatiivne: piirduti rahvusvärvides kokardiga mütsil või lindiga rinnal. Kadusid parukad - parukameistrid jäid lausa tööta. Meestel läks moodi lühikeste ettekammitud juustega soeng. Moekad mehed kandsid põskhabet. Naised hakkasid juukseid lihtsalt siledaks kammima. Voorus Vooruse all mõeldi ühelt poolt kõrgemat moraali ning lõpu tegemist vana korra
-Lubas kannupoisile saare =Don muretseb raudrüü, aga kiiver on puudu -Paneb kiivriks kausi =Doni teod on jaburad, aga eesmärk on üllas -Ründab tuuleveskit, jääb selle külge kinni -Peatab karjapoissi peksva peremehe, võtab ausõna, et enam ei peksa, karjapoiss saab hiljem veel kõvemini peksa -Päästab kurjategijatest galeeriorjad =Don on meeleheitliku tegutseja võrdkuju -Ükski tegu ei ole omakasupüüdlik -Alati üllas eesmärk Cervantes jätkas komöödiate ja novellidega 2. Ülevaade ühest Moliere näidendist ,,Don Juan" Molière Peategelased: Peategelaseks raamatus ,,Don Juan" on kindlasti nimitegelane, Don Juan. Don Juan on seiklushimuline, kuid tema seiklushimu väljendub just armuseiklustena. Ta on abiellunud korduvalt
annaabi.ee 
