· Lisa tasakaalulisele mudelile o Aga ka liigifond (P) muutub o Saarel tekib liike evolutsiooni käigus o Liikide interaktsioone ei ole arvestatud (takistamised, soodustamised) o Immigratsioon ja ekstinktsioon ei ole sõltumatud, ,,päästeefekt" (kui üks populatsioon hakkab välja surema, siis võib mõõnaperioodist üle saada, kui mandri pealt isendeid tuleb üle saarele) o Suurele saarele tuleb rohkem immigrante o Isolatsioon ja saare suurus muutuvad ajas isolatsioon tänapäeval käivad hoovused Madagascari ümber nii, et loomadel oleks palju lihtsam Madagascarilt mandrile rännata, aga 20-60 miljonit aastat tagasi, asusid Madagascar ja Aafrika manner teistmoodi ja tollal oli hoovuste suund hoopis teist pidi ja nii oli loomadel soodne Madagascarile rännata.
Tuntud on näide kaelkirjakutest, kes elu jooksul on sunnitud oma kaela pikemaks sirutama ja sedasi väljaveninud kael on pärandatav ka tema järeltulijatele. Tegelikult aga peaks me Lamarck'i mäletama kui esimest suurt evolutsionisti, kel jätkus julgust väita, et elusloodus korrastab ennast ise ning liigid ei ole mitte loodud vaid arenenud lihtsamatest vormidest. Sellest tuleneb omakorda, et liigid ei ole muutumatud. 8. Charles Darwini roll evolutsiooniteooria kujunemisel Nimelt avastas Darwin, et iga liik on mõnevõrra varieeruv ja et kuna juba Malthuse ajast oli teada, et kõik isendid ellu jääda ei saa, siis tekib ju küsimus, kas need kes surevad, on ikka keskmine läbilõige populatsioonist? Darwin arvas, et ta ei ole seda mitte vaid et osadel isenditel on suurem tõenäosus jõuda järgmise põlvkonnani kui mõnel teisel. Nii valib loodus välja ellujäämiseks vaid paremini kohastunud isendeid. Seda mehhanismi nimetas ta
Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Kosmopoliit, kosmopolitism väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. Kosmopolitismi eeldused on suur ökoamplituud ja tõhus levi, paljudel juhtudel ka kiire aktiivsete elujärkude läbimine. Rohkesti inimikaaslejaid liike: vesihein, rändrott, toakärbes. Biogeograafilistest seisukohtadest lähtusid oma töödes esimestena: Alexander von Humboldt (1769 1859) ja Robert Charles Darwin (18091882). Biogeograafia seos teiste teadusharudega: geomorfoloogia mullateadus BIOGEOGRAAFIA hüdroloogia klimatoloogia Biogeograafia on: 1) bioloogiline teadus uurimisobjektiks on elusorganismid; 2) geograafiline teadus püüab leida seoseid taimede ja loomade maailmaga ühelt poolt ning
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana voolab samuti Hispaania piiril. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira). Ringkonnad: 1.Lissaboni ringkond 15
Viimane viinapuuviirg kus lõppes, seal algasid peenrad, täis aedviljasid uhkeid ja lopsakaid, kõiksugu liike. Pulbitses allikat kaks seal. Üks läbi aedade voolas kõiki neid kastes, läks aga lossini kõrgeni teine, joostes müüri alt õue, ja vett sealt ammutas rahvas. Nii oli Alkinoos jumalailt saand andisid ohtralt... Kreeka maastik koosnes mägedest, mäetippudest ja saartest, igal väikeselgi tasandikul oli oma paiga vaim e genius loci. Kreeklaste mõtteviisis oli loodus hingestatud. Igal paigal oli oma meeleolu sõltuvalt paiga vaimust. Koobastes, hiites ja voolavas vees elutsesid nümfid. Metsades ja mägedes elasid metsajumalad, faunid, saatürid. Sarvede ja kitsejalgadega Pan, karjuste jumal, elas kõrgel mägedes, metsarikastel nõlvadel. Mängis seal oma flööti ja tantsis nümfidega. Pan'i
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
