Visnapuu 1908 Visnapuu 1909-esimese reas vasakult Tartu periood Teenis raha eesti keele õpetamisega tütarlastekoolis Kujuneb loominguliseks isiksuseks Huvitus vene kultuurist (futurism, akmeism) ja idamaade religioonist 1919-1920. aastail osales Vabadussõjas 1918. aastal kohtus luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega 1922. aastal ka abiellus 1919. a korraldab Gailitiga ringreisi Visnapuu Loomingu algus Luuledebüüt 27.okt 1908 "Nägin sügisel..." "Moment esimene" (1913) ja "Roheline Moment" (1914) "Amores" (1917) "Jumalaga Ene" (1918) "Talihari" (1920) "Hõbedased kuljused" (1920) "Käoorvik" (1920) Visnapuu varasemat loomingut juhivad uusromantismist kantud otsingud Armastuslaulud tundesoojuse, haruldase rütmiga ja hea kõlaga Luuledebüüt Click to edit Master text styles Second level
Teda huvitas müstika. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917 liitub Siuruga. Võtab osa Vabadussõjast koos parima sõbra August Gailitiga. Ta hüüdnimi oli vürst ning talismaniks pintsakutaskus krüsanteem. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varamu" toimetaja. 1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse. Esimene luulekogu oli "Amores" 1917
aastasena). Selle kogumikuga sai ta tähelepanu, mida ta soovis. Teien kogumik ilmus 1914 ,,Roheline moment", see oli roheliste lehtedega. Seal ilmus ka piltluuletus ,,Vaarao tütar". Visnapuu oli kirjas Tartu Ülikoolis, aga seal ta eriti ei käinud. ,,Teataja" leht Tallinnas otsis 1917 endale toimetajat. Visnapuu kandideeris ja ka sai selle koha, sellest algas tema Tallinna-periood. Tallinna perioodi ajal oli alustavas Siurus ning kohtus oma sõbra August Gailitiga. Siuru sobis Visnapuule hästi teemad eneseotsing, õnnenauding, maailmavalu, armastus, looduspildid. 1918 kohtub Visnapuu naisega, kelle nimi on Hilde Elfride Franzdorf, kuid keda Visnapuu hüüab Ingiks. Ta pühendab naisele palju luuletusi ning ka abiellub temaga 1922. 1917 ilmub luulekogu ,,Amores" 1918 ilmub luulekogu ,,Jumalaga, Ene!" - lahkumine Siurust ja minek vabadussõtta. Hiljem on Visnapuu väga oluline isamaaluule kirjutaja
pessimistlik. Romaanis avaldub tema eluhoiak, ei näita oma tegelikke tundeid välja. Jumalat tuleb paluda pimeduses ja armastust hoida oma südames nagu suurimat saladust. Gailitit on nimetatud ka viimseks romantikuks. Viljeles uusromantismi - oli kontrastide mees. Kõrvuti ilu ja inetu, hea ja kuri, saatan ja jumal. Gailiti kõrgperiood: 1927 Põrgusõitjad - kontrolli, kas oli see pealkiri 1928 Toomas Nipernaadi. HENDRIK VISNAPUU Tutvusid Gailitiga pisut enne Siuru loomist. Debüütkogu: 1917 ,,Amores"luulekogu. Armastusluuletused, aga armastuses ulatuvad tunded kirglikust armastusest vihkamiseni. Imeilusate armastusluuletuste kõrval on tema üks kurikuulsamaid luuletusi: Laul sest jäledast 1917 kirjutatud. Süüdistati teda jumalateotuses. Ta oli oma aja mes, kirjeldas tundeid nägemusi ajast, milles ta viibis. Sõjaaed, asjatu surm, mõttetus. Visnapuu elu oli kaunis raske ja vaene. Ta pingutas aastaid, et saada lõpetada gümnaasium
Ta õppis Tartu linnakoolis ja sooritas Narva gümnaasiumi juures eksami, et saada algkooli õpetaja pabereid. Töötas õpetajana külakoolis ja siis Tartu tütarlaste pro-gümnaasiumis. Läks 1916 Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia erialale, kuid huvitus juba rohkem kirjanduslikust tegevusest. Lugemus suur, uudishimulik, boheemlaslik, sügav psühholoogiline inimese tundmise vaist, tundlik. 1917 liitub Siuruga, kus pani kõikidele hüüdnimed. Võtab parima sõbra Gailitiga Vabadussõjast osa (Kuperjanovi polgus). 1944 pagulane Saksamaal, 1951 jõudis Ameerikasse, kus sureb. Visnapuu ei suuda kohaneda ning on väga üksildane. Kremeeriti, maetud New Yorki müüri sisse. Kandis rinnataskus krüsanteemi. Looming alguses mõjutas teda futurism (häälikud, palju onomatopoeetilisi sõnu, kordus). Noorena kasutab uuenduslikke elemente- nen- ja tet-lõpulised sõnasd, y-täht. Tema teosed illustreeris Ado Vabbe
1) Mälk on 1930ndateks aastateks leiab selle aineala, mida ta tunneb. Tänu sellele tekib kindlus ja retseptsioonitõus. Kui rõhutatakse aineala, siis peetakse silmas seda, et ta hakkab kirjutama pikemaid ja lühemaid rannajutte. (Saaremaaga seotud motiivid) 2) 30ndateks aastateks leiab Mälk mõttelise tasakaalu ka esteetilises plaani. Tasakaal realistliku olustikukirjanduse ja teisalt romantilise elukäsitluse vahel. Mälk osutub olema maalähedasem, on võrreldes Gailitiga lähemal massilektüürile. Peaks silmas pidama ka seda, et Mälk on üks menukamaid draamaautoreid 1930ndate rahvalavadel. 1934 "Surnud majad" ajalooline proosa on seotud üldise sotsiaalse tellimusega, mis tollal õhus oli. 1935 "Õitsev meri" 1936 "Rannajutud" 1936 "Läänemere isandad" 1937 "Taeva palge all" 1942 "Hea sadam" 1952-53 "Tee kaevule" 1963 "Kevadine maa" 1978 "Projekt Victoria" Erilise soosingu saavad retseptsioonis romaanid "Õitsev meri". Rannakirjanduse fenomen: