Rakud võivad ka ebaühtlaselt jaotuda nii veesambas kui ka järve eri osades ning see on tunnuslik koloonialistele liikidele. Pindmistesse veekihtidesse kerkivad kolooniad tuulevaiksete ilmadega. Arvukamaid kolooniaid võib näha palja silmaga (#). Nii suurendatakse fotosünteesi aktiivsust ning seeläbi kiirendatakse rakkude kasvu. Vetikaraku ujuvust reguleeritakse gaasivakuoolide abil ning selle toimimisel on võtmeroll fotosünteesil sünteesitud sahhariidide kogusel. Nende hulga suurenemine avaldab survet gaasivakuoolidele, mille ruumala väheneb, ning rakud hakkavad vajuma. Sügaval vähese valgusega veekihtides ületab sahhariidide tarbimine nende sünteesi, rõhk gaasivakuoolidele väheneb ning rakud kerkivad taas pindmistesse veekihtidesse. Nõnda suudavad sinivetikad endale valida sobiva
* viburite arv ja asukoht sõltub liigist * viburid on liikumiseks * tsütoplasmas paikneb vabalt 1 rõngaskromosoom = 1 DNA * DNA piirkond nim. nukleoid * bakteri kromosoomis histoonid puuduvad. * abikromosoomid e plasmiidid tekivad bakteril teatud tingimustel tema kaitseks * plasmiid toodab valke iseenda kaitseks * plasmiide kasutatakse inimeste jaoks ära, liita võimalik inimese geene, transgeenne organism * gaasivakuoolide abil reguleeritakse kõrgust vees * baktereid saab jagada kuju järgi rühmadeks: - kokid ehk kerabakterid kahekaupa on diplokokid pikas reas streptokokid, tekitavad mädapõletikku sartsiinid kuubikuna stafülokokid e suured kobarad - pulkbakterid e batsillid diplobatsill kahekaupa streptobatsill, kobar
raku perifeerses osas üsikult; () raku keskosas kimpudena Rakusein koosneb: () peridiniinist; () sporopolleniinist; (x) peptidoglüaanist; (mureiin); () tselluloosist; () kitiinist; () räisoomustest; () orgaanilisest ainest plaatidest Gaasivakuoolid on: () mureiinist seinaga; () tselluloosist seinaga; (x) valgulise seinaga; () sisaldavad lipiiditilgakesi; (x) gaase läbilaskva seinaga; () vedelikke läbilaskva seinaga Gaasivakuoolide funktsioon on: (x) tagada raku ujuvust ja selle reguleerimist; () raku energia varu; () sinivetika respiratoorne organell () polüosfaatide varu; () ATP süteesi koht Heterotsütides toimub: (x) lämastiku fikseerimine; () süihappegaasi sidumine; () hapniku tootmine; () fosfori omastamine veest; () heterotroofne toidu seedimine Prochlorophyta e proklorofüüdid 2
2. libisev (viburiteta) liikumine tahkel pinnal, kollektiivselt ainult. 3. voogamine (swarming). Kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal. 4. spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega. libisev liikumine tahkel pinnal. 5. Twitching e. piiltõmbumine (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) (Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). pole tõmblemine !:D 6)liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil 5.Doomenide kohta on eksamil küsimused - nimetus ja millist infot see nimetus sisal dab. NT bakteri nimi kooseneb perekonnanimest ja liigi epiteedist Bacillus - pulgake lad k, bacterium - kreeka k. bacterium coli - soolekepike. Bakteritel eesti k pm nim pole. Sageli kasutatakse bak nimedes inimeste nime, kes on nime andnud või bak kirjeldanud. Perekonna nime järgi tuletades lõppeb sõna a - ga (bakteri nimi). Liiginimetused on nt bacillus pasterii (Pasteur)
VIBURID, PIILID JA LIIKUMINE Bakterite liikumisviisid: 1) Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2) Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3) Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4) Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5) Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil; Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). 6) Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil Viburite keskmine pikkus on 10 mkm. Viburi läbimõõt on 20-30 m Viburiniit koosneb valgust- flagelliinist. On valgusmikroskoobis nähtav peitsimisel enne värvimist. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Viburite paigutus: 1) Monopolaarne monotrihh, Caulobacter, Vibrio 2) Monopolaarne polütrihh e. lofotrihh, Pseudomonas, Thiospirillum, Helicobacter 3) Bipolaarne monotrihh, Wolinella succinogenes
modifitseerimisega või ta tüve insenergeneetikaga. Bakterite liikumisviisid. 1. Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2. Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3. Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4. Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5. Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil; Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil NB! Kõik bakterid ei liigu! Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Twitching on üks vorm libisevast liikumisest - toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises.
migratsioonis, päeval pinnakihi eufootiliseks vööndiks--see on lähedale, öösel sügavamale. Nähtus piirkond, kuhu ulatuv valgus on hõlmab nii liikumisvõimelisi kui ka küllaldane, et võimaldada liikumisvõimetuid liike. Viimasel autotroofsete (fotosünteesivate) puhul on nende vertikaalne taimede elutegevust. Eufootilise liikumine seotud gaasivakuoolide vööndi alumist piiri nimetatakse arvu ja suuruse muutustega rakus, kompensatsiooni sügavuseks, see mis tagab rakkude optimaalse asub väga selgeveelistel füsioloogilise seisundi veekihis. ookeanialadel ~200 (maks. 270) m Migratsiooni põhjused on valgus ja sügavusel, st. sellisele sügavusele temperatuur. ulatuvad vetikad. Maailmamere
Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Libisev liikumine ja limadüüsid. Bakterite liikumisviisid: o Viburitega liiikumine vedelas keskkonnas o Vibruritega liikumine tahkel pinnasl (voogamine e swarming) o Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) o Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) o Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal piilide abil) o Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil Voogamine ehk Swarming on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: o Rakkude pikenemine (filamentsed paljude nukleoididega rakud), o Rohkete külgmiste viburite moodustumine, o Kõrvutipaiknevate rakkude vaheline kontakt (ühised viburikimbud) Piiltõmbumine ehk twitching - üks vorm libisevast liikumisest See on liikumine tüüp IV piilide abil,
Stigmatella viljakeha on keerukam ja meenutab puud, Myxococcuse oma on tilgakujuline. XI 57. Bakterite liikumisviisid. 1. Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2. Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3. Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4. Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5. Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil NB! Kõik bakterid ei liigu! 58. Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Twitching on üks vorm libisevast liikumisest - toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises. Tüüp IV piilid paiknevad raku
VIBURID JA LIIKUMINE Bakterite liikumisviisid 1. Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2. Kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming, Proteus). 3. Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4. Libisev liikumine tahkel pinnal (ilma viburiteta) 5. Piiltõmbumine (twinching)- liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil, Neisseria gonorrhoeae) 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil KÕIK BAKTERID EI LIIGU! Kuna viburi läbimõõt on ainult ca 20-30 nm (pikkus küll ca 10 µm), siis ei ole nad valgusmikroskoobis läbivas valguses nähtavad. Vibureid saab valgusmikroskoobis näha rakkude peitsimisel enne värvimist. Peits muudab viburi jämedamaks.Hästi on viburid näha ka elektronmikrofotodel. Vibureid saab rakkudelt eraldada loksutamise või homogeniseerimisega. Viburi paigutus 1. Monopolaarne monotrihh (Caulobacter, Vibrio) 2
annaabi.ee 
