Joonis 2 Katseseadme skeem 1 – gaasipõleti; 2 – suitsugaasi kollektor; 3 – mõõtesond; 4 - gaasianalüsaator 4 3 TÖÖ KÄIK Kontrollida, et katse alguses oleksid olemas kõik vajalikud töövahendid ning need on ühendatud omavahel nii nagu näidatud joonistel 1 ja 2. Sellele järgnevalt tuleb sisse lülitada gaasianalüsaator ning valida kütuse liigiks maagaas. Seejärel avada gaasikraan, süüdata gaas ning valida õige suurusega leek. Katses nr. 1 kasutati väiksemat leeki, katse nr 2 suurendati leeki. Katses nr 1 reguleeriti gaasileek nii suureks, et CO sisaldus gaasis vastas 64 ppm-ile. Teises katses suurendati gaasileeki üleliia palju (CO sisaldus oli rohkem kui 5000 ppm-i) ning tuli oodata seadme puhastumist. Seejärel tehti katse uuesti, kui CO sisaldus oli 741 ppm-i. Selle katse korral kasutati HOLD nuppu, et lugeda välja O2 sisaldus. CO2 sisaldus tuli määrata
7. Avada ventiil vahepaagist tuleval torustikul (seinal) ja reguleerida vee pealevool nii, et tase survepaagis 4 oleks veidi kõrgem õhuniisutisse tuleva äravoolutoru 27 otsast (taset aegajalt kontrollida). 8. Kontrollida vee väljavoolu ühtlust kanalisatsiooni gaasikella jahutusvee torust 23, õhuniisutist ning kalorimeetri ülevooluanuma 5 torust 8. vee tilkumine kerest näitab seadme mittekorrasolekut. 9. Avada ettevaatlikult gaasimagistraalil olev gaasikraan ning põleti 17 kraan. Keerata gaasipõleti allosas olev õhu reguleerseib kinni ning lasta enne süütamist süsteemist läbi voolata 5 liitrit gaasi vältimaks PLAHVATUSOHTU GAASIREGULAATORIS NING GAASIKELLAS. 10. Süüdata leek ja õhu reguleerseibi avamisega ning gaasikulu muutmisega reguleerida leek nii, et leegi südamiku sinakasrohelise koonuse kõrgus oleks 0,04...0,0,5 m. Sellele vastab kalorimeetri soojuskoormus u. 4000 kJ/h. 11
7. Avada ventiil vahepaagist tuleval torustikul (seinal) ja reguleerida vee pealevool nii, et tase survepaagis 4 oleks veidi kõrgem õhuniisutisse tuleva äravoolutoru 27 otsast (taset aegajalt kontrollida). 8. Kontrollida vee väljavoolu ühtlust kanalisatsiooni gaasikella jahutusvee torust 23, õhuniisutist ning kalorimeetri ülevooluanuma 5 torust 8. vee tilkumine kerest näitab seadme mittekorrasolekut. 9. Avada ettevaatlikult gaasimagistraalil olev gaasikraan ning põleti 17 kraan. Keerata gaasipõleti allosas olev õhu reguleerseib kinni ning lasta enne süütamist süsteemist läbi voolata 5 liitrit gaasi vältimaks PLAHVATUSOHTU GAASIREGULAATORIS NING GAASIKELLAS. 10. Süüdata leek ja õhu reguleerseibi avamisega ning gaasikulu muutmisega reguleerida leek nii, et leegi südamiku sinakasrohelise koonuse kõrgus oleks 0,04...0,0,5 m. Sellele vastab kalorimeetri soojuskoormus u. 4000 kJ/h. 11
Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekan- dumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Vajaliku gaasisurve reguleerimiseks avatakse põletil korraks kumbki gaasikraan, et tekiks gaasi läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Gaasileegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ja süüdatakse gaasisegu. Gaasisegu süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki. Gaaskeevituse võtted ja asendid
montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ning malmi. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Võrreldes elektergeevitusega on protsess suhteliselt aeglane. 1.1 Gaaskeevituse põhimõte Vajaliku gaasisurve reguleerimiseks avatakse põletil korraks kumbki gaasikraan, et tekiks gaasi läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Leegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ning gaasisegu süüdatakse. Selle süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki. (joonis 1)
- kui seade läheb rivist välja või ei funktsioneeri korralikult; paluge kasutada originaaltagavaraosi. Hea oleks teha järgmist: - Kasutage seadet ainult toidu valmistamiseks ja mitte millekski muuks. - Kontrollige seadme head seisundit peale pakendite eemaldamist. - Eraldage seade vooluvõrgust kui ta ei funktsioneeri korralikult ning samuti enne puhastamist või hooldamist. - Kui seadet pikema aja vältel ei kasutata eraldage seade vooluvõrgust ning keerake gaasikraan kinni (kui on). - Kasutage nõude ahju panemisel ning ahjust võtmisel ahjukindaid või pajalappe. - Võtke ahju ukse käepidemest alati keskelt kinni; käepideme ääred võivad kuuma õhu tõttu samuti kuumaks muutuda. - Kui te olete otsustanud seadmest vabaneda lõigake toitejuhe kohe seadme juurest ära. · Seadme valmistajat ei ole vastutav kahjude eest, millised on tingitud ebaõigest paigaldamisest, ebaõigest, mittesihipärasest või ebaratsionaalsest kasutamisest. KOKKUVÕTE
keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Joonis 15. Oksüdeeriv leek Vajaliku gaasisurve reguleerimiseks avatakse põletil korraks kumbki gaasikraan, et tekiks gaasi läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Gaasileegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ja süüdatakse gaasisegu. Gaasisegu süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki (vt joonis 14).
lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Joonis 15. Oksüdeeriv leek Vajaliku gaasisurve reguleerimiseks avatakse põletil korraks kumbki gaasikraan, et tekiks gaasi läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Gaasileegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ja süüdatakse gaasisegu. Gaasisegu süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki (vt joonis 14).