10. septembril 2004 teatas Euroopa ja USA astronoomide meeskond, et nad on esmakordselt vaadelnud optiliselt eksoplaneeti, mis tiirleb pruuni kääbuse 2M1207 ümber, 230 valgusaastat meist eemal. Selle planeedi spekter näitab vee olemasolu. Ka teised karakteristikud kinnitavad, et tegu on planeediga, kuid vaja on veel vaatlusi, et kindlaks teha, kas planeet ikka tiirleb selle tähe ümber, mida pildistati. Planeet arvatakse olevat noor gaashiid massiga viis Jupiteri massi ja orbitaalraadiusega 55 aü. See on ematähest seni kõige kaugemal leitud planeet. Seisuga 18. mai 2007 on meil teada 209 eksoplaneeti. See on innustanud astronoome üha ulatuslikumatele avastuskampaaniatele. On selge, et uusi eksoplaneete avastatakse lähemal ajal kümneid kui mitte sadu, ning meie arusaam Päikesesüsteemi tekkimisest ja arengust muutub senisest veelgi täpsemaks. Horisont 4/2007 Tõnu Viik
ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Allan Pertel SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere. OMADUSED Suuruselt teine ja Päikese poolt kuues planeet Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Neid pilvemoodustusi ümbritseb udu, mis peidab tormist ilmastikku enda all. Mõned ilmastikuhäired on nähtavad ka Maalt. Umbes kolm korda sajandis häirivad planeedi pinda raevukad tormid. Need on nähtavad heledate laikudena planeedi ekvaatori läheduses.
Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Kaaslasi väikekehadel ei ole. Suuruselt teine planeet on gaashiid Saturn, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Satrni rõngad on kõige ulatuslikumad ja tähelepanuväärsem. Lai, kuid õhuke süsteem on jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse, kuid igaüks koosneb tuhandetest kitsastest eraldi rõngastest. Iga rõngakese moodustavad jäätunud kivimitükid. Saturnil on vähemalt 18 kuud
2.slaid Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Uraan Karin Merevits Lm-08 URAAN ÜLDISELT Orbiit: 2,870,990,000 km Päikesest Diameeter: 51,118 km (ekvatoriaalne) Mass: 25kg Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on Päikesesüsteemi suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. See on külm ja pime paik. Temperatuur pilvede ülaosas on -200º C ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis
Second level Third level Fourth level Fifth level Pilte Jupiterist Jupiteri kuud SATURN Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Suuruselt teine ja Päikese poolt kuues planeet Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Saturni ümbritsevad ikusad rõngad, mis koosnevad väikestest ainekamakatest. Saturnil on vähemalt 18 ja tõenäoliselt üle 20 kuu. Tema väline pind ei ole tahke lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pildid Saturnist URAAN
väikekehadele asteroididele, meteooridele ja komeetidele. 3 2. Hiidplaneedid. 2.1. Jupiter. Jupiteri peetakse meie süsteemis Päikese järel mõjususelt järgmiseks taevakehaks. Nime on ta saanud vanade roomlaste peajumalalt. Ta on Päikesesüsteemi suurim planeet, ületades Maa läbimõõdu üksteist korda ja tiirleb Päikesest 778 miljoni kilomeetri kaugusel. Jupiter on nn gaashiid (koosneb peaaegu tervenisti gaasist). Sarnaselt teiste hiidplaneetidega ei ole sellel planeedil näha tahket pinda, nagu siseplaneetide puhul, vaid pigem pilvekihi tippe. Pole küll veel tõestatud, aga kahtlustatakse, et planeedi keskel asub kivine südamik, mille temperatuur hinnanguliselt võib olla 35 000 kraadi. Jupiter pöörleb Päikesesüsteemi planeetidest kõige kiiremini, üheks täispöördeks kulub 9 tundi ja 55 minutit. Selline kiirus surub planeedi veidi lapikuks
Kosmoseaparaatide abil on leitud kolm kaaslast ja planeeti ümbritsev rõngas -- erineva suurusega tahketest osakestest koosnev süsteem, laiusega umbes 6000 ja paksusega alla ühe kilomeetri. Rõngas asub planeedi ekvaatori kohal, 55000 km kaugusel pilvekihist. Saturn Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere. Suuruselt teine ja Päikese poolt kuues planeet Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Neid pilvemoodustusi ümbritseb udu, mis peidab tormist ilmastikku enda all. Mõned ilmastikuhäired on nähtavad ka Maalt. Umbes kolm korda sajandis häirivad planeedi pinda raevukad tormid. . Need on nähtavad heledate laikudena planeedi ekvaatori läheduses.
magnetväli kui Maal. Tugevatel magnetväljadel on oma roll kuudel, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. Planeet Jupiter 11 Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet ning suuruselt teine planeet päikesesüsteemis. Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 1 (1979), Voyager 1 (1980) ja Voyager 2 (1981). Nad said üksikajalikku informatsiooni mitte ainult planeedi kohta, vaid vaatlesid ka rõngaste süsteemi ja avastasid 12 kuud (praeguseks on teada et neid on vähemalt 22 ja arvatavasti isegi
annaabi.ee 
