Reedo Koort Siim Loost Andri Kõiv VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS. LABORITÖÖ NR. 6 Õppeaines: FÜÜSIKA II Õpperühm: ET 11/21 Esitamise kuupäev: 05.03.2019 Tallinn 2019 1. Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust Ja voolujuhtme pikkusest. 2. Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 3
VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1.1. Töö eesmärk Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 1.2. Töövahendid a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 1.3. Töö teoreetilised alused Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vastavalt Amper´i 1
300 0.200 50.0 0.100 0.000 0.0 0 20 40 60 80 100 120 6. Leidke graafikute järgi, millise voolu ( I ) väärtuse juures on kasulik võimsus N1 maksimaalne, kasutegur ռ = 50% ja R/r = 1. Kasulik võimsus N1 on maksimaalne voolutugevuse 30 mA juures. 4. VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS. 1. Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust ja voolujuhtme pikkusest. 2. Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41
2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mikrofon 5) elektromagnetiline relee POOLID: Vooluga pooli magnetväli sarnaneb sirge püsimagneti magnetväljaga. Kui pooli pikkus ületab tunduvalt pooli läbimõõdu, on magnetvälja jõujoonedpooli sees üksteisega rööbiti; pooli ots, millest jõujooned väljuvad, on põhjapoolus, pooli ots, millesse jõujooned suubuvad, on lõunapoolus. Voolutugevuse suurendamisel poolis magnetväli tugevneb, vähendamisel aga nõrgeneb. Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad ja samaninelised tõukuvad. Video: http://www.fyysika.ee/opik/index.php?idex=472&idse=940&tase=asi Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Selle tõestas esimesena Faraday katse toel ära soti füüsik James Clerk Maxwell.
Kuidas olla hea kodanik nii siin-kui sealpool arvutiekraani? Referaat Koostaja: Jaanika Priimägi 8.klass Juhendaja: õp Pille Vanker Kernu 2010 Sisukord..........................................2 Sissejuhatus.....................................3 Mõjujõuni on suur samm................4 Mine vooluga kaasa........................5 Ole nähtav ka pärismaailmas........6 Kokkuvõte.......................................7 Kasutatud allikad............................8 2 Sissejuhatus Uuringute järgi kasutab internetti kolmveerand Eesti 16-74-aastastest elanikest. Neist enamik on regristreerinud end suhtlusportaalidesse. Näiteks Facebakers.com andmetel on Facebookis juba tervelt 258 000 liiget. Paljudes
Magnetism 1 MAGNETILINE VASTASTIKMÕJU. MAGNETVÄLI. Magnetiline vastastikmõju laetud kehade vahel esinev vastastikmõju, mis on põhjustatud nende kehade liikumisest. Magnetväli magnetilist vastastikmõju edasiandev väli, mis ümbritseb vooluga juhte ja liikuvaid laenguid. Magnetvälja asetatud vooluga kontuurile (raamile) mõjub kontuuri pöörav jõumoment, mis orienteerib kontuuri kindlasse tasakaalulisse asendisse. Kontuuri pinna positiivse normaali suund selles asendis loetakse magnetvälja suunaks kontuuri asukohas. Kontuuri pinna positiivse normaali suund määratakse kontuuris kulgeva voolu suunaga "kruvireegli" järgi. suund tasakaaluasendis (magnetvälja suund) I
Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Püsimagneti magnetväli on aineosakeste magnetväljade summa. Tinglikult eristatakse püsimagneti põhja- ja lõunapoolust. Kahe püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised aga tõukuvad. Kasutatakse nt. Kappidel, kõlaris, tahvlil, mikromootorites. 2. Voolu magnetväli (lk 117, joonis 4.7, selgitus) Voolu magnetvälja avastas 1820. aastal H. Cr. Oersted. Magnetinõel pöördub vooluga juhtme suhtes risti. Prantsuse füüsik A. M. Ampere avastas, et paralleelsed vooluga juhtmed mõjutavad üksteist. KI 1I 2e -7 N F= K =210 d A2 F jõud (N) I1, I2 voolutugevused juhtmetes (A) e juhtme pikkus (m) d juhtmetevaheline kaugus (m) 3. Kuidas mõjutavad üksteist kaks vooluga juhet? Kaks vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga...
1. Püsi- ja elektromagnetid. Magnetvälja suund. Püsimagnet on 6. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud. Ampere'i 11. Magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja seadus. Magnetinduktsioon. Vooluga juhtmele magnetväljas terve pinna. kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad
Püsimagnetid keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magneetumine selle korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud sõltub nendevahelisest nurgast. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõuguga, millele ta mõjub. F=K*I¹*I²*l/ d K=2*107 Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega risti. Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega Juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki Selle joone puutujat. Kruvireegel: magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks On kruvi kulgeva liikumise suund. Superpositsiooniprintsiip selle järgi on kehade süsteemi poolt tekitatud magnetvälja B-vektor Võrdne üksikute kehade B-vektorite summaga.
Keemiline Magneetiline Galvanomeetri abil saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeetri skaala on jagatud jaotisteks. Ampermeeter ühendatakse jadamisi seadmega, mille voolutugevust mõõdetakse. Kuidas ilmneb voolu soojuslik toime? Voolu juht soojeneb Kuidas ilmneb voolu keemiline toime? Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Kuidas ilmneb voolu magneetiline toime? Vooluga mähis mõjutab magnetnõela Millise asendi võtab vooluga raam magneti harude vahel? Kui traadi otsad ühendada vooluallikaga, tekib traadist mähises elektrivool ja raam pöördub oma tasandiga risti magneti harusid ühendava sirge suhtes. Milleks kasutatakse galvanomeetrit? Galvanomeetri abil saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Kuidas eristada ampermeetrit teistest elektrimõõteriistadest?
MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada.
mõõtmed sõltuvad magneti kujust. Kaks magnetit mõjutavad alati teineteist. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad. Magneetumata raudesemeid tõmbavad aga magneti mõlemad poolused. Oerstedi katse = teravikule pandud magnetnõela kohale pandi paraleelselt juhe. Juhtmesse lasti vool sisse ning magnetnõel pöördus. Voolu katkestamisel läheb nõel tagasi algsesse asendisse. Kui aga muuta voolu suunda, pöördub ka põhjapoolus teisele poole. Vooluga juhet ümbritsevas ruumis mõjuvad magnetnõelale jõud, mis pööravad nõela. Magnetväli = ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid ning kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi. Liikuvate laetud osakeste ümber on aga nii elektri- kui ka magnetväli. Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna ehk orienteerub. Inimene magnetvälja ei tunneta. Magnetväli ei mõju ka puidust, plastmassist ja kummist kehadele.
Magnetite kujud : I-kujulised, U-kujulised, ketta ning rõngaskujulised. Peenikesel ja pikal sirgmagnetil on pooluste piirkonnad lühikesed, selliseid püsimagneteid kutsutakse magnetnõelteks ja neid kasutatakse kompassides. Kaks magnetit mõjutavad teineteist alati vastastikku. Magneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Magneetumata raudesemeid tõmbavad mõlemad poolused. Magnetväli , magnetvälja jõujooned Oersted ja Ampere avastasid/uurisid, mil viisil vooluga juhe ja püsimagnet mõjutavad magnetnõela. Magnetväli ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud. Magnetväli ümbritseb kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi. Inimene magnetvälja ei tunneta, et teha kindlaks kas on tegu magnetväljaga, tuleb kasutada magnetnõela. Magnetväljas mõjub kõikidele magnetilistest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele
FÜÜSIKA IX KLASS KOKKUVÕTE Püsimagnetiks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel selline omadus säilib pika aja vältel. Igal magnetil on kaks poolust, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magneti poolust, mis pöördub põhja suunas, nimetatakse magneti põhjapooluseks. Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Magnetväli- Ümbritseb vooluga juhte ja püsimagneteid. Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna ehk orienteerub. Magnetväljas mõjub magnetilisest materjalist kehadele ja vooluga juhtidele jõud. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja jõujoonteks- nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed
MAGNETISM · MAGNETVÄLJAKS nimetatakse liikuvate laetud kehade vahe mõjuva jõu välja. · PÜSIMAGNET on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. · MAGNEETIMINE aine mõjutamine püsimagnetväljaga, mille tulemusel see aine ka ise magnetiseerub ehk tekitab oma magnetvälja, mis võib olla püsiv. · MAGNETINDUKTSIOON näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. · VOOLUGA JUHTME POOLT TEKITATAV MAGNETINDUKTSIOON on võrdeline voolutugevusega juhtmes ning pöördvõrdeline kaugusega juhtmest. · KRUVIREEGEL väidab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermelise kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi liikumise suund. · PARALLEELSETE VOOLUGA JUHTMETE VASTASTIKMÕJU Kui voolu suunad on
Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha pool tekitatavat välja. Magnetväli tekib laengu kandjate liikumse tulemusel. 2. Mis on püsimagnet, selle poolused, kuidas käituvad magneti poolused omavahel? Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Poolused on Põhja (N)- ja Lõunapoolus (S). Eripoolused tõmbuvad, samaliiki poolused tõukuvad. 3.Kirjelda Oerstedi katset, millised järeldused sai sellest teha? Taani füüsik Oersted pani tähele, et vooluga juhtme läheduses pöördub magnetnõel põhja- lõuna sihist kõrvale. Järeldused: 1. Vooluga juhtme ümber on nähtamatu keskkond, mis mõjutab magnetnõela jõuga- magnetväli. 2. Magnetvälja tugevus on võrdeline voolutugevusega. 3. Magnetvälja suund sõltub voolu suunast juhis. 4.Sõnasta Ampere'i seadus, selle valem ja tähtede tähendus? Ampere uuris millest ja kuidas sõltub vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud: 1) Vooluga juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega
MAGNETISM. Kordamisküsimused. 1.Mis on magnetväli? Kuidas magnetid üksteist mõjutavad?Ümbritseb magneteid ja vooluga juhte. N-S tõmbuvad, N-N tõukuvad. 2.Mis on püsimagnet?Kuidas selgitatakse raua magneetumist?Püsimagneti ümber on püsiv magnetväli. Raua elektronidel on oma väike magnetväli, mis on põhjustatud nende laengutest ja liikuvusest. 3.Mis on magneti poolused?Kuidas neid nimetatakse?Magneti poolused on kohad, kus on magnetväli tugevam. Nim. Lõuna ja põhjapoolus. 4.Kas magneti põhja ja lõunapoolus saab üksteisest eraldada?Miks?Ei saa, sest kui lõikad magneti
Mida enam on keerde poolil, seda paremini saab voolu muutust mõõta. Parema käe rusikareegli abil võib veenduda selles, et induktsioonivoolu magnetväli on vastupidine juhtmekeerus tugevnevale püsimagneti väljale. Induktsioonivool takistab sellesama magnetvälja kasvu, mis voolu esile kutsus. Vool poolis kestab seni kuni magnetväli liigub. Kui lõpeb liikumine, siis saab laengukandjatele mõjuv Lorentzi jõud nulliks, sest v=0. ● Vooluga juhtme liigutamine vooluta juhtme suhtes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Kui asendada eelmises näites toodud püsimagnet vooluga juhtmega, siis tekib ülemises juhtmekeerus induktsioonivool täpselt samamoodi nagu püsimagneti korral (kui nihutada üht juhet teisele lähemale, siis lõikavad ühe vooluga juhtme magnetvälja jõujooned teistvooluta juhet). Nii on see muidugi eeldusel, et juhtmekeerdu lähendatakse poolile ja pooli magnetväli
Ptk Voolu magnetväli. 4. Millise nähtuse avastas H. C. Oersted? Mille poolest oli tema avastus oluline? Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt. Tema avastus oli oluline, sest... 5. Ampere uuris, kuidas mõjutavad teineteist kaks vooluga juhet. a) Miks vooluga juhtmed teineteist mõjutavad? (Kirjelda kuidas sõltus kahe vooluga juhtme vastastikmõju.) Püsimagnetväli on põhjustatud tema sees ringlevatest ringvooludest. b) juhtmete asendist Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete keskmete vahel jõudu ei mõju. c) voolu suunast Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud.
46. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. 47. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. 48. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 49. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 50. Lähtudes töö üldavaldisest magnetväljas, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri pöördumisel magnetväljas. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud
Keskjooksul jõe jõud raugeb ja vool aeglustub. Org muutub laiemaks ja jõgi hakkab looklema. Osa ümardunud kivikestest jääb sängi põhja ja settib. Alamjooksul voolab mõni jõgi nii aeglaselt, et ei suuda kohaletoodud peenikest liiva ja savigi edasi kanda. Niisuguse jõe suudmes vajuvad põhja peeneteralised setted. Tekivad saarekesed, mille vahelt jõgi mitme haruna edasipääsu otsib. Elutingimused jões Kiire vooluga jõeosades kobrutav vesi rikastub õhuhapnikuga ja on läbipaistev ning jahe. Neil liivastel ja kruusastel jõelõikudel saavad püsivalt kasvada mõned üksikud taimeliigid ja elada kiire vooluga kohastunud selgrootud loomad ja kiired jõulised kalad. Aeglase vooluga jõelõikudes on elutingimused üsnagi sarnased
❖ Millise nähtuse avastas H. C. Oersted? Mille poolest oli tema avastus oluline? - Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivalt mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ning magnetnõela keskme kinnituspunkt ❖ Ampere uuris, kuidas mõjutavad teineteist kaks vooluga juhet. Miks vooluga juhtmed teineteist mõjutavad? Mõjutavad üksteist, sest neil ühesugune magnetväli. ❖ Kirjelda kuidas sõltus kahe vooluga juhtme vastastikmõju a) juhtmete asendist Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete keskmete vahel jõudu ei mõju. b) voolu suunast Paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete
kiiruse üle. Alalisvoolumootori tööpõhimõte seisneb nähtusel, et magnetväljas paiknevale elektrivooluga juhtmele mõjub mingi jõud. Elektrivooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu F suuruse määrab voolutugevus, juhtme pikkus ja magnetvoo tihedus e. magnetiline induktsioon B. Mõjuva jõu suunda saab määrata ,,vasaku käe reegliga": Kui vasak käsi asetada nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolusuunda, näitab pöial vooluga juhile mõjuva jõu suunda. Kui vooluga juhtmeid keerata mähiseks nii, et vool oleks igas keerus samasuunaline, siis on iga juhtmekeeru magnetvälja jõujooned samuti samasuunalised ja liituvad juhtmeid ümbritsevaks ühiseks magnetväljaks. Kui sellesse pooli paigutada pehmest terasest südamik, siis südamik magnetiseerub. Selle elektromagneti magnetvälja tugevus sõltub mähise keerdude arvust ja mähist läbiva voolu tugevusest.
1. Mis on ja mis tekitavad magnetvälja? Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatud välja. Magnetvälja tekitavad: 1) Püsimagnet 2) vooluga juhe 3) liikuvad laenguga osakesed 4) muutuv elektriväli. 2. Püsimagnet, tema poolused ja nendevaheline vastastikmõju. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti juures võib tinglikult eristada kahte piirkonda põhjapoolus ja lõunapoolus. (N ja S). Üge püsimagneti põhjapoolus ja teise lõunapoolus tõmbuvad, sama liiki poolused aga tõukuvad. 3. Milles seisnes Oerstedi katse ja milles on tema tähtsus?
ELEKTRIMOOTOR REMETS A. MAKSIMOVA A. IVANOVA D. ZATHEJEVA K. MIS SEE ON? • Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikumõjul. Vooluga raam pöördub magnetväljas. Elektrimootoris pannakse vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde jätel voolu suunda raami mähises. • Elektrimootoris muundub elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. EHITUS • Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam, mis hakkab pöörlema, kui mähises tekitada elektrivool. Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud harjade. NÄIDE 1. magnetvälja tekitav püsi- või elektromagnet 2. pöörlemistelje omav vooluga raam, tavaliselt
4. Voolude vastastikmõju. Magnetväli Voolu magnetiline toime S N Hans Christian Oersted • Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing • Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. • 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit (1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on
tugevdavad üksteist ja tekitavad antud kehale summaarse magnetvälja. 5. Kuidas püsimagnetid teineteist mõjutavad? Püsimagnetite samanimelised poolused tõukuvad teineteisest eemale ja erinimelised poolused tõmbuvad teineteise poole. 6. Mida nimetatakse aine magneetumiseks? Kui paigutada raudese (rauapuru) magnetvälja, siis see magneetub ehk omandab samasuguse võime- tõmmata ligi teisi rauast esemeid. 7. Mida avastas Oersted oma katsega? Oersted uuris vooluga juhtmete mõju magnetnõelale. Ta märkas, et juhtme kohale viidud magnetnõel pöördub voolu sisselülitamisel juhtmega risti. Vastassuunalise voolu korral pöördub ka magnetnõel vastupidi. Sellest järeldas Oersted, et vooluga juhe mõjub nagu ehk vooluga juhtmel on magnetilised omadused. 8. Millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud? Juhtmetevaheline jõud on seda suurem, mida suurem on neid läbiva voolu
Kuidas määratakse 4. Ampere seadus, valem, jõu suund. 5. Kus kasutatakse Ampere jõudu+1 näide. 6. Mis on Lorenzi jõud+ suund. 7. Magnetvälja jõujooned. 8. Mis on homogeenne magentväli ja kus tekib. 9. Mis on ferromagneetik ja nim mõni. 10. Millised on ferromagneetikute omadused ja kus neid kasutatakse. 1. Magnetväli on eriline mateeria vorm mis ümbritseb liikuvaid laenguid(vooluga juhte). 2. Omadused: 1) levib kiirusega 300000km/s 2) Mõjutab jõuga vooluga juhte või liikuvaid languid. 3) On pöörisväli. 3. Magnetiline induktsioon näitab, kui suur jõud mõjub magnetväljaga risti olevale 1m pikkusele juhtmele, milles on vool 1A. F B= I l Vooluga juhtmele mõjuva jõu suund(Ampere jõud) määratakse vasaku käe reegliga( kui B vektor suunatud peopessa ja sirged sõrmed näitavad voolusuunda, siis risti olev pöial näitab mõjuva jõu suunda. 4
Kruvireegel aitab määrata magnetvälja suunda. Maakera on magnet sest ta tuum on rauast. Geograafiline poolus punkt, mille ümber maakera pöörleb. Inklinatsioon maapinna ja magnetvälja vaheline nurk. Lorentzi jõud on ühele laetud osakesele mõjuv jõud. See jõud ei muuda osakeste kiirust. Esineb kineskoobis. Laeng seisab: elektrostaatika, laeng liigub: el.laeng ja magnetväli . Elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumisel magnetväljas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil: kui asetada vasak käsi magnetvälja nii, et jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis kõrvalesirutatud pöial näitab juhtme liikumise suunda. Ühe juhtme liikumisest praktikas kasu ei ole, juhe tuleb pöörata raamiks. Ka ühest raamist pole kasu. Elektrimootori puhul on pandud jadamisi sadu ja tuhandeid raame (traat on keritud
1. Püsi- ja elektromagnetid. Magnetvälja suund. Püsimagnet on keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja suund on alati positiivselt negatiivsele. 2. Voolu magnetväli ja selle kirjeldamine. Jõujooned. Joonised. Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Magnetvälja jõujooned -mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Kruvireegel magnetvälja suuna määramiseks. Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja seda saab määrata kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, siis kruvi pöörlemissuund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja jõujoonte suunaga. 4. Maa magnetvälja poolused
Laetud osakesed pommitades õhu molekule ergastavad neid,mille tagajärjel need hakkavad kiirgama,tekitades valguse mida nim virmalisteks.(jon12) 3)Vooluga juhi magnetväl ja selle suuna reegel Kui juhtme alla asetada magnetväli ja lasta juhisr voolu läbi,siis magnetnõel pöördub voolusuunaga risti.Siit järeldub,et magnetvälja tekitajaks on vool e laengute tekitamine.Magnetvälja tekitajaks on liikuvad laengud!Magnetväli tekib seega iga vooluga juhi ümber.(jon5)(jon6) Kui vooluga juhtme ümber asetada magnetnõel,siis on see erinevates punktides erineva summaga.Sirgjuhtme magnetvälja suund ümber juhi on määratav kruvireegliga-Kui kruvi kulgevliikumine ühtib voolu suunaga,siis kruvi pea pöörlemise suund ühtib magnetvälja suunaga. Magnetvälja jõujooned Kogu magnetvälja näitlikuks kujutamiseks kasutatakse magnetvälja jüujooni.Jõujoone puutuja mingis punktis näitab magnetvälja suunda selles punktis ja jõujoonte tihedus selles punktis
.. Vastus: magnetiliseks lõunapooluseks Ampe´re seadus Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete keskmete vahel jõudu ei mõju. Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vaheltõmbejõud. Vastassuunalistevoolude korral mõjub tõukejõud. Ampe´re seaduse kaudu on määratud voolutugevuse ühik amper. Kontrollküsimused: 1.Mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele, kui vool nendes on samas suunas? Vastus: Juhtmete tasandis üksteise poole 2.Laes jookseb juhe, mida läbib vool 30 A. Tema alla põrandale 2,5 m kaugusele paigutatakse paralleelselt juhe pikkusega 3 m, kuid ei kinnitata seda. Kui suur peaks olema voolutugevus alumises juhtmes, et ta hakkaks üles tõusma magnetilise tõmbejõu mõjul? Alumise juhtme mass on 1 kg. Vastus: 1,4*106 A 3.Mille kaudu on defineeritud SI süsteemi voolutugevuse ühik 1 amper?
Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutumise tulemusel hakkab aine ise tekitama magnetvälja. 4) magneti poolitamisel tekib 2 võrdsete poolustega magnetit Voolu magnetväli 1820a avastas Oersted et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetile mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega risti. Samal aastal tõestas Ampere et ka kaks vooluga juhti mõjutavad teineteist. Tema panuseks oli ka see, et ta avastas magnetvälja omaduse: magnetväli kaasneb laengute liikumisega ja tekivad nn ringvoolud. Ampere avastused: 1) kui 2 vooluga juhti on paralleelsed, siis nende vahel mõjuvad jõud on maksimaalsed, kui aga risti, siis jõud ei mõju. 2) samasuunalised jõud tõmbejõud, erisuunalised tõukejõud.
magnetnõela põhjapoolus, jõjooni uuritakse rauapuruga. Püsimagnetid ka elektrivooli puudumisel magnetvälja omavad kehad; aineosakeste omamagnetväli on seotud osakeste olemusliku sisemise liikumise e. spinniga. Poolused, nende vastasmõju põhja(N)- ja lõunapoolus(S); samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Püsimagnetite magnetväli: Järeldus: jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele ja moodustavad kinnisi kontuure Mille tekitajaks on vooluga juht? Magnetnõelale orienteeriva mõju tekitaja (magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse) Kruvireegel - näitab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermelise kruvi pööramise suunaga,kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Ampere'i jõud - vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere'i seadusega. Ampere'i seadus - magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule
MAGNETISM Magnetväljaks nimetatakse üksteise suhtes liikuvate laetud kehade vahel esinevat jõuvälja. Magnetvälja põhiomadused: * magnetvälja tekitajaks liikuvad laengud (elektrivool). *magnetväli avaldab mõju liikuvatele laengutele ehk vooluga juhile. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Ampere'i seadus: vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast , voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I l sin F juhtmelõigule mõjuv jõud (N) I juhet läbiv voolutugevus (A) B magnetinduktsioon (T) l juhtmelõigu pikkus (m)
Magnetism Magnetiline vastastikmõju vastastikmõju liikuvate laetud kehade (osakeste) vahel; Magnetväli magnetilise vastastikmõju vahendaja kehade vahel, mis ümbritseb liikuvaid laetud kehi (osakesi) ja vooluga juhte; Magnetiline induktsioon B magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus, mille suunaks on magnetvälja suund ja suurus on määratletud magnetväljas asetsevale vooluga kontuurile mõjuva maksimaalse jõumomendi Mmax ja kontuuris kulgeva voolu tugevuse I ning kontuuri poolt piiratud pinna pindala S suhtega: M B = max I S Magnetilise induktsiooni B ühik 1 T (tesla) sellise magnetvälja magnetiline induktsioon, millesse asetatud vooluga kontuurile, mis piirab pindala 1 m 2 ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub
Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrovool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Elektrivoolu mangetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju. Voolu magnetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes.
kohti, kus magneetiline toime toime on kõige suurem. Igal magnetil on kakas poolust: Põhjapoolus (N) ja lõunapoolus (S). · Magnetnõel on pöörlemisteljele asetatud magnet, mida kasutatakse näitamaks magnetjõudude suunda · Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed (põhja ja lõunapoolusi ühendavad sirged). · · Elektrivool ja magnetväli on teineteisest lahutamatud · Vooluga juhi magnetvälja jõujooned kujutavad endast juhti ümbritsevaid kinnisi kõveraid. Sirgvoolu magnetvälja jõujooned ümbritsevad juhti kontsentriliste ringjoontena · Voolu suuna muutmisel juhis pöörduvad kõik magnetnõelad selle magnetväljas 180° võrra · Seega võib voolu magnetvälja jõujoontele omistada kindla suuna, mis sõltub voolu suunast juhis · Voolu magnetvälja jõujoonte suund määratakse kokkuleppelise kruvireegliga:
· Saab kindlaks teha kasutades pooli · kui endainduktsioon on olevas siis tekib ahelas voolu katkestamisel täiendav pinge, mis püüab voolu säilitada. · Kui panna pooli südamikku raudpolt on pinge suurem. · Voolu muutumisel hakkab pool toimima vooluallikana mille elektromootorjõudu nimetatakse endainduktsiooni elektromootorjõuks. · Endainduktsioon avaldub inertsina laetud osakeste suunatud liikumisele. · Endainduktsiooni tekkimiseks peab vooluga kaasneva tugev magnetväli-vool peab tekitama suure magnetvoo · endainduktsiooni esinemine on määratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmesüsteemis magnetvoogu. · Juhtmesüsteemi vastavate omaduste kirjeldamiseks kasutatakse füüsikalist suurust-juhi induktiivsust. Juhi induktiivsus: tähis:L näitab, kui suur endainduktsioooni elektromootorjõud Ee tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul.
MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada.
Kiniitame kaks painduvat juhti vertikaalselt ja ühendame nende ühed otsad vooluallikaga (joonis 1 A, B, C). Kuna juhtides pole voolu, siis nadd ei mõjuta teineteist (joonis A). Kui juhtide vabad otsad omavahel ühendada, siis läbivad neid vastassuunalised voolud ja juhid tõukuvad teineteisest eemale (joonis B). Kui ühendada juhid nii, et neid läbivad samasuunalised voolud, siis nad tõmbuvad (joonis C). Kahe ristuvad vooluga juhtide vahel jõud ei mõju. Vooluga juhtide liikuvate laengute vastasikmõju nimetatakse magnetiliseks vastastikmõjuks. Jõude, millega vooluga juhid üksteist mõjutavad nimetatakse magneetilisteks jõududeks. Kui laengud ümbritsevas ruumis esineb elekttriväli, siis elektrivoole ümbritsevas ruumison väli, mida nimetatakse magnetväljaks. Vool ühes juhis tekitab enda ümber magnetvälja, mis mõjub voolue teises juhis ja vastupidi. Võib öelda ka, et elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja
Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. F= B I l sin Üks amper on selline voolutugevus, mis kulgedes piki kaht · lõpmata pikka · väikese ristlõikega · vaakumis · teineteisest 1 m kaugusel paiknevat · paralleelset sirgjuhti, kutsub nende vahel esile jõu N/m kohta Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus (tähis B ja ühik tesla T). Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon üks tesla (1T). B= F: I*l
Mis on selle vastastikmõju vahendaja (edasikandja)? Liikuvate kehade vahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks. Liikumine on alati taustkehade suhtes vastastikmõjus. Vastastikmõju edasikandjaks on magnetväli 2. Mille abil on võimalik kindlaks teha magnetvälja olemasolu mingis ruumipunktis või piirkonnas, et määrata seal välja omadusi (suunda ja tugevust)? Kuidas seda tehakse? Magnetvälja kindlaks tegemiseks on vaja vooluga kontuuri, kasutades kruvireeglit. Kui kruvi pöörata voolutugevuse suunas, siis kruvi enda suund on otse edasi ja see ongi magnetvälja suund. Kontuur peab olema tasakaaluasendis. 3. Millist suunda loetakse magnetvälja suunaks? Magnetvälja kokkuleppelist suund a näitab magnetnõela põhjapoolus. 4. Kuidas on määratletud magnetvälja magnetinduktsiooni B vektori pikkus (kuidas arvutatakse suurust B, mis iseloomustab välja tugevust) ja milline on selle vektori suund?
Nähtavaks saab neid teha võimalikku väärtust nimetatakse rauapuruga. amplituudväärtuseks. FARADAY KATSE KASUTAMINE KASUTAMINE AMPERE SEADUS Muutuv magnetväli tekitab Näiteks Kolmefaasilisi Lorentzi jõudu kasutatakse Annab magnetväljas vooluga pööriselektrivälja, mille jõujooned jõutrafosi kasutatakse elementaarosakeste kiirendites juhile mõjuva jõu suuruse. on kinnised kõverad. Elektriväli elektriülekandel. laetud osakeste kiirendamiseks. mõjub juhtmes olevatele laengutele jõuga ja paneb nad liikuma tekib vool. KASUTAMINE
orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. 5. 1A definitsioon- Kui kahe paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2.10astmes -7, njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper.6. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. 7.Vasaku käe reegel- Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Vooluga juhtmele mõjuv magnetjõud on suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. 8
meeleelunditega. Tekitamine:1.) elektrivoolu abil 2.) püsimagneti abil. Püsimagnet- keha, mi soma magnetvälja ka elektrivoolu puudumisel, 2 poolust, omadused tulenevad elektronide magnetväljast, püsimagneti magnetväli on aineosakeste magnetväljade summa. Püsimagneti poolitamisel tekib 2 uut püsimagnetit. Magnetjõud on pöördvõrdelised magnetite vahekauguse ruuduga. Voolu magnetväli- muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Oerstedi katse- elektrivoolu ümber on magnetväli ja vooluga juhtme magnetväljas pöördub mangnetnõel juhtmega risti. Vooluga juhtmed: jõud on max kui nad on paralleelsed, ristuvate juhtmete korral jõud puudub, samasuunaliste vooludega juhtmete vahel on tõukejõud. Jõud on alati voolujuhtmega risti. * kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel on 1m ja neis voolab ühesuguse voolutugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2*10-7 N ,siis on voolutugevust juhtmetes 1A
· Vasaku käe reegel Magnetväli · Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate elektrilaengute ja/või magnetiliste omadustega ainete vahel. · Magnetvälja igas konkreetses punktis on määratud nii tema suund kui ka suurus (tugevus), seega on ka magnetvälja, nagu elektriväljagi puhul tegemist vektorväljaga. · Kõige tavalisemalt on magnetväli defineeritud kas liikuvale laetud osakesele väljas mõjuva jõu (Lorentz'i jõu kaudu) või vooluga juhtmele mõjuva jõu (Ampere'i jõud) kaudu. · Magnetväli ümbritseb kõiki püsimagneteid ja vooluga juhte ning liikuvaid elektrilaenguga juhte. · Magnetvälja abil mõjutab vooluga juhe või püsimagnet magnetnõela, teist magnetmaterjalist keha või vooluga juhti. · Magnetvälja olemasolu saab kindlaks teha teravikul tasakaalustatud magnetnõelaga, mis pöörab magnetväljas teatud kindlasse asendisse. U kujuline magneti magnetväli Magnetnõel · Magnetnõel on kitsas
8. Magnetväli Märksõnad: püsimagnet, magnetinduktsioon, jõujoon, Ampere'i seadus, Ampere'i jõud, Lorentzi seadus, Lorentzi jõud. Oskused: ülesannete lahendamine Ampere'i jõu kohta, ülesannete lahendamine Lorentzi jõu kohta. F Lorentzi jõud, B magnetinduktsioon, I voolutugevus, nurk vooluga juhtme ja magnetinduktsiooni vektori vahel, l juhtmelõigu pikkus, v laengu liikumise kiirus Püsimagnetiks nimetatakse keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magnetinduktsiooniks nimetatakse jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ning ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsiooni ühikuks on 1 tesla: 1N 1T = . 1A 1m
· Gilbert valmistas magnetrauast kera ning katsetest selgus, et selle ja Maa mõju vabalt rippuvale magnetnõelale on sarnased.Seega magnetomaduste seisukohalt erineb Maa kerast vaid mõõtmete poolest. · Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. · Kuna Maa magnetpoolused ei ühti Maa geograafiliste poolustega on maakeral erinevates kohtades kompassinõela kõrvalekalle meridiaanist erinev. · Magnetväljas vooluga sirgjuhtmele mõjuv jõud on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. · Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuva jõu suund sõltub voolu suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. · Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. · Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud ja raam hakkab pöörlema.
Füüsika KT kokkuvõte I = q : t voolutugevus = elektrilaeng : aeg Voolutugevuse põhiühik 1 A e. 1 amper Elektrilaengu põhiühik 1 C e. 1 kulon Elektrivool on laetud osakeste korrapärane liikumine. Elektrivoolu olemasolu juhis saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Galvanomeetri töö aluseks on püsimagneti ja vooluga mähise vastastikumõju. Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi tarbijaga jagamisi. Elektrivool metallides vabade elektronide suunatud liikumine. Elektrivool elektrolüütides ioonide suunatud liikumine. Elektrivoolu kokkuleppeline suund positiivse laenguga osakeste liikumise suund. Vabad laengukandjad laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrijuhi tunnuseks on palju vabasid laengukandjaid. Mittejuhis vabu laengukandjaid pole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
