Jadaühendus ja rööpühendus on juhtide kaks ühendusviisi. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel. Mida suurem on takistus, seda suurem on pinge juhi otstel. Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega. Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuse summaga. Ppinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Rööbiti ühendatud elektritarvitid töötavad üksteisest sõltumatult. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistus on väiksem üksikjuhi takistusest. Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga. Kui suur on voolutugevus jadamisi ühendatud juhtides?
Näiteks laevalgustis võib samaaegselt põleda mitu lampi; reguleerimaks voolutugevust mingis elektriseadmes, on koos seadmega vooluringi ühendatud ka reostaat jne. Joonis 1. Kaks ühesugust jadamisis ühendatud lampi põlevad ühesuguse heledusega . Juhte võib ühendada mitmeti, kuid kõikide ühendusviiside korral on mingi osa juhtidest alati ühendatud kas jadamisi või rööbiti. Jadaühendus ja rööpühendus on juhtide kaks ühendusviisi. Jada- ehk järjestikühenduse korral on juhid ühendatud omavahel järgemööda nagu kaks taskulambipatareiga ühendatud taskulambipirni joonisel 1 . Mõlemad lambid põlevad ühesuguse heledusega. Vooluringi avamisel katkeb vool korraga mõlemas lambis. Kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega, sest üheski juhis ei saa ju laetud osaksed kaduda, tekkida ega kuhjuda
R = R1 + R2 + ... Rn 4. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada? Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U = U1 + U2 + ... Un 5. Millist juhtide ühendust minetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemilt. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendusviisi, kus voolutugevus jaguneb kõikide juhtide vahel võrdselt. 6. Milline elektriline suurus on kõikide rööbiti ühendatud juhtide jaoks sama? Kõigil juhtidel on pinge sama. U = U1 = U2 = ... = Un 7. Kuidas on voolutugevus hargnemata osas seotud üksikute haruvooludega? Voolutugevud on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuse summaga. 8. Mitu korda on kahe ühesuguse rööbiti ühendatud juhi kogutakistus võiksem ühe juhi takistusest? Kaks korda. 9. Millise valemi järgi arvutatakse kahe rööbiti ühendatud juhi kogutakistus? 1/R= R1 + R2 10
4. Millist juhtide ühendust nimetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemil. rööpühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitut takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite parallel-ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid. SKEEM: 5. Milline elektriline suurus on kõikide rööbiti ühendatud juhtide jaoks sama? Rööbiti ühendatud juhtide korral on ühiseks elektriliseks suuruseks pinge(Volt) 6. Kuidas on voolutugevus hargnemata osas seotud üksikute haruvooludega? Aga kui siin mõeldakse Kirchhoffi seadust, siis hargnemispunktist väljuvate ja sinna sisenevate voolude algebraline summa peab olema null. 7. Mitu korda on kahe ühesuguse rööbiti ühendatud juhi kogutakistus väiksem ühe juhi takistusest? Kaks korda väiksem. Lahendus:
teada ? 6.Millist juhtide ühendust nimetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemil. rööpühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Kui mitut takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite parallel-ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid. SKEEM: 7.Milline elektriline suurus on kõikide rööbiti ühendatud juhtide jaoks sama? Rööbiti ühendatud juhtide korral on ühiseks elektriliseks suuruseks pinge(Volt) 8.Kuidas on voolutugevus hargnemata osas seotud üksikute haruvooludega? Aga kui siin mõeldakse Kirchhoffi seadust, siis hargnemispunktist väljuvate ja sinna sisenevate voolude algebraline summa peab olema null. 9.Mitu korda on kahe ühesuguse rööbiti ühendatud juhi kogutakistus väiksem ühe juhi takistusest? Kaks korda väiksem. Lahendus: Üks takisti R(ohm) Rööbiti ühenduse korral:
pöördvõrdeline kogutakistusega. I=ε/R+r JADAÜHENDUS: Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on VOOLUTUGEVUS sama. I=I1=I2 PINGE juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U1+U2 KOGUTAKISTUS on võrdne juhtide takistuste summaga. R=R1+R2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuurusega takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n-korda suurem üksikjuhi takistusest. R=nR RÖÖPÜHENDUS: PINGE rööbiti ühendatud juhtide otstsel on sama vaartusega. U=U1=U2 VOOLUTUGEVUS vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. I=I1+I2 Rööbiti ühendatud juhtide KOGUTAKISTUSE pöördvaartus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R= 1/R1+ 1/R2 Rööbiti ühendatud n ühesuuruse takistusega juhi kogutakistus on n-korda väiksem üksikjuhi takistusest. R= Ri / n VALEMID: q=n*e I=q/t
otstel sama väärtusega.(SEE EI VASTA KÜSIMUSLE!) · Oomi seaduse kohaselt võrdub pinge juhi otstel ju voolutugevuse ja juhi takistuse korrutisega U=IR. Kuna voolutugevus on jadamisi ühendatud juhtides sama, siis peab pinge olema suurem juhi otstel, millel on suurem takistus. Jadamisi ühendatud juhtide osapingete summa on võrdne kogu vooluringi pingega. Milline on pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel? · Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Milline on voolutugevus vooluringi hargnemata osas ja harudes? · Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. Millega võrdub rööbiti ühendatud juhtide kogutakistus? · Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga.
ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiselmjuhi ühest punktist teise. A U= q Pinge ühik on üks volt, lühendault 1 V. Pinge juhe kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuuoni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 džaul. 1J 1V = 1C Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Voltmeter on elektripinge mõõtmise riist. Ühendatakse mõõdetava ahelaosa või -elemendiga rööbiti. Ohmi seadus. Elektritakistus Elektritakistuse tähis on Ω (oom). Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = G * U. Aine eritakistus ρ näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus: RS ρ= l Siin R on elektrijuhi takistus, S on juhi ristlõikepindala, l on juhi pikkus. Kui võtame valemis S = 1 ja l = 1, saamegi ρ = R. l R= ρ
ristlõikepindalaga keha takistusega. R·S · 1m 2 Eritakistus = ; 1 · m = l 1m 6. Jagamisi ühendatud juhtide voolutugevus. Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. I = I1 = I2 = jne 7. Pinge juhtide jadamisi ühendatud juhtidel. U = U1 + U2 8. Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus. R = R1 + R2 9. Pinge rööbiti ühendatud juhtidel. U = U1 = U2 10. Voolutugevus rööbiti ühendatud juhtides. I = I1 + I2 11. Rööbiti ühendatud juhtide kogutaksitus. 1 1 1 = + R R1 R2 12. Elektrivoolu töö Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. U2 A = U I t; A = I2R t; A = ·t R 13. Elektrivoolu võimsus.
Mõõtmised tuleb läbi viia väga lühikeste ajavahemike vahel, selleks otstarbeks sobib ostsillograaf. Voolutugevuse positiivne ja negatiivne väärtus graafikul annavad teavet voolu suuna kohta. Voolu suund ja tugevus juhis ei muutu, kui vabad laengukandjad liiguvad kogu vaatlusaja samas suunas ning juhti läbib igas ajaühikus sama suurusega elektrilaeng. Jadamisi: I=I1=I2; U=nUj; R=R1+R2; R=nRj Rööbiti: U=U1=U2; I=I1+I2; R=Rj/n; 1/R=1/R1+1/R2 U=A/q; I=kU; I=U/R; R=1/k; R=U/I; R=roo*l/S roo=RS/l; I=q/t I=voolutugevus (1A) U=pinge (1V) (Uj=võrdne pinge) n=suvaline arv; t=aeg (s) R=elektritakistus (1 ) A=elektrivoolu töö (1J) q=osakeste kogulaeng (1 C) k=võrdetegur, iseloom. juhi om. juht. el. Voolu roo=eritakistus (1*m) Jadamisi: I=I1=I2; U=nUj; R=R1+R2; R=nRj Rööbiti: U=U1=U2; I=I1+I2; R=Rj/n; 1/R=1/R1+1/R2 U=A/q; I=kU; I=U/R; R=1/k; R=U/I; R=roo*l/S roo=RS/l; I=q/t
juhtide otstel (pinge on suurem selle jada otstel, mille takistus on suurem). Kui jadamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, on pinge kõikide juhtide otstel sama väärtusega (U=nUj). Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuste summaga (R=R1+R2). Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest (R=nRj). Rööp- e. paralleelühenduse korral on tarvitid ühendatud rööbiti e. paralleelselt. Kui siin üks tarviti läbi põleb, katkeb elektrivool vaid ühes harus (elektritarvitid töötavad üksteisest sõltumatult). Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega (U=U1=U2). Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides (I=I1+I2). Rööbiti ühendatud n ühesuuruse takistuse juhi kogutakistus on n korda väiksem üksikjuhi takistusest (R=Ri/n). Rööbiti
takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelas olevate takistite -1 takistuste summaga. 1 1 1 R = + + Kogutakistuse arvutamine rööpühenduses : Rööbiti kogu R R3 1 R2 ühendatud takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelasolevate takistuste pöördväärtuste summa pöördväärtusega. Kogumahtuvuse arvutamine jadaühenduses: jadamisi 1 1 1 -1
avada, siis näitab ta mõõdetavat takistust. AVOmeetrid võimaldab mõõta nii voolutugevust, pinget kui ka takistust. Sees on magnetelektriline mõõtemehhanism, millega ühendatakse erinevad mõõteahelad. Ümberlülitamine toimub korpusel asuva ümberlüliti või pistikupesade kaudu. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine mõõtemehhanismi ei tohi läbida lubatust suurema tugevusega vool. Osa voolust tuleb mõõtemehhanismist mööda juhtida. Selleks ühendatakse rööbiti lisatakistus, mida nim suntiks. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine voltmeetri mõõtepiirkonna muutmiseks ühendatakse temaga jadamisi lisatakistus, mida nim eeltakistiks. Alalisvoolu mootor ehitus: koosneb paigalseisvast(staator) ja pöörlevast(prootor) osast. Liigid: peavoolumootor: ankrumähis on üh ergutusmähisega jadamisi. Arendab väikesel kiirusel suurt pöördemomenti(Tramm, troll); haruvoolumootor: ankrumähis on üh ergutusmähisega rööbiti. Kasutatakse,
Voltmeeter. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakase voltmeetriga. Kui vooluringis on alalisvool, kasutatakse pinge mõõtmiseks alalispinge voltmeetrit. Vooluringis, kus on vahelduvvool, mõõdetakse pinget vahelduvpinge voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille pinget tahetakse mõõta. Kui juhis on alalisvool, tuleb ühendades jälgida voolu suunda. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk elektrivoolule. Kuidas ühendatakse voltmeeter juhiga, mille otstel tahetakse pinget mõõta?
Juhtide rööpühendus Toa valgustusvõrku pingega 220 V on ühendatud kaks lampi takistusega 250 ja 300 . Määra voolutugevus kummaski lambis ja peajuhtmes (s.t. enne hargmikku) ning kahest lambist koosneva lõigu kogutakistus. Lahendus: Andmed: Lahendus: Pinge igal lambil võrdub võrgupingega, sest lambid on ühendatud rööbiti: Voolutugevuse igas lambis saame leida Ohmi seaduse abil: Voolutugevus peajuhtmes võrdub lampe läbivate voolutugevuste summaga: Kahe rööbiti ühendatud lambi kogutakistuse leiame Ohmi seaduse abil Vastus: I2 0,73 A; I2 = 0,88 A; R = 136,65 Juhtide jadaühendus Kaks juhti takistusega R1 = 3 ja R2 = 4 on ühendatud jadamisi. Voolutugevus vooluringis on 1 A. Leia vooluringi takistus, pinge igal juhil ja kogu vooluringis. Andmed: Lahendus: Voolutugevus on kõigis jadamisi ühendatud juhtides ühesugune ja võrdub voolutugevusega vooluringis, st Vooluringi kogutakistus
jooksul kui voolutugevus on 1 A Elektrivoolu suund-Elektrivoolu kokkuleppeline suund on positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund. Vooluring, Ohmi seadus Ohmi seadus-Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstes ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.J=U/R Pinge olemasolul tekib elektrovool. Vooluring- Osad: vooluallikas, juht,lüliti, voltmeeter(ühendatud vooluringi paralleelselt ehk rööbiti.) Vooluring koosneb vooluallikast, tarvitites, mõõteriistadest. Elektrijuhtide ühendused Jadaühendus- Jadaühenduse korral elektrivoolei hargne. Kõik elektrilaengu osakesed peavad olema järjest. Ühe el. väljalülitamisel kogu elektrilaeng katkeb. Voolutugevus jadaahelas on igal pool ühesugune. Kogutakistus: R=R1+R2+R3+R4+… Kogutakistus on võrdne jadamisi lülitatud takistuste takistuste summaga. Pige jadaühenduse otsetel on võrde üksikutele jadaühenduse el
Jadamisis ühendatud vooluringi kogutakistus on võrdne kõikide vooluringi ühendatud juhtide summaga Elektromotoorjõud. Valem. Vooluallikas On seade, mis muundab mitteelektrilist energiat R = R1 + R2 + ...Rn. Jadamisis ühendatud vooluringis on kogupinge võrdne üksikute lõikude pingete elektrienergiaks. Vooluallikas toimivad jõude nim kõrvaljõududeks, sest nad ei ole elektrilise päritoluga. summaga U = U1 + U1 + ...Un RÖÖPÜHENDUS: Kõigil rööbiti ühendatud juhtidel on pinge ühesugune U Alalisvooluringides enamasti keemilised vooluallikad (patarei, aku, jm). Kõrvaljõude põhjustab = U1 = U1 = ...Un. Volutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne kõikide rööbiti ühendatud keemilisel reaktsioonil vabanev energia. ELEKTROMOTOORJÕUD: Kõrvaljõudude töövõimet juhtide voolutugevuste summaga I = I1 + I2 + ... In
I = I 1 = I2 Pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U = U1 + U 2 Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga. R = R 1+ R 2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest. R = nR i _________________________________________________________________________ Juhtide rööpühendus Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. U = U1 = U 2 Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. I = I 1 + I2 Rööbiti ühendatud n ühesuuruse takistusega juhi kogutakistus on n korda väiksem üksikjuhi takistusest. Ri R= n VALEMID: ___________________________________________________________________________ U = Pinge (volt)(V) A = Elektrivälja töö (Jaul) (J) q = Elektri laeng (kulon) (C)
Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti (d) ja lüliti(d). Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. U=A/q Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse juhiga rööbiti Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Juhi elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Juhi elektritakistus on võrdeline juhi pikkusega, pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga ning sõltub juhi ainest. Valem R=?* l/S. Ühikuks 1 oom. Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper
· Takistus on esitatav pinge ja elektritugevuse jagatisena. · Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A Juhtide jadaühendus · Kõikides jadaühendustes juhtides on voolutugevus sama väärtusega · Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga · Pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. Juhtide rööpühendus: · Voolutugevus rööbiti ühendatud juhtides on võrdne kõikide voolutugevuste summaga · Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga. · Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on kõigil sama väärtusega. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist. · Takistuse sõltuvus temperatuurist. · Temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus suureneb
9872 (R 5 R X3 ) 2 0.9872 X3 2.8 0.6221 54 i 1 X Suhteliste vigade arvutamine X1 1.070 100 % 100 % 0.25 % R X1 431.90 X2 1.058 100 % 100 % 0.20 % R X2 538.56 X3 0.6221 100 % 100 % 0.26 % R X3 239.62 Teoreetilise rööbiti takistite takistuse arvutamine R X1R X2 431.90 538.56 R X3 239.68 R X1 R X2 431.90 538.56 Järeldus Mõõtmiste tulemused: 1. takisti takistus: R X1 431.9 1.1 , usutavusega 0.95. Suhteline viga 0.25 %. 5. takisti takistus: R X2 538.6 1.1 , usutavusega 0.95. Suhteline viga 0.20 %. Rööbiti takistite takistus: R X3 239.62 0.62 , usutavusega 0.95. Suhteline viga 0.26 %.
· Muutes ristlõikepindala on juhi takistus R pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S · Takistuse sõltuvust materjalist näitab eritakistus. 4. Juhtide ühendusviisid: · Jadaühendus: - U=U1 + U2 - I =I1=I2 - R=R1+R2 · Rööpühendus - U=U1=U2 - I=I1+I2 - 1/R =1/R1 +1/R2 · Segaühenduse korral vaatame erinevaid vooluringi osasid eraldi. 5.Ühendamine · Takisti ühendatakse nii rööbiti kui ka jadamisi. · Reostaat ühendatakse rööbiti · Ampermeeter ühendatakse jadamisi · Voltmeeter ühendatakse rööbiti. 6. Voolutugevus sõltub selle liikumise keskmisest kiirusest ja laengukandjate kontsentratsioonist ja pingest. (mida suurem on seda suurem kontsentratsioon) 7. Metallide takistus sõltub juhi pikkusest, juhi ristlõikepindalast, temperatuurist ja ainest. 8.Temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus/eritakistus suureneb. 9. Elektrivoolu töö kütteseadmes või elekrilambis.
Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel. (U=A/q : kuna tehtavad tööd liituvad, siis ka pinged liituvad.) => U=U1+U2+..+Un. Kui on n ühesugust juhti => U =n*U1 . Jadaühenduse korral on juhtide kogutakistus võrdne juhtide takistuste summaga.=> R= R1+R2+R3+..+Rn Kui on n ühesugust => R=n*R1. Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega.=> U1:R1 = U2:R2 2)Rööpühendus ehk paralleelühendus. Rööbiti on omavahel ühendatud vooluringi hargnenud osad. Vool hargneb. Kogu voolutugevus hargnemata osas võrdub harude voolutugevuste summaga. => J=J1+J2+..+Jn. Kui on n ühesugust haru. => J=n*Jn Kõik tarvitid saavad kätte sama elektrivälja. Sama elektrivälja korral on pinge samasugune. => U=U1=U2=..=Un. Rööpühenduse korral võrdub kogu taksituse pöördväärtus üksikute harude pöördväärtuste summaga. => 1/R = 1/R1 +1/R2 + .. + 1/Rn. Erijuhud:
Mis on pinge? Definitsioonivalem. Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb elektriväli laengu ümberpaigutamisel ühest ruumipunktist teise. Definitsioonivalem U=A/q Pinge=töö/laeng ühik 1V 34. Millal on pinge 1 volt? Pinge on 1V siis, kui elektriväli teeb ühe kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks tööd 1J. 35. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Skaalal suur V täht. Voltmeeter ühendatakse tarbijaga rööbiti. 36. Ohmi seadus, valem. Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ning pöördvõrdeline juhi takistusega. Valem I=U/R ühik Amper (A) I=voolutugevus U=pinge R=takistus 37. Millal on juhi takistus 1oom? Juhi takistus on 1 oom siis, kui 1V pinge korral läbib juhti vool tugevusega 1A. 38. Millest sõltub juhi takistus ja kuidas? Juhi takistus sõltub: 1) juhi pikkusest, mida pikem juht seda suurem takistus;
.. Pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R leidmine jada- ja rööpühenduse korral Jadaühendus Jadamisi ühendatud vooluringis on voolutugevus kõikjal üjesugune I = I1 = I2 = ...In Jadamisis ühendatud vooluringi kogutakistus on võrdne kõikide vooluringi ühendatud juhtide summaga R = R1 + R2 + ...Rn Jadamisis ühendatud vooluringis on kogupinge võrdne üksikute lõikude pingete summaga U = U1 + U1 + ...Un Rööpühendus Kõigil rööbiti ühendatud juhtidel on pinge ühesugune U = U1 = U1 = ...Un Volutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuste summaga I = I1 + I2 + ... In Kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute juhtide pöördväärtuste summaga 1/R = 1/R + 1/R + ...1/R Eritakistuse sõltuvustemperatuurist Kõrgemal temp hakakb soojusliikumine elektronide suunatud liikumist järjest rohkem segama. Segab eelkõige ioonide soojusliikumine.
..=In ) Kogupinge jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide pingete summaga ( U=U1+U2+..+Un ) Kogutakistus jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide takistuste summaga ( R= R1+R2+..+Rn ) Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega (U1:R1 = U2:R2) Jadaühendust kasutatakse tavaelus üpriski harva, nii on nt. ühendatud elektriküünlad jõulupuul. Rööpühendus on ühendusviis, mille puhul kõik elektriahela hargnenud osad on ühendatud vooluahelasse rööbiti ehk paralleelselt. Rööpühenduses on kõik elemendid üksteisest sõltumatud. Vool hargneb. Voolutugevus rööbiti ühendatud ahelas võrdub kõikide voolutugevuste summaga ( I=I1+I2+..+In ) Pinge rööpahelas on kõikides juhtides sama ( U=U1=U2=..=Un ) Kogutakistuse pöördväärtus on võrdub harude pöördväärtuste summaga ( 1/R=1/R1+1/R2+..+1/Rn ) Rööpühenduse korral on harude voolutugevused pöördvõrdelised harude takistustega (kui mingi
ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 3. Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R=R1*R2 / R1+R2 ( R=R1+R2+R3 ) 4. Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U= I*R 5. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendusviisi, kus voolutugevus jaguneb kõikide juhtide vahel võrdselt. 6. Kõigil juhtidel on pinge sama. U=U1+U2+U3 7. Voolutugevud on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuse summaga. 8. Kaks korda. 9. 1/R= R1 + R2 10. Rööbiti. 11. Tähis V-volt. Tähis A-amper ( volt-ja ampermeeter ) 12. 1 kWh elektri eest tuleb kodutarbijal maksta 0,244 eurot. Olenevalt ajast see arv muutub. Raha mida me tarbitud elektri eest maksame jagatakse teenusepakkuja, riigi ja tootja vahel ära. 13. 1) punane. 2) oranž. 3) kollane. 4) roheline. 5) helesinine. 6) sinine. 7) violetne. 14
Too mõned näited seadmetest, mis tarbivad alalisvoolu. 4. Mida näitab laengukandjate kontsentratsioon aines? 5. Kuidas leitakse takistite süsteemi kogutakistus rööpühendusel, kuidas jadaühendusel? 6. Kui suur takistus peaks olema tolmuimejal, et teda läbiks 220-voldisel võrgupingel 5-ampriline vool? 7. Arvuta voolutugevus 300 takistusega elektromagneti mähises, kui toitepinge on 12V. 8. Takistid 20 ja 200 on ühendatud rööbiti. Pinge on 100V.Arvuta voolutugevus mõlemas takistis. Leia koguvoolutugevus ja kogutakistus. *9. Korteri kaitsmed taluvad voolu tugevusega 10A. Sisse on lülitatud valgustid (2,5A), teler (1A) ja aeg-ajalt töötab külmkapp (2,5A).Kas kaitsmed põlevad külmkapi sisselülitumisel läbi? Mis juhtub, kui pereema hakkab pesu triikima? Triikraua kütmiseks vajalik voolutugevus on 5A. Millal muutub asi kriitiliseks? Kuidas lahendada olukorda et kõik rahul oleksid
kus lmp on mõõteriista mõõtepiirkond; n – osuti tähishälbele vastav skaalajaotiste arv. Tehnilistel mõõteriistadel on skaala tavaliselt gradueeritud konkreetsetes mõõtühikutes. Voolutugevuse mõõtmiseks kasutatakse ampermeetrit, mis alati lülitatakse vooluringi jadamisi (joon. 1.1). Joonis 1.1. Voolu vahetu mõõtmine Ampermeeter on väikese sisetakistusega mõõteriist, mistõttu tema lülitamine tarbijaga rööbiti põhjustaks vooluringis lühise. Tugev lühisvool aga võib rikkuda mõõteriista. NB! Tingimata jälgida ühendamisel polaarsust, et mitte kahjustada mõõteriista! Alalisvooluringis laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda šundi abil. Ampermeeter ühendatakse šundiga rööbiti (joon. 1.2). 7 Mõõdetav vool I tekitab šundil pingelangu Uš=IRš. Kuna šundi takistus Rš= const, siis pingelang Uš on võrdeline vooluga I
10. Suuremad kui oom. a) 1000=1k b)1000000 = 1M(mega oom) Väiksem kui oom. 0,001=1m 11. Multimeeter - Mõõteriist millega saab mõõta mitut elektrilist suurust.(Pinget,voolutugevust, takistust) 13. Tavaliselt lülitatakse vooluringi korraga mitu tarbijat. Tuleb arvutada Pinge, voolutugevus ja takistus. Põhiliselt võib tarbijaid vooluringi lülitada kahel moel: 1)Järjestikku ehk jadamisi. 2) Paralleelselt ehk rööbiti. Kui kasutatakse ühes vooluringis mõlemat ühendusviisi korraga siis saame segaühenduse. Lahendame selle vooluringi järgi kolm ülesannet: 1) voolutugevus- on kõikides vooluringi osades ühesugune.I=I1=I2 2) Kogutakistus - võrdub üksikute tarbijate takistuste summaga.R1+R2+R3.....=R 3)Igale tarbijale rakenduva pinge saame arvutada Oomi seaduse järgi. Üksikute pingelangude summa võrdub vooluallika pingega. 14
mitmesuguste suundades mõjuvad jõud.Järelikult takistab juht elektronide läbiminekut temast s.t tal on elektritakistus. Erinevatel ainetel on elektritakistus erinev.Seda isemloomustab füüsikalise suurus mida nim. eritakistuseks. Aine eritakistuse nim.sellest ainest 1m pikkuse ja 1m2 ristlõikepindala juhi takistus. Valem ;R-pl S Tarviteid saab ühendada vooluvõrku kahel viisil 1) järjestikku ehk jadamisi 2)rööbiti ehk parallelselt Jadamisi lülituse korral ühe tarviti lõpp ühendatakse teise tarviti algusega .See on ühejuhtmeline vooluahel. Rööpõhenduse korral vooluahela hargneb kahest või enamaks haruks. Kõik elektriahelate lahendused taanduvad jada-või rööpühenduse reeglitele. Ohmi seadus : Patarei on ühetüübiliste seadmete kogum,mis on omavahel ühendatud süsteemiks. Vooluallikaga on jadamisi on ühendatud tarviti R ja ampmeeter A.Voltmeeter on
pinge lambi hõõgniidi otstel on 230V) elektrivoolu töö füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega, A=U*I*t, A=I*2R*t, A=U2R*t, mõõdetakse kaudsel meetodil voltmeetriga, ampermeetriga ja kellaga,elektrivälja energia muundub teiseks energia liigiks, elektrivõrk - elektrivõrgus vahelduvvool, kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesad on ühendatud rööbiti, 220V, juhtmed: nulljuhe (maandatud juhe, nulljuhtme ja Maa vahel on pinge 0) ja faasijuhe (maandamata juhe, faasjuhtme ja Maa vahel on pinge 220, kindlaks saab teha pingeindikaatoriga, lühis vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike, voolutugevus üle lubatud väärtuse: ühendatud on elektrivõrku rööbiti mitu suure võimsusega tarvitit, lühise korral, kaitse
• Kaarlahendus – keevitamisel (kõrged pinged) • Sädelahendus - (väikesed pinged) • Koroonalahendus – püha Elmo tuled – äikeselise ilma puhul tekivad kõikidel teravikel teraviku otsast voolujoad POOLJUHTIDES • Laengukandjateks on elektronid ja augud • Mida madalam on temperatuur, seda paremini juhivad elektrit • Halvad juhid 10. Kuidas kasutatakse elektrimõõteriistu? VOLTMEETER • Ühendatakse rööbiti • Mõõdetakse pinget • Takistus peab olema võimalikult suur • galvanomeeter jadamisi AMPERMEETER • Ühendatakse jadamisi • Mõõdetakse voolutugevust • Takistus peab olema väike • Galvanomeeter rööbiti OOMMEETER • Kasutatakse testri sees olevat vooluallikat • Mõõdetakse takistust • Ühendatakse allikat ja galvanomeetrit sisaldavasse vooluringi TESTER • Saab kõikidena kasutada
1. Too 3 näidet kohtkindlate ja 5 näidet teisaldavate elektritarvitite kohta. Kohtkindlad elektritarvikud on näiteks laevavalgusti, elektripliit, pesumasin, mikrolaineahi, külmkapp ja elektriboiler. Teisaldatatavad elektritarvikud on näiteks tolmuimeja, lauavalgusti, raadio, õmblusmasin ja kohvimasin. 1. Kuidas ühendatakse elektritarvitid elektrijaotusvõrku? Kõik kohtkindlad elektriseadmed ja pistikupesadega ühendatud teisaldatavad elektritarvitid on elektrijaotusvõrku ühendatud rööbiti. 1. Mille poolest on eriline auto elektrisüsteem? Auto elektrisüsteem on eriline selle poolest, et teiseks juhtmeks auto elektrisüsteemis on auto metallkere. Sellise ühendusviisi korral on auto kõik elektritarvitid ühendatud omavahel rööbiti ning neile on rakendatud ühesuurune pinge. Tavaliselt on auto kere ühendatud aku negatiivse poolusega. 1. Mille poolest erineb nulljuhe faasijuhtmest? Elektrivõrgu maandatud juhet nimetatakse nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja Maa
II Seminar, küsimused - Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Väljarände ulatuslikkust on üsna raske mõõta. Nimelt liiguvad paljud inimesed erinevate riikide vahel ning leidub ka neid, kelle elu toimub rööbiti mitmes erinevas riigis(ehk hargmaisus).Seetõttu on piirjoone tõmbamine pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele suhteliselt keeruline. Lisaks on veel hulk inimesi, kes elavad rööbiti mitmes riigis. - Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? I laine- Ülerahvastatusest põhjustatud rändesurve maal ning piiratud võimalused linnas tööd leida vallandasid esmese laine. II laine- Nõukogude võimu taaskehtestamine ja hirm selle vastu
kolmnurkühendus. Liini- ja faasisuurused. U=Uf I=sqrt(3)If 10. Lülituse valik tarbijate ühendamisel kolmefaasilisse võrku. Kolmnurkühendus, tähtühendus 11. Voolutugevuse mõõtmine. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi jadamisi ja et laiendada mõõtepiirkonda kasutatakse voolutrafot 12. Pinge mõõtmine. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voltmeeter ühendatakse ahelasse rööbiti. Mõõtepiirkonda saab laiendada kasutades pingetrahvot või shunt takistit 13. Võimsuse mõõtmine. Võimsust mõõdetakse wattmeetriga. Millel on pinge mähis ja voolumähis. Mähiste algused ühendatakse kokku, pingemähis ühendatakse rööbiti ahelaga vooluahel jadamisi 14. Energia mõõtmine. Mõõdetakse induktsioonarvestiga. On olemas nii ühe kui kolmefaasilised arvestid. Võivad olla vooluvõrgust sõltuvalt kas kahe või kolme sektsioonilised 15. Takistuse mõõtmine
D = 1/f A=U*I*t D optiline tugevus [ 1dptr A elektrivoolu töö ( 1J ) Rööpühenduse korral: (dioptria) ] U pinge ( 1V ) f fookuskaugus ( 1 cm ) I voolutugevus ( 1A ) I = I1 + I2 t aeg ( 1s ) I voolutugevus ( 1A ) = m/V tihedus ( 1g/cm³ ; A = I² * R * t Kui rööbiti on ühendatud n 1kg/dm³ ; 1kg/m³ ) A elektrivoolu töö ( 1J ) ühesuuruse takistusega m mass ( 1 kg , 1 g ) I voolutugevus ( 1A ) juhti, on juhtide V ruumala ( 1cm³ ; R - takistus ( 1 ) kogutakistus n korda 1dm³ ; 1m³ ) t aeg ( 1s ) väiksem üksikjuhi taistusest. F=m*g A = U²/R * t
ampermeetriga. Kogu laeng, mis määrab antud voolu tugevuse, peab mõõtmiseks ampermeetrit läbima. Seetõttu ühendatakse ampermeeter uuritava elektriseadmega jadamisi. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et ampermeeter ei mõjutaks uuritava voolu tugevust olulisel määral. Ampermeetri väikese takistuse korral ei erine vool läbi ampermeetri kuigivõrd sellest voolust, mis voolaks ahelas ampermeetri puudumise korral. 7. Miks ühendatakse voltmeeter pinget mõõtes juhiga rööbiti? (2p) Voltmeeter ühendatakse rööbiti uuritava elektriseadmega (või ahela osaga), et voltmeetrile rakenduks seesama pinge, mis toimib elektriseadme otstel. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et vool ei saaks läbi voltmeetri uuritavast ahela osast mööda minna. Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmata suur 8. Mida tähendab lause: ,,Vase eritakistus on 1,7 10 -8 m" (3p) Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud
10) Vooluallikad on seadmed, mis tekitavad juhis elektrivälja ja säilitavad selle pika aja jooksul. 11) Vooluring vooluallika ja tarbija vahel asuv süsteem, kuhu võib olla liidetud ka teisi seadmeid (nt ampermeeter). Vooluringis on elektrivool. 12) Skeem- tingmärkidega joonistatud vooluring 14)Jadaühendus- kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel. 15)Rööpühendus- Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides. 16-19) Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q Pinge ühik on 1volt (1V)
11. Summaator (jälle sama, mis eelmised). Kui nelja sisendiga summaatori sisendtakistused on 22 kΩ, milline peaks siis olema tagasiside ahela takistus, et summaatori väljundpinge oleks sisendpingete summa (keskmine)? Milline peab neil juhtudel olema mitteinverteeriva sisendi takisti sisendvoolude tasakaalustamiseks? (Summa korral peab tagasiseda ahela takistus olema 22 kΩ, keskmise korral 5,5 kΩ. Mitteinverteeriva sisendi takisti peab olema esimesel juhul 5 rööbiti ühendatud 22 kΩ takisti väärtus e. 4,4 kΩ ning teisel juhul 4 rööbiti ühendatud 22 kΩ takisti väärtus ühendatuna veelkord rööbiti 5,5 kΩ takistusega ehk 2,75 kΩ.) 12. Integraator (ikka sama) Milline on operatsioonivõimendiga realiseeritud intergraatori väljundpinge 1 s pärast, kui sisendisse rakendatakse perioodiliselt (100 ms perioodiga) 10 mV pingeimpulsid kestusega 50 ms (50 ms jooksul on pinge 0 V)
19. Mis toimub elektritarvitis? Elektritarviti muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. 20. Milleks kasutatakse vooluringis juhtmeid? Vooluringi osade ühendamiseks. 21. Mis ül on vooluringis lülitil? Selle abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. 22. Kirjelda elektritarvitite jadaühendust. Elektritarvitid on ühendatud omavahel jadamisi ehk järjestikku. 23. Kirjelda elektritarvitite rööpühendust. Tarvitid on ühendatud rööbiti ehk paralleelselt. 24. Kuidas nim füüsikalist suurust, mis iseloomustab elektrivälja poolt juhi kahe punkti poolt laengu ümber paigutamiseks tehtavat tööd? Elektrivälja pinge. 25. Millega võrdub pinge juhis kahe punkti vahel? Kuidas pinget arvutatakse? Elektrivälja pinge kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. 1pingeühik=1töö ühik/1 laengu ühik. 26
ühikuline laeng ühest punktist teise. tähis: U ühik: V U=A/q U=E*s E=U/s Mahutavus sõltub mõõtmetest,vahekaugusest ja dielektrilisest läbitavusest. Mahtuvus -füs. suurus, mis näitab kui sure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib nende vahel ühikuline pinge. tähis:C ühik F C=q/U C=*0*s/d(diameeter) kasutamine(raadio,mikrofon,klavituur) Jadamisi-1liikumisetee Rööbiti-laeng valib millist juhti mööda minna. Ckogu=(1/C1+1/C2+1/C3)-¹ Ckogu=C1+C2+C3 S1=S2=S3 S1+S2+S3 d1*d2*d3 Elektrivälja energia: Ee=CU²/2 Ee=q*U/2 q=n* Alalisvool -laengute liikumine juhis,kus aja jooksul voolutugevus ja suund ei muutu nt. akud ja patareid. Tegurid: I=SvN(osakeste arv) Ohmi Seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja
ergutusega elektrimootori (vt joonis 6.6) karakteristikud on samalaadsed kui püsiergutusega mootoril. Kuna toited on eraldatud, siis on võimalik neid eraldi muuta. Mootori reverseerimiseks tuleb muuta kas ankrumähise või ergutusmähise toitepinge polaarsust. Pöörlemiskiirust saab muuta kas muutes ankruvoolu või ergutusvoolu tugevust, reeglina muudetakse siiski ankruvoolu tugevust. 7. Kuidas tekitatakse rööpergutusega elektrimootoris magnetväli? 7. Rööpergutus- ankrumähisega rööbiti ühendatud ergutusmähist toidetakse ankrumähisest./ Rööpergutusega elektrimootoris (haruvoolumasin) (vt joonis 6.6) on ankrumähis ja ergutusmähis ühendatud rööbiti ja saavad sama toitepinge. Ergutusmähise keerdude arv on suur, seda võrreldes ankrumähisega, tema elektriline takistus on seega suur ja ergutusvoolu tugevus moodustab ankruvoolu tugevusest mõne protsendi. Mootori käivitusmoment ja tühijooksu (mootori koormuseta töö) pöörlemiskiirus on väikseimad
täiustub, oskab teha järeldusi, väheneb enesekesksus. 4) formaalsete operatsioonide 12-... abstraktne ja loogiline mõtlemine, osatakse asju mõttes läbi teha. 12. +: arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui ka keskkond. - : formaalsete op staadium ei ole kognitiivse arengu lagi; formaalse mõtlemise ja arengu käigus on tähtis ka sugu. 13. Võgotski lähenemine mõtlemine ja keel arenevad lapsel eraldi, alguses mõtleb laps keelt kasutamata ja sellega rööbiti toimub ka keeleline areng, hiljem need seonduvad. 14. Eriksoni astmed: 1) Usaldus ja usaldamatus 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3) Initsiatiiv või süü 4) Edukus või alaväärsus 5) Identsus või rolliähmasus 6) Intiimsus või isolatsioon 7) Generatiivsus või stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide. 15. Mehe ja naise erinevus: naistel on paremad keelelised oskused, meestel on palju parem ruumiline mõtlemine. Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga
oommeeter*OHMI SEADUS väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=GU; I-voolutugevus, G-võrdetegur e juhtivus, U-pinge*tavaliselt esitatakse Ohmi seadus takistuse kaudu. Takistus on esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena.*juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A 7. *Voltmeeter ühendatakse vooluringi uuritava osaga paralleelselt e rööbiti*voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur*ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi e järjestikku *ampermeetri takistus peab olema väike*oommeeter8. Jadaühendus- jada otste vaheline pinge võrdub üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga Uj=U+U... +Un *kõiki takisteid läbib sama vool I* jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuse summaga*kui jadamisi on ühendatud n ühesugust juhti takistusega R, siis jada kogutakistus on nR
VOLTMEETRID, AMPERMEETRID, MULTIMEETRID (TESTRID) JA TERMOMEETRID Voltmeetrid Mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks Ühendatakse vooluahelasse rööbiti Mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse eeltakisteid Volt on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi elektromotoorjõu, potentsiaali ja pinge ühik Tähiseks on V Ampermeetrid Seade voolutugevuse mõõtmiseks Ühendatakse vooluahelasse jadamisi Multimeetrid(testrid) Multifunktsionaalne mõõteriist Standardne multimeeter on elektrivoolu tugevuse ja pinge mõõtmiseks Veel saab nendega mõõta ka elektritakistust, mahtuvust, induktiivsust
3. Vahelduv vool on perioodiliselt muutuva suuna ja tugevusega elektrivool. 4. Elektrivoolu tugevuse määrab elektrivälja poolt tekitatud aeglane triivkiirus. 5. Ohmi seadus määrab kindlaks pinge(U), voolutugevuse(I) ja takistuse(R) vahelise seose. I = U/R 6. Takistus oleneb eritakistusest(roo), juhtme pikkusest(l), ja pindalast(S). R = (roo*l)/S. 7. Tarbija suhtes tuleks vooluringi ühendada amper- ja voltmeeter rööbiti. 8. Vooluallika elektromotoorjõud on võrdne kõrvaliste jõudude tööga ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. VALEMID: I = U/R R = (roo*l)/S I = q/t I = q*n*v*S I = q*n*l*U I = E/(R+r)
Ühik on J (džaul) • t- aeg. Ühik on s (sekund) VÕIMSUS MEHAANIKAS • Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: N=Fv N- võimsus F- jõud v- kiirus VÕIMSUSE MÕÕTMINE ELEKTROTEHNIKAS • Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab elektritarviti elektrilist võimsust mõõta ka voltmeetri ja ampermeetriga. Selleks tuleb ühendada voltmeeter seadmega rööbiti ning ampermeeter jadamisi. Näitude korrutamisel saadakse tulemuseks aktiivvõimsus, kui tarviti on aktiivtakistusega VOLTMEETER AMPERMEETER • Elektriseadme poolt tarbitav võimsus on võrdne seadmele rakendatud pinge ja tarbitava voolutugevuse korrutisega. P=U*I • P - võimsus vattides • U - pinge voltides • I - voolutugevus amprites JAMES WATT • James Watti auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt.
takistuse t0 tegur, t-temperatuur Celsises. Alalisvoolu töö ja võimsus: A=Uit, kus A-töö (J), U-pinge (N), I-voolutugevus (A), t-aeg (s). N=UI, N- võimsus (W), U-pinge (N), I-voolutugevus (A). N=U2/R. Joule'i-Lensi seadus: Juhtmes elektrivoolu toimel eraldub soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhtme takistusega ja ajaga. Q=I2RT (sobib, kui jadas on vool sama), kus Q-soojushul (J), I-voolutugevus (A), R-takistus (), t-aeg (s). Q=U2/R*t (võrdne pinge korral, rööbiti on võrdne). Vooluallikas on seade, mis muudab mitte elektrilist energiat elektri energiaks. Vooluallika tähtsaimad iseloomustajad on elektromotoorjõud ja sisetakistus. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude poolt ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtavad tööd. =A/q, kus -elektromotoorjõud (V-volt), A-kõrvaljõudude töö (J), q-laeng (c). Mida väiksem sisetakistus, seda parem vooluallikas.
Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja.Tarviti muundub osa elektriväljas oleva energia teiseks energialiigiks Lüliti abil saab vastavalt vajadusele vooluringi avada või sulgeda. 2 Vooluallika abil saab tekitada ja hoida vooluringis ühendatud juhtides elektrivälja. Mehhaaniline energia muundub elektrienergiaks voolugeneraatoris. 5 Rööpühenduse korral on elektritarvitid ühendatud üksteisega rööbiti ehk siis paraleelselt, ja ühe tarviti katestamise korral ei sõltu teine tarviti esimesest ja põleb edasi. Jadaühenduse korral on elektritarvutid ühendatud üksteisega jadamisi ehk järjestikku, ja ühe tarviti katkemise korral katkeb teine sammuti. 6 Pinge on füüsikaline omadus, mis iseloomustab juhi võimet teha tööd elektronide ümberpaigutamisel vooluringis, ühik on Volt V ja tähis U Ohmi seadus on, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja
annaabi.ee 
