Futuurid 1. Futuurikauplemisega seotud riskid Futuuridega kauplemine ei pruugi sobida igale investorile. Futuuridega kauplemisel on võimalik kaotada väga suuri rahasummasid väga lühikese aja jooksul. Kaotused võivad olla piiramatud ning võivad ületada maakleri juures algselt deponeeritud summasid. Futuurid on väga suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatise juures on võimalik soetada väga suuri positsioone. Kui väga kõrge riskitase ei ole Sulle sobilik, siis soovitame futuuridega mitte kaubelda.
saavatesse ettevõtetesse Ida-Euroopa.s · LHV Pärsia Lahe Fond - investeerib Araabia poolsaarel asuvatesse riikidesse. LHV Pank haldab mitmeid erinevaid fonde, nii kohalikelt kui ka rahvusvahelistelt fondivalitsejatelt. LHV Trader kauplemissüsteem on mõeldud eelkõige kogenud kauplejale. Peamine rõhk on USA väärtpaberitel, kuid kaubelda on võimalik enam kui 70 turukeskuses üle maailma nii aktsiate, optsioonide*, valuutade kui futuuridega**. LHV-s on viis erineva iseloomuga II samba pensionifondi: · LHV XL progressiivse strateegiaga fond · LHV L progressiivse strateegiaga fond. · LHV M tasakaalustatud strateegiaga fond. · LHV S konservatiivse strateegiaga fond. · LHV XS pikaajalise stabiilse kasvatamisstrateegiaga fond. LHV-s on ka III samba vabatahtlik pensionifond: LHV Täiendav Pensionifond. Viited: http://www.lhv.ee/index.cfm?nocache=1
alusvara kogus, aegumistähtajad, lepingu suurus jne) 4. futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Forwardleping - Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud - Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk) - Järelturgusid praktiliselt pole või on väga õhukesed. - Ei kaubelda börsil (on over-the-counter market (OTC), ehk letiturg) 27. Futuuridega kauplemise põhimõte börsil ning seotud mõisted Futuuridega kaubeldakse vaid futuuribörsidel. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Standardiseeritakse näiteks lepingu aluseks oleva alusvara kogus, aegumistähtajad, iga-päevane kasumi/kahjumi arvestus (marking to market) jne Futuuri hind- hind, millega tehing tulevikus toimub
Forwardleping o Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud o Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk) o Järelturgusid praktiliselt pole või on väga õhukesed. o Ei kaubelda börsil (on over-the-counter market (OTC), ehk letiturg) o Järgnevalt vaatame lähemalt valuutaforwardeid, sh ettevõtte riskimaandamise kontekstis. 50. Futuuridega kauplemise põhimõte börsil ning seotud mõisted (sh futuuri alustamise tagatisnõue, igapäevane ümberarvestus turuhindadesse jms) Futuuridega kaubeldakse vaid futuuribörsidel. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Standardiseeritakse näiteks lepingu aluseks oleva alusvara kogus, aegumistähtajad, iga-päevane
Forwardleping o Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud o Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk) o Järelturgusid praktiliselt pole või on väga õhukesed. o Ei kaubelda börsil (on over-the-counter market (OTC), ehk letiturg) o Järgnevalt vaatame lähemalt valuutaforwardeid, sh ettevõtte riskimaandamise kontekstis. 50.Futuuridega kauplemise põhimõte börsil ning seotud mõisted Futuuridega kaubeldakse vaid futuuribörsidel. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Standardiseeritakse näiteks lepingu aluseks oleva alusvara kogus, aegumistähtajad, iga-päevane kasumi/kahjumi arvestus (marking to market) jne
Forwardleping o Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud o Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk) o Järelturgusid praktiliselt pole või on väga õhukesed. o Ei kaubelda börsil (on over-the-counter market (OTC), ehk letiturg) o Järgnevalt vaatame lähemalt valuutaforwardeid, sh ettevõtte riskimaandamise kontekstis. 58. Futuuridega kauplemise põhimõte börsil ning seotud mõisted Futuuridega kaubeldakse vaid futuuribörsidel. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Standardiseeritakse näiteks lepingu aluseks oleva alusvara kogus, aegumistähtajad, iga-päevane kasumi/kahjumi arvestus (marking to market) jne
sama vara lepingus sätestatud ajal. 6.2. Futuurid Loogiline samm forwarditest edasi on nende standardiseerimine, et teha võimalikuks börsidel kauplemine. Futuur ongi forwardite alaliik, mis on samuti leping kahe osapoole vahel, kus on kindlaksmääratud ajal kohustus osta/müüa kokkulepitud alusvara, milleks võib olla nafta, kuld, valuutad, aktsiaindeksid jne. 6.3. Optsioonid ,,Sarnaselt futuuridega on ka optsioon tuletisväärtpaber, mis annab omanikule õiguse, aga erinevalt futuuridest pole see kohustus, osta või müüa mingit kindlaksmääratud vara kindlaksmääratud hinnaga kindlaksmääratud ajal tulevikus. Optsioone on kahte tüüpi: call optsioon annab omanikule võimaluse tulevikus osta kokkulepitud vara ning put optsioon vastupidiselt jällegi müüa. Optsioonid saavad olla kas Euroopa või Ameerika tüüpi. Ameerika
o Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud o Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk) o Järelturgusid praktiliselt pole või on väga õhukesed. o Ei kaubelda börsil (on over-the-counter market (OTC), ehk letiturg) o Järgnevalt vaatame lähemalt valuutaforwardeid, sh ettevõtte riskimaandamise kontekstis. 58. Futuuridega kauplemise põhimõte börsil ning seotud mõisted Futuuridega kaubeldakse vaid futuuribörsidel. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse. Standardiseeritakse näiteks lepingu aluseks oleva alusvara kogus, aegumistähtajad, iga-päevane kasumi/kahjumi arvestus (marking to market) jne