Kookon). Siis saaks igaüks valida, mis talle meelepärasem tundub. Futuristliku tooni teemapargis kasutamine on olnud mõttes ka teemapargi arendajatel selles võtmes, et vana aja viise, meetodeid ja mõttesuundi tänapäevaste teadmistega integreerides on võimalik tulevikus luua loodussõbralikke ja ökoloogiliselt hästitoimivaid süsteeme, hooneid, töövahendeid, eluviisi. Mitmed vastajad avaldasid huvi looduslike ehitusviiside vastu, millest võiks saada atraktsioon teemapargi futuristlikus tsoonis. Selles tsoonis võib tutvustada inimestele säästva ehituse põhimõtteid, lasta ööbida savipõhumajas ja muudes ökoloogilises stiilis ehitatud hoonetes. Teemapargis saab tutvustada ökoloogilisi ehitusvõtteid ja korraldada vastavasisulisi õppepäevi, õppelaagreid. Õppelaagrite käigus saab püstitada hooneid, milles hiljem võib klient majutuda. 43
pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). 2.3. Vabadussõja temaatika Albert Kivikas on eesti kirjandusloos kindlustanud endale koha 1936. aastal ilmunud teosega "Nimed marmortahvlil", kuid Eesti Vabadussõda puudutav temaatika ilmus tema loomingusse juba oluliselt varem. Esimene sõjateemaline lühijutt "Malmsireenid" ilmus 1919. aastal futuristlikus kogumikus "Lendavad sead". Aastal 1920 järgnesid ajakirjas Ilo ilmunud lühijutud "Fasaanid" ja "Lätlane", neist viimane esitas autori muljeid Valguta lahingust. Samal aastal ilmunud kogumik "Verimust" oli tema esimene täielikult sõjatemaatikale pühendatud jutukogu. Seal sisaldus proloog (juba varem ilmunud "Malmsireenid"), kuus lühikest sõjanovelli ja epiloog. Aastal 1921 ilmunud 20-leheküljelises sõjanovellis "Süütu" analüüsis ta Eesti
Lisaks sellele oli ta oma aja väljapaistev dramaturg, stsenarist, rezissöör, kinonäitleja, kunstnik, ajakirjanik ja toimetaja. Vladimir Majakovski lõpetas oma elu enesetapuga, olles 36 aastat vana. Ta on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. Tema loomingu põhiteemaks oli uue maailma ehitamine ja uue inimese kujundamine. Tema auks kandis nõukogude ajal Majakovski nime tema sünnilinn Bagdathi. Majakovski esimesed avaldatud luuletused olid ,,Öö" ja ,,Hommik", mis avaldati futuristlikus kogumikus ,,Kõrvakiil seltskondlikule maitsele" (1912) 1913. aastal andis Majakovski välja oma esimene luulekogu ,,Mina!", mis koosnes neljast luuletusest koos Lev Zegini ja viieteistaastase imelapse Vassili Tsekrõgini illustratsioonidega. Aastatel 19141915 tegeles Majakovski poeemiga ,,Pilv pükstes", mille jaoks andis inspiratsiooni kirglik armumine kuueteistaastasesse Maria Denissovasse. Seda poeemi võib pidada tema parimaks lüüriliseks saavutuseks. Üks
und Bodeniks. Futurism Itaalias tekkinud moodsa kunsti stiil. Itaalia oli 18. saj kaotanud oma varasema tähtsuse. Futurismi loojaks kirjanik, luuletaja ja teoreetik F. T. Marinetti, kelle isa oli miljonär, ning kelle rahadega propageeris Marinetti futurismi. Ostis Pariisis Le Figaro esileheküljel ruumi, kuhu paigutas futurismi manifesti. Tulevikku kujutati ette moodsa tehnika ajastuna. Tehnika arengu kujutamist peavad nad väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. Futuristlikus kunstis oluline liikumine ja uue tehnika ülistamine nagu näiteks autod, lennukid, tankid, rongid. Marinetti oli hiljem seotud Mussoliniga, oli tema valitsuses transpordiminister. Vana kunsti eitus, see tuleb unustada või hävitada. Futuristi jaoks tundub, et ka kunstikultuur peaks muutuma täiesti teistsuguseks uue tehnika tõttu. Futuristid on ka ülimalt sõjakad ja agressiivsed sõda kui ühiskonna loomulik seisund.
skandaalitsemine. · Varieteeteater: uusi vorme pakkuv teater, mis on suunatud kirjanduskeskse teatri vastu; esile tõstetakse keha ja tehnika. · Dünaamiline teatri vorm, mis pakub vahetut kontakti publikuga; neid sokeeritakse agressiivsuse ja vahel isegi vulgaarsusega. Uuendused institutsioonilises teatris just stsenograafia vallas: kuulsaim kunstnik Enrico Prampolini (just valgustus). Futuristlikus luules väljajättelisus, hüüatused, intensiivsed konsonandid jne. Raamatut peavad iganenuks, eesmärgiks ühendada erinevaid kunste. 7) Dadaism 19161920: Tekkis I MS ajal; algus konkreetselt määratletud, lõpp umbkaudne, kuna sulandusid sürrealistidesse. Tekkis Sveitsis; selle lõid peamiselt prantsuse kunstnikud ühes neutraalses Zürichi kabarees. Nimi valiti juhuslikult sõnaraamatut avades; dada pidi tähendama püha lehma saba ühes aafrika keeles
Ainult G. Suits, avaldanud 1922. a. erakordselt sisuka värsiraamatu "Kõik on kokku unenägu", loobus esialgu uusloomingust. A. Haava, K. E. Sööt, V. Ridala ja E. Enno taandusid samuti. Luuleprotsessi kandsid eelkõige M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, J. Barbarus ja J. Kärner. Uusi andeid tuli juurde väga vähe: kõige veenvamalt esines J. Sütiste (esikkogu "Rahutus", 1928), V. Adams äratas tähelepanu linliku elutunde ja riimi-otsingutega, E. Hiir futuristlikus laadis katsetustega. · Pärast kirjanike liidu ja seda esindava ajakirja "Looming" asutamist kaotas kirjanike rühmituslik esinemine senise tähenduse. Nüüd toimus hargnemine: iga luuletaja keskendus otsima oma aineala ning välja töötama individuaalset poeetikat. Luule üldpilt muutus seetõttu tunduvalt vaheldusrikkamaks kui varem. · M. Under süvenes oma enesetunnetuslikus lüürikas inimest ahistavasse ja tiivustavasse ning lõi silmapaistvaid ballaade. · H
a. erakordselt sisuka värsiraamatu "Kõik on kokku unenägu", loobus esialgu uusloomingust. A. Haava, K. E. Sööt, V. Ridala ja 91 E. Enno taandusid samuti. Luuleprotsessi kandsid eelkõige M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, J. Barbarus ja J. Kärner. Uusi andeid tuli juurde väga vähe: kõige veenvamalt esines J. Sütiste (esikkogu "Rahutus", 1928), V. Adams äratas tähelepanu linliku elutunde ja riimi-otsingutega, E. Hiir futuristlikus laadis katsetustega. · Pärast kirjanike liidu ja seda esindava ajakirja "Looming" asutamist kaotas kirjanike rühmituslik esinemine senise tähenduse. Nüüd toimus hargnemine: iga luuletaja keskendus otsima oma aineala ning välja töötama individuaalset poeetikat. Luule üldpilt muutus seetõttu tunduvalt vaheldusrikkamaks kui varem. · M. Under süvenes oma enesetunnetuslikus lüürikas inimest ahistavasse ja tiivustavasse ning lõi silmapaistvaid ballaade. · H
annaabi.ee 
