der Waalsi jõu ja elektrostaatiliste jõudude abil (S.sanguis, S.mutans, S. Mitis, Actinomyces, A.viscosus, Neisseria, Haemophilus); ekstratselulaarsete polümeeride produktsioon teiste mikroobide kinnitumiseks · Sekundaarne kolonisatsioon (24-168 tundi)- kinnitunud bakterite paljunemine ning uute bakterite kinnitumine olemasolevate bakteritele ja paljunemine (Prevotella intermedia, loescheii, Capnocytophaga spp, Fusobacterium nucleatum, Porphyromonas gingivalis). · Väljakujunenud hambakatt Keskkond: substraatide ja O2 vähenemine, CO2 suurenemine, metaboliitide kuhjumine Supragingivaalne katt: G- anaeroobid Epiteel ja vaba osa: G- pulgad ja spiroheedid Subgingivaalne katt: G+ anaeroobid (vaata mikrobioloogia loengut) Hambakatu orgaanilised komponendid Valgud, polüsahhariidid ja lipiidid Rakkude elemendid (bakterirakud, epiteelirakud, leukotsüüdid, makrofaagid)
Bakteritsiidsuseks vaja aminoglükosiidi+penitsilliini. Bifidobacterium. Leidub tavaliselt orofaarünksis, jämesooles, tupes. Väga madala virulentsuspotentsiaaliga, on materjalis tavaliselt kontaminandid. Põhjus siis, kui isoleeritakse korduvalt, teisi patogeene pole. Bakterid mõmm :) 05/06 Bacteroides fragilis, Prevotella, Porphyromonas ja Fusobacterium Üldist. Tähtsamad G- anaeroobsed bakterid, kes koloniseerivad ülemisi hingamisteid, GI, kusesugutrakti on pulgad perekondadest Bacteroides, Fusobacterium, Porphyromonas, Prevotella, kokid perekonnast Veillonella. Anaeroobid on peamised bakterid kõigis neis kohtades, neid on 10-1000 korda rohkem kui aeroobe. Liike on ka palju. Vaatamata sellele on infektsioone põhjustavad ainult vähesed liigid, nende patogeenide seas on prototüüpne endogeenne anaeroob Bacteroides fragilis. B
resistentsemad kui G- bakterid. NT: Staphylococcus (S. epidermidis, S. aureus), Micrococcus luteus, perekonnad Corynebacterium, Brevibacterium, Propionibacterium. G- baktereid elab nahal peamiselt niiskemates kohtades, nt varvaste vahel ja põlveõnaldes. Kui eemaldada G+ bakterid, kasvab G- bakterite hulk suuresti. Suuõõnes elab toitainete külluse tõttu väga palju mikroobe ja mikrofloora on mitmekesine. Suuõõnes on umb. 22 domineerivat perekonda. NT: Streptokokid, Actinomyces, Fusobacterium, Porphyromonas, Treponema denticula jne. Makku satub palju baktereid toiduga ja suuõõnest, aga mao happelisuse tõttu hävib neist enamus. Maos saavad mikroobid elada ainult ajutiselt, välja arvatud mao alahappelisuse korral. Kaksteistsõrmikus on samuti vähe mikroobe. Seat võib leida streptokokke, laktobatsille ja bacteroidest, aga arvatakse et need on seal ,,läbisõidul". Peensoole alaosas ja jämesooles aga on palju mikroobe. Enamus jämesoole mikroobidest on anaeroobid, kokku
7 Proteus Proteus mirabilis Bacteroidaceae Bacteroides capillosus. B. Oralis Bacteroides Bacteroides fragilis B. clostridiformis. B. putredinis B. coagulans. B. ruminicola Fusabacterium Fusobacterium mortiferum F. necrogenes. F. fusiforme F. girans Neisseriaceae Neisseria catarrhalis Neisseria Veillonella parvula Veillonella V. alcalescens Micrococcacene Staphylococcus albus
Maksa abtsessid · Vatsas tekkivat kasutavad normaalse toitumise korral Megasphera elstenii bakterid, millised kasvavad optimaalselt pH 5,5...6 juures. · Happesuse langedes alla pH 5,5 hakkab suurenema Streptococcus bovis bakterite arvukus, millised põhiliselt produtseerivad piimhapet, Streptococcus bovise kasvu pH optimum 5,1...5,3. · pH 5,1...5,3 juures paljunevad kiiresti Fusobacterium necrophorum , kes tarvitavad energiaallikana piimhapet ja tekitavad maksa abtsesse. Laminiit · Laminiit on sõrgatsite haigus, milleks üheks põhjuseks on subkliiniline atsidoos. Laminiit on selline pikaajaline haigus, see ei teki kliinlise atsidoosi pärast. September-detsember 2008. a. · Mitmepõhjuseline, seotud vatsa madala pH ja histmiini kontsentratsiooni suurenemisega.
immuunmeetodit kõikidele C. difficile tüvedele ühise antigeeni glutamaadi hüdrogenaasi (GDH) vastaste antikehadega. Test ei erista toksilisi ja mittetoksilisi C. difficile tüvesid. Toksiini määramiseks on kasutusel immuunmeetod (kommertsiaalne kitt) monoklonaalsete toksiin A ja B vastaste antikehadega. 35 Mittespetsiifiline anaeroobne infektsioon HAIGUSTEKITAJAD. Bacteroides spp., Porphyromonas spp., Fusobacterium spp., Prevotella spp., Peptococcus spp., Peptostreptococcus spp. jne. UURITAV MATERJAL. Sõltuvalt haigusprotsessi lokalisatsioonist kas mäda, haavaeritis, pleura- ja peritoneumipunktaat, veri vm. DIAGNOSTIKA. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine on orienteeruva tähendusega. Anaeroobsele infektsioonile viitab sageli erineva morfoloogiaga mikroobide esinemine algmaterjalis, kuna enamiku anaeroobsete infektsioonide korral on tegemist segainfektsiooniga.
malaati ja fumaraati. Põhiline käärimisprodukt on propionaat ja atsetaat. Kus leidub? Loomade ja inimese seedetraktis, suuõõnes, keelel, hambakatus, tupes. Kääritavad piimhapet, mida piimhapebakterid toodavad. Seetõttu on neid just seal, kus piimhapebaktereidki, näiteks suuõõnes. Koloniseerimine. Veillonella ise epiteelile ei kinnitu, kuid suudavad kinnituda teistele kinnitumisvõimelistele bakteritele, nagu Streptococcus, Fusobacterium, Actinomyces, Propionibacterium. Veillonella ilmub suuõõnde varsti pärast lapse sündi. On näidatud, et Veillonella arvukus suus sõltub Streptococcus salivariuse arvukusest, kelle abil ta kinnitub ja kelle poolt toodetavat laktaati ta edasi kääritab. Streptokokkide rakuväline glükosüülitransferaas võib seostuda V. parvula rakkudele ja sellised ensüümiga seotud veillonellad adsorbeeruvad juba hamba pinnale, kui seal esineb sahharoosi. Seda, et
Substraatsel fosforüülimisel moodustub atsetüülfosfaadi arvel ATP. Võihapekäärimine, selle produktid. Neutraalsete produktide (atsetoon ja butanool jne) teke. Klostriidid. Bakteritevaheline vesiniku ülekanne ja selle energeetiline tähtsus. Aminohapete paariskääritamine. Peale võihappe moodustub ka gaase, atsetaati ja orgaanilisi lahusteid: etanooli, butanooli, atsetooni, isopropanooli. Võihapet moodustavad ranged anaeroobid. Perekonnas Clostridium, Butyrivibrio, Eubacterium, Fusobacterium. Kõige enam on võihappekääritajaid klostriidide hulgas.võihappekääritajad bakterid elavad loomavatsas ja inimese jämesooles. Butüraadi teket sooles loetakse kasulikuks, sest see on toiduks sooleepiteeli rakkudele. Aga, butüraadi rohke teke jämesooles võib soodustada ka rasvumist. Klostriidid elavad ka mullas ja mudas. Palju on neid sõnnikuga väetatud mullas. Klostriidid Sporogeensed GP pulgad. Liiguvad aktiivselt viburitega. Enamus ranged anaeroobid, aga
annaabi.ee 
