Dolec- õrnalt Capriccioso- kapriisselt, tujukalt Amoroso- armastusväärselt Misterioso- salapäraselt Energico- energiliselt Con brio- kuumalt, tuliselt Bellicose- sõjakalt Religioso- pühalikult Funebre- leinavalt Con fuko- leegitsevalt Brillante- briljantselt Secco- kuiv Furioso- metsikult, vihaselt Con spirito- hingeliselt Burleso- koomiliselt Semplice- lihtsalt Grandioso- suurejooneliselt Subito- äkki Calmando- rahulikult Dünaamika: Heliteose tugevus ja selle muutumine Piano Pianissimo- üli vaikselt Pianissimo- väga vaikselt Piano- vaikselt Mezzo Piano- pool vaikselt Mezzo Forte- pool valjult Forte- valjult
· Kontser A-mollis sopranplokkflöödile, RV 445 Ooperid · "Ottone in villa" (1713) · "Orlando finto pazzo" (1714) · "Arsilda regina di Ponto" (1715) · "L'incoronazione di Dario" (1716) · "Il Teuzzone" (1719) · "Tito Manlio" (1719) · "La verità in cimento" (1720) · "Ercole sul Termodonte" (1723) · "Il Giustino" (1724) · "Dorilla in Tempe" (1726) · "Farnace" (1727) · "Orlando furioso" (1727) · "Rosilena ed Oronta" (1728) · "La fida ninfa" (1732) · "Motezuma" (1733) · "L'Olimpiade" (1734) · "Griselda" (1735) · "Catone in Utica" (1737) · "Rosmira" (1738) Allikas: veebientsüklopeedia Vikipeedia; entsüklopeedia Encarta
haljasmassi saamiseks, mida kasutatakse loomasöödana või silo valmistamiseks. 1957. aastal oli maisipõldude pindala ainult 3800 hektarit, aga 1961. aastal 33 000 ha. Pärast seda, kui maisisaak 1962 külma ja vihmase suve tõttu ikaldus, hakkas maisikasvatus kogu NSV Liidus oma menu kaotama 1980. aastatel oli maisipõldude pindala 5–6 tuhat hektarit. Eestis kasvatatavad maisisordid ('Crescendo', 'Furioso', 'TK 160') annavad kuivaine saaki 12–15 t/ha Aitäh vaatamast!
· 1955. aastal oli maisipõldude kogupindala 39 000 ha. · Peagi selgus, et meie kliima on maisi jaoks liiga heitlik ja suved pole piisavalt soojad. · Terad meie suvetingimustes sageli ei valmi ning seetõttu kasvatatakse meil maisi peamiselt haljasmassi saamiseks. 22 · Haljasmassi kasutatakse: - haljassöödana, - silo valmistamiseks. · Eestis kasvatatavad maisisordid ('Crescendo', 'Furioso', 'TK 160') annavad kuivaine saaki 1215 t/ha. 23 24 25 26 27 Kasutamine 28 · Haljalt koristatud taimi kasutatakse: - loomasöödana, - silo valmistamiseks, - biogaasi tootmiseks. · Maisiteradest valmistatakse: - maisijahu, - maisihelbeid, - loomasööta, - piiritust, - tangu, - maisitärklist, - siirupit jm. 29
Kontsert A-mollis sopranplokkflöödile, RV 445 Ooperid Ottone in villa (1713) Cunegonda (1726) Orlando finoto pazzo (1714 Nerone fatto Cesare (1715) Farnonce (1726) Arsilda, regina si Ponto (1716) Ipermestra (1727) L'incoronazione di Dario (1716) La costanza trionfante segl'amori e de gl'odii Siroe, re di Persia (1727) (1716) Tietebergo (1717) Orlando furioso (1727) Il vinto trionfante del vincitore (1717) Scanderberg (1718) L' atenaide (1728) Armida al campo d'Egitto (1718) Rosina ed Oronta (1728) Artabano, re de'Parti (1718) Il Teuzzone (1719) Argippo (1730) Tito Manio (1719) La veritó in cimento (1720) Alvilda, regina de'Goti (1731) Gli inganni per verdetto (1720) La fida ninfa (1732)
· Allegretto fis-moll (1913) · Allegretto fis-moll (vaheosaga Poco animato) (1913) · Andantino h-moll (1913) · Berceuse (Hällilaul) As-duur (1913) · Etüüd es-moll (taktimõõt 3/8) (1913) · Etüüd es-moll (taktimõõt 12/8) (1913) · Moderato F-duur (1913) · Valss As-duur (1913) · Valss B-duur (1913) · Allegro con fuoco f-moll (1914) 9 · Andante moderato g-moll (1914, red. 1942) · Furioso es-moll (1914?) · Molto vivo fis-moll (1914) · Presto Fis-duur (1914) · Romanss Fis-duur (1914) · Eksprompt b-moll (1915) · Moderato assai b-moll (1915) · Muusikaline hetk fis-moll (1915) · Nokturn H-duur (1915) · Valss b-moll (1915) · Kaks tantsu (Allegretto moderato G-duur, Allegro g-moll) (1916; Allegretto moderato on ka orkestreeritud 2. pala 1953 koostatud tsüklis Viis pala keelpilliorkestrile) · Etüüd f-moll (1916)
Gondola 1508 –1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal). Draama taasavastamine 15.-16. saj. Püsivate teatrite ehitamine Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Renessansi eepika 1) Otsene antiigijäljendus (Pierre de Ronsard, La Franciade) 2) Kaasaegne kangelaseepika (Luís Vaz de Camões, Os Lusíadas) 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, La Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Paradise Lost, Paradise Regained) Barokk 16. lõpp – 18. saj. algus. Keskus: Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa. Klassitsismi suund Prantsusmaal, Saksamaal. Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus klišeedest. Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne
de Uus huvi looduse vastu: a) inimese Ronsard, La Franciade) tähtsusetuse tunnetamine; b) 2) Kaasaegne kangelaseepika looduse (Luís Vaz de keerukuse/lõpmatuse tajumine Camões, Os Lusíadas) Versailles' palee kabel 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Talvepalee, St. Peterburg Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Kadrioru loss Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, Gian Lorenzo Bernini (15981680) La Bernini, San Pietro kolonnaad Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Bernini, Proserpina röövimine Paradise Lost, Paradise Regained) Baroki kunsti iseloomustavad: liikuvus Renessansi proosa rahutus
La Rochefoucould (1613-1680) "Mõtisklused ehk moraalsed dendentsid ja maksiimid"(1678) MKL. Kuulus tollasesse opositsiooni kuningapojaga. Tol ajal oli LouisXIV. Võttis osa paljudest lahingutest. Külastas palju salonge ja suhtles paljude kultuuritegelastega, suhtles sõbrlikult Madame La Fayette'ga. "Cleves". Inimest juhivad tema kired. Prantsuse mõtlejad on hispaanlastest avaramad, juttu on armastusest ja naistest. "Meie voorused on meie varjatud pahed". 21. aprill LUULE Orlando Furioso. Orlando Angelica. Roggero Bredamente. Taroqueto Tasso (1544-1595) "Vabastatud Jeruusalemm"(1576). On märgata suure kultuuri langust. Sündinud Sorrento linnas Itaalias. Isa oli sattunud kuninga suhtes ebasoosinguse ja ole väga ebasobival ametikohal riigis. Koos isaga läksid pagendusse. Elasid ja viibisid Ferrara linnas, kus olid tema elu parimad aastad (1576-15..). Teoses on armastuse teema jms. Raam on teistsugune. Kui varem oli raam kaudselt "Rolandi laulust" pärit.
annaabi.ee 
