2 loovkirjutamine elukestev õpe IV 1 Pooleli jäänud Päeviku Õ lk 20-21 Funktsionaalne lugemine, II osa, pt 52 lk Kultuuriline päevik kirjutamine, Tv lk 14-15, H 1- loovkirjutamine, 116, "Jutu identiteet, kronoloogia 15 funktisonaalne sündmustik ja väärtused ja kirjutamine ülesehitus" kõlblus 1 Mälestused Huumor, pilalugu Õ lk 22-23 Funktsionaalne lugemine, Kultuuriline kõverpeeglis Tv lk 16, h 1-2 loovkirjutamine, identiteet
1.dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 2.1 Algdokumendi eesmärk Algdokumendil on väga tähtis funktisonaalne eesmärk- jälgida firma tegevusi. Algdokumentide liikumise kohta tuleks sise-eeskirjadele lisada protsetuuri-reeglid, kus oleks näidatud: 1.Kus saab olema informatsiooni allikas ja kes selleks on? 2.Millised saavad olema algdokumendid ja kes neid töötleb? 3.Kes kirjendab algdokumendile kulukohta? 4.Milliste vahenditega ja kuidas saab toimuma alginformatsioni edastamine? 6 5
tegevusest nii on administraatoril lihtsam jagada mehaanikutele ülessandeid ja raamatupidajal lihtsam kontrollida mehaaniku tegevust minevikus, kui peaks lahknevusi tekkima aruannetega. Administraatoril ja raamatupidajal on klientidest parem ülevaade, mis lihtsustab vajadusel klientide eelistamist. 3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktisonaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. Infosüsteemis kasutatavale tarkvaral esitatavad funktsionaalsed nõuded on järgmised: Varuosade arvestus Töötajate arvestus Arvete arvestus Potentsiaalsed kasutusjuhendid: Varuosa kinnitamine (mehaanik, administraator) Laoseisu päring (administraator) Varuosa tellimine (administraator) Päring varuosade seisu kohta (mehaanik, administraator)
energiakulu, võimsus Dünamomeetrilise platvormiga mõõdetavad näitajad: 1) Jõud: vertikaaljõud, vertikaalne jõukomponent, horisontaalne/frontaalne jõukomponent, sagitaalne jõukomponent 2) Jõumomendid: jõumoment ümber vertikaal-, sagitaal-, ja frontaaltelgede 3) Survetsenter. Surveandurid võimaldavad hinnata kontakti ja jõu jaotust tugu või kontaktpinnale. Platvormi kasutusalad: toereaktsiooni, jõu komponentide ja dünaamika määramine; funktisonaalne asümeetria tsüklilistel liikumistel; liigutuslikud pataloogiad; keha asendi stabiilsus ja tasakaal; survetsentri asukoht ja dünaamika 3) Lihastegevuse tunnused: 1. Neuraalne – lihastegevuse juhtimine - Aferentne – tagasiside - Eferentne- aktiveeriv 2. Energeetiline - ainevahetuslik 3. Mehhaaniline – jõu genereerimine ja ülekandmine Lihaskiud koosneb: 1) Paralleelne elastne komponent (PEK): epi-, peri- ja endomüüseum
22. Tarbija väärtustaju kujunemine. Kogutulu: toote kvaliteet, teenuste kvaliteet, personali kvaliteet, maine kvaliteet. Kogukulu: ostukulu, ekspluatatsioonikulu, soetamise ajakulu, soetamise vaimne kulu. 23. Ostuosaluse olemus ja osturiskid. Ostuosalus näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel ( kõrge ja madal). Osalus suureneb ka ostetava toote hinna tõustes ja võimalike osturiskide kasvades. RISKID. Funktisonaalne risk: tekib seoses kartusega, et toode ei täida oma funksiooni. Finantsrisk: kartus, et toote väärtus ei vasta tehtud kulutustele. Füüsiline risk: kartus, et toode on kahjulik. Sotsiaalne risk: kartus, et toode ei saa teiste heakskiitu. Psühholoogiline risk: kartus, et toode ei rahulda vajadusi. 24. Ostuosalusest sõltuvad tarbija käitumised. Kompleksne- ostuosalus on kõrge ja tooteid tajutakse oluliselt erinevatena
Täpne kindlaksmääramine oluline nii h efektiivse toimimise mõttes (muidu võib tekkida dubleerimine või tühikud) kui ka isikute suhtes (kelle poole pöörduda). Liigid: · Reaalpädevus · Territoriaalpädevus ruumiline · Instantsiline ehk astmeline rajaneb h org hierarhilisel süsteemil; reguleerib küs kas ja millistel eeldustel võib kõrgemal astmel asuv organ teha otsuseid alluvate organite suhtes. Oluline vaidemenetluste puhul. · Funktisonaalne pädevus h org sisemine töökorraldus ehk ül jaotus ametnike vahel. Annab vastuse küs, millised ül 1 või teine ametnik täidab. H org saab liigitada ka pädevuse alusel: · Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused). · Valitusasutuste hallatavad riigiasutused avalikku võimu ei teosta. Põhiül on
baaslauset, laiendatud lihtlause jne. ET küsimuste abil saab last aidata ja suunata nt veel mis on kolmnurga kõrval/üleval jne. Ükski teadus pole üksinda, ta on kas kuskilt eraldunud, eraldi, aga ikkagi kuidagi on ta millegagi lõivunud. Nt keeleteadus ja psühholoogia on lähenenud tänapäeval. PsL >--- keeleteadus Misa see meile pakub? Kirleldav, Missugused keeleüksused on süsteemis, mis on struktuur? Nt mis sõnaliigid, lauseliikmed on olemas, et teada ülevaadet foneemidest. Funktisonaalne keeleteooria. - Keele kasutamine sõltuvalt eesmärgist. Nt millest võimaldab rääkida alale-ütlev käänevorm? Nt vennal on uued saapad (kuuluvus), õhtul lähme kinno (aeg) laul on 4 jalga (kuuluvus või paigutus) Mida siin vaja arvestada? Teada, mida üks või teine grammatline vorm, keeleüksus võimaldab, mitte lihtsalt määrtata et on alaleütlev-kääne, vaid mis vorme saame moodustada praktiliselt. Peab lõimuma semnatikaga!!!. Siis me aitame last
annaabi.ee 
