Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. Soojaverelistele toksilisuse järgi jaotatakse pestitsiidid rahvusvahelise leppe kohaselt LD50 alusel kolme ohtlikkusklassi: Ia – ülimürgine, Ib – väga mürgine, II mõõdukalt mürgine ja III vähemürgine. LD50 väljendab suu või naha kaudu organismi sattuva pestitsiidi erikogust mg/kg, mille puhul 50% katseloomadest sureb. Toon siinkohal vaid mõne näite pestitsiididena kasutatavate ainete mõjust. Fungitsiididena kasutatakse elavhõbedaühendeid. Maismaa ökosüsteemid saastuvad sellega. Piisava annuse korral tekib elavhõbeda mürgitus, mis kahjustab peamiselt neere ja aju ning põhjustab tõsiseid kesknärvisüsteemi häireid. Samuti on elavhõbe mutageense toimega, mõjub kahjustavalt lootele, häirib lindude paljunemist. Eriti selgesti on pestitsiidide mõju näha siis, kui taimekaitsevahendeid kasutatakse valel viisil.
metallitööstuses, elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid), farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid ja vaktsiinid), meditsiinis (termomeetrid, baromeetrid, desinfektsioonivahendid), hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat), värvides ja värvainetes. Anorgaanilisi elavhõbeda ühendeid kasutatakse puidutööstuses hallituse tõrjeks. Elavhõbeda orgaanilisi ühendeid kasutatakse laialdaselt pestitsiididena ja fungitsiididena. Need elavhõbedaühendid sisaldavad elavhõbeda arüülühendeid nagu elavhõbeda fenüüldimetüülditiokarbamaat, mida kasutatakse paberivabrikutes, ja elavhõbeda alküülühendid, nagu näiteks etüülelavhõbekloriid C2H5HgCl,mida kasutatakse seemnevilja puhtimiseks (mikroobide ja seente hävitamiseks). Samuti on kasutatud selleks otstarbeks ka metüülelavhõbedat. Elavhõbeda alküülühendid on püsivad, ei lagune ning üldiselt peetakse neid
metallitööstuses, elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid),farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid ja vaktsiinid),meditsiinis(termomeetrid,baromeetrid,desinfektsioonivahendid),hamba ravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat), värvides ja värvainetes. Anorgaanilisi elavhõbeda ühendeid kasutatakse puidutööstuses hallituse tõrjeks. Elavhõbeda orgaanilisi ühendeid kasutatakse laialdaselt pestitsiididena ja fungitsiididena. Need elavhõbedaühendid sisaldavad elavhõbeda arüülühendeid nagu elavhõbeda fenüüldimetüülditiokarbamaat, mida kasutatakse paberivabrikutes, ja elavhõbeda alküülühendid, nagu näiteks etüülelavhõbekloriid C2H5HgCl, mida kasutatakse seemnevilja puhtimiseks (mikroobide ja seente hävitamiseks). Samuti on kasutatud selleks otstarbeks ka metüülelavhõbedat. Elavhõbeda alküülühendid on püsivad, ei lagune ning üldiselt peetakse neid
põhjamuda bakterid muundasid selle metüülelavhõbedaks. See põhjustas kalade, eriti röövkalade ja kalatoiduliste loomade tugevat mürgitatust. Elavhõbedaaur juhib elektrivoolu ning kiirgab sinakasvioletset valgust. Seejuures tekkiv ultraviolettkiirgus hävitab baktereid, põhjustab päevitumist ja D-vitamiini moodustumist ning meelitab kohale sääski ja putukaid. Sel põhimõttel töötavad sääsepüüdurid. Elavhõbeda orgaanilisi ühendeid kasutatakse laialdaselt pestitsiididena ja fungitsiididena. Metüülelavhõbedat kasutati 1960ndail seemnevilja töötlemiseks. Lisaks jõudmisele mullavette, sattus osa vilja toiduks lindudele (faasanitele ja nurmkanadele). Seejärel ilmnes neil ja nendest toituvatel loomadel massiliselt surmaga lõppevaid mürgistusi. 1960ndate lõpuks metüülelavhõbeda kasutamine keelustati ja asendati vähem mürgise teisendiga alkoksüülalküülelavhõbedaga Need elavhõbedaühendid sisaldavad elavhõbeda arüülühendeid nagu
See põhjustas kalade, eriti röövkalade ja kalatoiduliste loomade tugevat mürgitatust. Elavhõbedaaur juhib elektrivoolu ning kiirgab sinakasvioletset valgust. Seejuures tekkiv ultraviolettkiirgus hävitab baktereid, põhjustab päevitumist ja D-vitamiini moodustumist ning meelitab kohale sääski ja putukaid. Sel põhimõttel töötavad sääsepüüdurid. Elavhõbeda orgaanilisi ühendeid kasutatakse laialdaselt pestitsiididena ja fungitsiididena. Metüülelavhõbedat kasutati 1960ndail seemnevilja töötlemiseks. Lisaks jõudmisele mullavette, sattus osa vilja toiduks lindudele (faasanitele ja nurmkanadele). Seejärel ilmnes neil ja nendest toituvatel loomadel massiliselt surmaga lõppevaid mürgistusi. 1960ndate lõpuks metüülelavhõbeda kasutamine keelustati ja asendati vähem mürgise teisendiga alkoksüülalküülelavhõbedaga. Maalilmatoodangust annab suurima osa Hispaania, põhilised tarbijad on USA, Jaapan, Saksamaa jt
o Kaksiksideme määramiseks segus kasutatakse Br2 Reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsiooniga. Energiat, mida on vaja aktiveeritud oleku saavutamiseks, nim aktivatsioonienergiaks. Alküünid on süsivesinikud, milles esineb kolmikside. Saamine (metaani pürolüüsilt saadakse atsetüleen; dihaloalkaan+tugev alus;haloalkeen+NaNH2;kaltsiumkarbiid+vesi). Looduses eraldavad osad taimed alküüne fungitsiididena. Reaktsioonid alküünidega: o Üldjuhul liituvad elektrofiilsed reagendid kolmiksidemele samamoodi kui kaksiksidemele, kuna aga esimene võimalik reaktsiooniprodukt on alkeen, siis võib see edasi reageerida, kui elektrofiilset reagenti on liias.(Hbr, HCl korral) o Broomi ja kloori liitumisel tekib esmalt alati trans-produkt, mis halogeeni liias jätkab liitumist küllastumiseni.
1 PILET 2. 1)Kalade mürgistus kloororgaaniliste pestitsiididega Kujutavad endast mitmetuumaliste aromaatsete süsivesinike ja mõnede teiste ühedite halogeeniderivaate. Kasutatakse laialdaselt insektitsiidide, akaritsiidide ja fungitsiididena põllumajanduses, metsanduses ja meditsiinis. Nende hulka kuulub kurikuulus DDT, mis looduses ei lagune ja seetõttu kuhjub toitumisahelas ning ringleb jätkuvalt looduses. Toitumisahela igas järgnevas lülis tõuseb kloororgaaniliste ühendite konsentratsioon eelmisega võrreldes suurusjärgu (st 10 korda). Kloororgaanilised ühendid lahustuvad vees halvasti, kuid hästi orgaanilistes lahustites, õlides ja rasvades
annaabi.ee 
