........................................ 5 1.2.1 Oranz...............................................................................................................................6 1.2.2 Lilla.................................................................................................................................6 1.2.3 Türkiis.............................................................................................................................7 1.2.4 Fuksiin.............................................................................................................................7 1.3 Muud tervendamisel kasutatavad värvid............................................................................... 7 1.3.1 Indigo..............................................................................................................................7 1.3.2 Valge................................................................................
mikroobirakud ei värvu ühtemoodi. Spetsiaalvärvimine - võimaldab uurida raku spetsiifilisi koostisosi (nt kapslid, endospoorid, viburid jne) 7. Milliseid värve kasutatakse bakterite värvimiseks? Bakterite värvimiseks kasutatakse aniliinvärve, kuna bakterid on nende suhtes afiinsed. Aniliinvärvide soolad jagunevad aluselisteks ja happelisteks. Aluselised: metüülsinine, kristallviolett, safraniin Happelised: Kongo punane, eosiin, happeline fuksiin, nigrosiin. 8. Milles esineb aluseliste ja happeliste värvidega värvimise erinevus? Bakterirakk neutraalses keskkonnas kergelt negatiivne laeng. Seega aluselised värvid seonduvad kergesti ja toimub raku värvumine. Happelisete värvide puhul ei toimu värvide difundeerumist rakku, vaid värvub rakku ümbritsev taust. See on aluseks värvimise jaotamisel positiivseks ehk otseseks ja negatiivseks ehk taustvärvimiseks. 9. Millised on Grami järgi värvimise etapid? Kuidas värvuvad
antiseptikuteks. Siia alla kuuluvad järgnevad ühendid: raskemetallide ioonid (nt kuld, vask, hõbe jt); paljud oksüdeerijad (kloor, jood, vesinikperoksiid); mineraalhapped (väävelhape, boorhape, fluor-vesinikhape); orgaanilised ühendid (formaliin, fenoolid jt); alkoholid ja orgaanilised happed (salitsüül-, või-, äädik-, bensoe- ja sorbiinhape); osad eeterlikud õlid, parkained ja värvid (briljantroheline, fuksiin jt). 19. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted Sümbioos - Vastastikune kasulik kooselu kahe või mitme liigi vahel (nt piimhappebakterid ja pärmseened keefiris). Kommensialism - kooselu, mille juures vastastikust kasu organismidel pole. Samas kooselu ei too organismidele ka kahju (nt piimhappebakterid ja taimed; pärmseened ja taimed). Parasitism - vastastikune suhe, mil kooselu toob kasu ainult
aineid, mis mõjuvad mikroobidele hävitavalt nimetatakse antiseptikuteks. Siia alla käivad järgnevad ühendid:raskete metallide ioonid (nt kuld, vask, hõbe jt); paljud oksüdeeriad (kloor, jood, vesinikperoksiid); mineraalhapped (väävelhape, boorhape, fluor-vesinikhape); orgaanilised ühendid (formaliin, fenoolid jt); alkoholid ja orgaanilised happed (salitsüül-, või-, äädik-, bensoe- ja sorbiinhape); osad eeterlikud õlid, parkained ja paljudel värvidel (briljantroheline, fuksiin jt); 18. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted. Sümbioos − Vastastikune kasulik kooselukahe või mitme liigi vahel (nt piimhappebakterid ja pärmseened keefiris). Kommensialism − kooselu, mille juures vastastikust kasu organismidel pole. Samas kooselu ei too organismidele ka kahju (nt piimhappebakterid ja taimed; pärmseened ja taimed)
ei värvu grami järgi. spoorimantel on vastupidav igasugustele toksilistele ühenditele sh värvidele. 33. Miks on malahhiitrohelist rakust kerge välja pesta? malahiitroheline on nõrk katioonne värv ja eemaldub tsütoplasmast kergesti. 34. Miks ei saa valgusmikroskoobis jälgida bakterite vibureid ja kuidas neid siiski näha võib? liiga väikese diameetriga, et suudaks neid eristada (0,02-0,04 mikromeetrit). Värvimisega saab vibureid nö paksendada (tanniinhape, fuksiin). 35. Võrdle viburi diameetrit bakteri laiusega ja valgusmikroskoobi lahutusvõime piiriga? viburi diameeter on 0,02-0,04. Bakteri pikkus on 1-10 mikromeetrit. Valgusmikroskoobi lahutusvõime on 0,2 mikromeetrit. 36. Mis põhjustab varuainete kogunemist rakus ja milleks on oluline seda kogunemist uurida? Ebasoodsad keskkonnatingimused, kui bakteri kasv on takistatud. Annab eelise ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Varuainete esinemine/mitteesinemine on taksonoomiliseks tunnuseks
hävitamiseks mitmesuguseid antiseptikuid - salitsüülhapet, formaliini, fenooli, äädikhapet. Tindi reaktsiooni (pH) reguleerimiseks kasutatakse ammoniaaki ja soolhapet ning antifriisina glütseriini ja glükooli. 5 Kasutusel on ka värvilised aniliintindid - punane (värvaineteks eosiin, rodamiin B, happeline fuksiin ), sinine (metüülsinine, happeline sinine K) ja roheline (briljantroheline, metüülroheline), violetne (aluseline violett K, happeline violett, kristallviolett). Aniliintindid ei ole veekindlad, nende vastupidavus erinevatele keemilistele ühenditele ja eriti valguse toimele on nõrk. Aluste mõjul kaotavad aniliintindid värvuse ja lagunevad. Aniliintintidega kirjutatud dokumentide pikaajaline säilitamine on problemaatiline. Trükivärv
annaabi.ee 
