Koolivgivald on vga populaarne teema ja hiljuti on sellest aina rohkem rkima hakatud. Vgivalda esineb igas koolis. Kui tiskasvanutele thendab vgivaldne kitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest fsiliselt, siis koolipilastele thendab vgivald midagi muud. Esiteks, vgivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha vi lakse nrgemaid. Vaimne vgivald see-eest nii hsti vlja ei paista. Philiselt seisneb vaimne vgivald narrimises vi lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame,
AIDS-iga kaasnevad haigused 1) kaposi sarkoom-nahavhk, siirded tungivad kikidesse elunditesse 2)kopsupletikud, kopsukasvajad 3)meningiit-ajukelme pletik 4)entsefaliit-ajupletik 5)suukundidoos-seennakkus, mis moonutab suud, sgitoru ja magu (need elemendid muutuvad lillkapsa kujuliseks, neelamise takistatud) 6)tstomegaloviirus-phjustab pimedaks jmist, kahjustab maksa, kopse, kesknrvissteemi AIDS- omandatud imuunpuudulikuse sndroom. Haigus nrgestab inimese imuunssteemi- orga. ei suuda end kaidsta mitmesuguste haiguste vastu. AIDS on haiguste ja nakkuste kogum. HIV on AIDSi phjustav viirus. See rndab elusaid rakke, kasutades neid oma paljundajana Levik: *Sugulisel *vere kaudu *Emalt lootele *Vastsndinule snniajal *Ema rinnapiimast Tunnused: ilmnevad 1-2 aastat kuni 10-20 aastat peale HIVga nakatumist. Alates nakatumine hetkest vib anda viirust edasi teistele. *tursunud lmfislmed *Pidevad korduvad nakkused *Pidev kuiv kha *purpurpunased krg...
erinevalt. Esimesel elupoolaastal reageerib laps haiguse valudele ja vaevadele geda nutu vi rahutusega. Valu korral on nutt vimsam ja krgetoonilisem, lapse ngugi on valulik. Haiguse korral on nutt viril, tusva ja seejrel vaibuva tooniga. Selles vanuses laps tajub seda, kuidas vanemad ja teised inimesed tema vaevustesse suhtuvad. Haiglas olles pib laps kartma arsti kitlit ja instrumente. Vanemad peavad pdma silitada rahu, sest nende nrvilisus kandub le ka lapsele. Kige paremini rahustab last fsiline kontakt. Esimese eluaasta teisel poolel vljendab laps halba enesetunnet ja valu samuti nutuga.Lapse jaoks on endiselt oluline fsiline kontakt kuid mnikord piisab ka sellest, kui tiskasvanu viibib lapse vaatevljas. Teisel eluaastal on iseloomulik kne areng, laps muutub mbritseva suhtes aktiivsemaks. Sageli vivad haigusest tingitud nrvipinge ja tugevad elaamused phjustada uinumisraskusi. Lapse haigusesse tuleb suhtuda asjalikult, mitte hutada hirmu
Liigitamised alused: -lasti fsiline seisund - veomoodus - veoresiim fsikalised keemilised omadused. kuiv lastid : puis ja vedel lastid. puistelastid on lastid mis on ilma pakenditeta nt vetised , veoreiimid : reiimsed ja mitte reiimsed. mittereiimsed : lastid , mis ei allu veol seisundit halvenevate teguritele. reiimsed: lastid mis nuavad teatud veoreiimi , peavad olema tagatud teavad temp , niiskuse ja ventileerimisting Fsikalis keemilis omaduste jrgi: Tuleohtlikud. plahvatusohtlikud , isesttivad , isekuumenevad, hgroskoopsed , mrgised , kokku klmuvad liigutamise lastide kokkusoobivuse seisukohalt gruppidesse: Agressiivsetega lastid(soojus, gaas , ise sttivad jne) agtessiivsetele tegurite mjule alluvad lastud(alluva I gruppi ainete toimele) neutraalsed lastid (puuduvad agressiivsed omadused ja ise ka ei allu agressivsetele lastide toimele) Lasti mthikud Joonmtmed- Euroopa - 1m angolaksi maades 1jalg inglise foot , 12meetrit=12t...
3. mtlemisvime on hiritud 4. erinevad haigused Nuanded: 1. tee oma trtmis muudatusi 2. sea oma ttundidele kindlad piirid 3. anna oma kehale fsilist koormust 4. vta iga pev natukene aega enda jaoks 5. planeeri teadlikult enesetuulutamist Stressi phjused: katastroofid ,elusndmused ,inimeste vahelised suhted, tga seoses. Stressi faasid: 1.HIRE FAAS - kehalised vimed kasvavad, energia mobiliseeritakse, kiirus ja jud suurenevad, thelepanu teravneb, tekib erutus. 2.VASTUPANU FAAS fsiline ja vaimne nrgenemine , lereageerimine, rritav olek, viha pursked, unehired. 3.KURNATUSE FAAS ehk LBILEMISE FAAS kurnatus-oled pidevalt nrk ja vsinud, knilisus-oled negatiivne ja kriitiline, tunned et kik rndavad sind.' Kaitsemehhanismid: 1. repressiooni e. trjumise-abil surutakse revust tekitavad mtted ja tunded teadvusest vlja. Nii vib inimene ebameeldiva kogemuse unustada, kuid see kogemus hakkab phjustama nivalt motiveerivaid tegusid, kuna trjumine pole tavaliselt pris tielik. 2
rasvad, kuid nende lammutamine jb poolikuks (insuliini vhesus) ja kuhjuvad kahjulikud jkained e ketokehad. Tekib nn "happemrgistus".Veresuhkru krgenenud taset (hperglkeemiat) on organism vimeline taluma kauem, isegi pevi, ilma et ldine enesetunne oluliselt muutuks. Seega on raskema seisundi teke aeglasem ning patsient juab tavaliselt ise arsti poole prduda. PHJUSED: 1.insuliiniannuse vhenemine vi puudumine 2. liigsmine (ssivesikud ja rasv) 3. ge haigus, operatsioonid, traumad 4. vhene fsiline koormus HPOGLKEEMIA: seisund, mille puhul veresuhkur langel alla 3,3 mmol/l. PHJUSED: 1. liiga suur insuliiniannus 2. Toit sisaldab vhem ssivesikuid kui tavaliselt 3. sstib insuliini, aga ei s 4. tavalisest suurem fsiline koormus 5.rohke alkoholi tarvitamine 6. haigestumine 32. RASVA DEPOOD ORGANISMIS: rasvkoena khune elundite mber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas, rakkudes, kudedes. 33. RASVA JAGUNEMINE ORGANISMIS: Depoorasv e. varurasv - paikneb spetsiaalse rasvkoena khune elundite
lpetaks. Metallesemest abi saamisele vihjab ka lugu, kus heinal olnud mees tstnud mristama hakkamisel hanguharud pilve poole, mille peale see ra linud. Pikset teati lvat krgematesse kohtadesse, puudest kige rohkem kuuske. Pikse ajal ei vinud olla palja peaga, sest juuksed tmbavat ikest. Kui keegi oli pikselgi saanud, pidi ta maetama maa sisse, nii et vaid pea vlja ji, mis oli kaasa toonud parema toibumise. Piksenool arvati olevat reaalne fsiline ese. hel juhul kirjeldati seda mmargusena kui klaasiphi, mida sai kasutada ka rahvameditsiinis. Ilmaendena thendas mristamine vihma. Snaseletused Mis on footon? Footon fs kiirguse elementaarosake, elektronmagnetvlja kvant, gammakvant, valguskvant (kiirgusenergia hik).
Ralph Kui ta ja teised saabuma saarel, Ralph muutub kiiresti peatoimetaja grupp, mitte mni karm, vljendunud vi fsiline tegevus, kuid olles valitud. Ralph on kirjeldatud kui "otsesus telist juhtimist". Ralph esimene suur otsus, et nad on "sai otsustada, kas see on saar". Prast Ralph, Jack, ja Simon avastavad, et nad on testi "asustamata saarel", Ralph nitab, et tulekahju plema, sest "kui laev juab saare lhedal nad ei pruugi mrgata meid". Kuid lpus raamat ta unustab esialgne phjus silitada tulekahju. See on tpiline kurnav mju korruptsiooni isegi targemaid meeles. Ralph vib tunduda thendab hsti, kuid
nii ei j ka aristokraatia siin psima. Ikka juhtub kunagi nii, et snnivad vhemate eeldustega inimesed, kes ei hinda enam tarkust selliselt, nagu seda hindama peaks. Nii kujunevad nad vheharituteks ja suureks kasvades ei kuula enam valitsejaid, vaid kehtestavad oma vimu. Need on inimesed kelle hinges domineerib sakas hingejagu. Vastavalt sellele saavad ka hiskonnas domineerivateks kujunevate vrtushinnangute jrgi hinnatavaimateks omadusteks fsiline jud ja osavus ning sjaline suutlikkus. Platon nimetab seda valitsemiskorda enda poolt loodud terminiga timokraatia austusarmastajate, auahnete vim. Jutt on austusest sjaliste kangelastegude eest. Kuid selleks, et sooritada sjalisi kangelastegusid ja saada tnu sellele respekteeritud hiskonnaliikmeteks, peab ju sdima. Tulemuseks on see, et niisugune riigikord on oma naabritega pidevalt sjajalal. Jrgmiseks valitsuskorraks on oligarhia vhemuse valitsus, kusjuures
annaabi.ee 
