5. Pilt: telefoni avamismuster vms. Tõnu on vanem härra, kes hiljaaegu võttis kasutusele nutitelefoni. Esimestel nädalatel tekkis Tõnul tõrkeid telefoni ekraaniluku avamisel, milleks tuleb ekraanile sõrmega joonistada pildil kujutatud „võti“ ülemisest vasakust punktist alustades. Vahel unustas Tõnu ekraaniluku sootuks ja lootis telefoni haarates seda kohe kasutama asuda. Sel juhul vedas teda kõige tõenäolisemalt alt frontaalkoore prefrontaalne piirkond. Teinekord joonistas ta kõigepealt vertikaalse joone ja alles siis selle järel alaneva diagonaali. Neil puhkudel oli süüdlaseks ilmselt frontaalkoore premotoorne piirkond. Vahel aktiveeris Tõnu sõrm õiget kujundit joonistades siiski mõne sellesse mittekuuluva punkti. Siis näitas vähest vilumust üles tema frontaalkoore primaarne motoorne piirkond. Sellele küsimusele vastamiseks kasutasid sa ilmselt hüpoteetilist mõtlemist ehk simuleerimist Tõnu
Võpatusrefleks – tingimatu reaktsiooni ootamatu stiimuli peale. Ajusilla tasandil, mandelkeha reguleerib intensiivsust võimendunud võpatus – nii üldistunud kui hetkelise ärevusseisundi indikaator, koletsüstokiniin süstimisel esineb. Taalamusest lähevad erinevate sensoorsete modaalsuste närviteed otse mandelkehasse ilma ajukoort läbimata. St teatud stiimulid (ere valgus, tugev heli, valu) põhjustavad tingimatut hirmu. Prefrontaalne koor – frontaalkoore kahjustusega ahvid sots. ebaadekvaatsed, domineerimist ei esine, vähenenud suhtlemine, emotsiooniväljenduste ja zestide vähenemine, häälitsuste harvenemine. Prefronaalkoore kahjustuse korral pseudopsühhopaatia : emotsionaalne ebastabiilsus, pidurdamatus, tähelepanu hajuvus, alanenud otsustus võime, kohatus afektid, reeglite eiramine, käitumine otseselt väliste stiimulite poolt vallandatav, kalduvad kergesti oma eemärkidest kõrvale.
kogemustest. Jaguneb: - Episoodiline mälu – autobiograafilised mälestused nt elusündmused - Semantiline mälu – kõik mitteautobiograafiline nt inimeste nimed ja näod, matemaatika, lugemine, ajalised sündmused jne Episoodiline mälu: autonoeetiline teadlikkus ajast - Autoneetiline teadlikkus – eneseteadvus, autobiograafilise mälu osa mis võimaldab meil sünduste järgnevust tajuda ja ajas rännata - Hipokampuse ja frontaalkoore kahjustuse korral kaob sageli eneseteadlikus, tekivad raskused igapäevaste käitumuslikku eneseregulatsiooni nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega - Tulving pakub välja, et ’ajas rändamine’ on mälu võime mis eristab inimesi teistest loomadest ning sõltub küpsusastmest ehk väikelastel ja beebidel puudub. Episoodilise mäluga seotud ajupiirkonnad - Ventraalne prefrontaalne koor - Mediaalne temporaalsagar
(visuo-spatial sketchpad) +Episoodilisest puhvrist (episodic buffer) (2001) +Pikaajalisest mälust (keel, visuaalne semantika, episoodilised mälestused) +Hedoonilisest detektorist Töömälu kirjeldus, millega enamus uurijaid nõus on: see on piiratud ressursiga (sh piiratud mahuga) info lühiajalise säilitamise ja samal ajal uut infot vastuvõttev ja selekteeriv kontrollsüsteem, mis on seotud peamiselt frontaalkoore aktivatsiooniga ajus. Parameetrid – tunnused/omadused, mille kaudu saab töömälu kirjeldada saab: Kiirus (kodeerimisel või meenutamisel) Tõhusus ,Täpsus (efektiivsus, infotöötluse kvaliteet), Maht (lühiajaline mälu, Kestus. Töömälu efektiivsuses on väga suur variatiivsus indiviidide vahel. See, kui kiiresti keegi infot töötleb ja kui täpselt, sõltub suuresti indiviidi eripäradest. Töömälus olev info on tähelepanu fookuses (kas väliskeskkonnast sissetulev info või
Jaguneb: episoodiline ja semantiline. Ajupiirkonnad – temporaal-frontaalsagara süsteem. Temporaalsagaraga seotud struktuurid – hipokampus, rinaalkorteksi ja prefrontaalkoor; samuti taalamuse tuumad sest frontaal ja temporaalsagara ühendused suunduvad läbi taalamuse. Mis on autonoeetiline teadlikkus? Enese-teadvus, autobiograafilise mälu osa mis võimaldab meil sündmuste järgnevust tajuda ja ajas rännata. Hipokampuse ja frontaalkoore kahjustuse korral kaob sageli enese-teadlikkus, tekivad raskused igapäevaste käitumuslikku eneseregulatsiooni nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega. - Mälu võime Mis on hipokampus ja rinaalkoor, mis roll on neil mälu funktsioneerimises? Hipokampus – limbiline struktuur mis asetseb mediaalselt oimusagaras. Koosneb kahest käärust – Ammoni sarvest ja hammaskäärust
.. otsides tunnuste kombinatsiooni (tähelepanuotsing). ..viitab sellele, et on olemas mingi niinimetatud vaimne valguslaik (nagu taskulamp), mis suunatakse kindlatele sensoorsetele sisenditele, motoorsetele programmidele, mälestustele Kaks erinevat tähelepanusüsteemi: või sisemistele ettekujutlustele. • I süsteem- kaasab intra-parietaalkoore ja ülemise frontaalkoore osi, on seotud • See võib olla alateadvuslik, aga võib olla ka teadvustatud. eesmärgipärase stiimul-reaktsioonide plaanitsetud valikuga. • Keele areng on suurendanud teadvustatud tähelepanu osakaalu ja tõenäosust, kuid • II süsteem- kaasab oimu-kiirukoort ja alumisi frontaalkoore osi (lateraliseeritud suuresti tõenäoliselt ei ole mitte kogu teadvustatud töötlemine verbaalne
annaabi.ee 
