Armastas väga raamatuid nind oli väga tark kõikides ainetes. Eriti hästi tundis Claude filisoofiat ning arstiteadust. 4. Kirik ja usk: Frollo on kirikus teeninud kogu oma elu. Kindlasti tähendas see tema jaoks midagi enamat, kui lihtsalt kirik. 5. Koer ja isand: Mina arvan, et mõte on selles, et Quasimodo on koer ning Frollo on isand. Kuna Frollo võtis Quasimodo endale, ning kasvatas teda üles, tundis Quasimodo ennas nii, nagu oleks midagi Frollole võlgu. Quasimodo täitis kõik tema käsud, tegi kõik nagu Frollo tahtis. Jooksis kogu aeg Frollole järgi, nagu krants. 6. Naised: Lood naistega oli kehvad. Frollo ei usaldanud naisi üldse ning oli nö isoleerinud need oma elust. Ta ei tahtnud naisi üldse enda ellu lasta, ma arvan, et ta kartis. Kui ta kohtas Esmeraldat, ta armus ning tema vaated muutusid. Ta hakkas taas naisi usaldama, 7. Autori suhtumine: Esmeralda 1
Ning peale seda otsis ta kirikus eelkõige varjupaika Esmeralda eest, ta tahtis pääseda sellest armastusest, vabaneda sellest, ning oli kirikus, et mitte Esmeraldat näha ega kuulda. Kuid armastusest Esmeralda vastu ta ikkagi ei vabanenud. Ning väga irooniline on just see, et Frollo otsib kirikus varjupaika Esmeralda eest, ning kokkuvõttes kui Quasimodo päästab Esmeralda poomisest, otsib ka Esmeralda varjupaika Jumalaema kirikust, niisiis on Esmeralda Frollole veel lähemal kui enne. Ning Frollo on mingil määral kaotanud ka oma ainsa ´pelgupaiga. Niisiis olid kõik kolm tegelast aheldatud kiriku külge. Kuid samal ajal oli see neile ka varjupaik. Nad vajasid kirikut ellujäämiseks. Nad sõltusid Jumalaema kirikust. Niisiis oli kirik minu meelest kaitse sümbol. ,,Jumalakirik Pariisis" oli ajalooline romaan. Eelkõige sellepärast, et väga olulisel kohal oli Jumalaema kirik, mis on väga ajalooline ehitis. Palju oli raamatus kirjeldatud kiriku
Quasimodo on Jumalaema kirikus üles kasvanud. Tal on katedraaliga eriline suhe. “Jumalaema kirik sai talle kasvamisel ja arenemisel järgemööda munaks, pesaks, koduks, isamaaks ja viimaks maailmaks.” Quasimodo intiimset lähedust kirikuga võrreldakse kilpkonna ja kilbi suhtega ning tema armastust kirikukellade vastu haaremipidamisega, kus “suur Marie oli ta lemmiknaine”. Quasimodo omakorda hingestab katedraali, annab sellele elu. See suhe on võimalikuks saanud tänu Claude Frollole, kes jubeda leidlapse kasvatada ja õpetada võttis. Romaan „jumalaema kirik Pariisis“ on väga mitmekülgsete emotsioonidega. Tihti räägitakse sellest kui traagiliselt lõppevast teosest.Kuid milles siiski seisneb romaani „jumalaema kirik pariisis“ armastuse traagika? Eelnimetatud romaanis ilmneb välja mitu niiöelda traagilist armastust. Üheks neist on Quasimodo armastus Esmeralda vastu. Quasimodo on Esmeraldasse meeletult armunud, kuid Esmeralda ei
Djali seab need ritta: Phoebus. Fleur-de-Lys on vihane, et Esmeralda samuti kaptenit tahab ning kutsub naist nõiaks ja minestab. Esmeralda jookseb ära ja Phoebus järgneb talle. Frollo oli oma salajases kongis kuni kuulis Esmeralda tamburiini. Ta kiirustab kiriku põhjatorni ja keskendub tantsivale mustlasele. Kui ta märkab, et ka Quasimodo teda jälgib, kirustav ta alla väljakule et naine leida. Sinna jõudes on ta kadunud. Ta näeb ainult Pierre Gringoire't. Ta järgneb Frollole kirikusse. Frollo tahab teda kus ta kaks kuud oli ja miks ta mustlasega koos on. Ta räägib oma abielust Esmeraldaga ja selgitab, et naine jääb vooruslikuks kuni leiab oma vanemad. Frollot ei huvita teised hulkurid ja nõuab kõike Esmeralda kohta. Gringoire räägib, et ta tuli Egiptusest ja ta kits oskab kokku panna sõna ,,Phoebus". Kumbki ei saa sellest aru. Gringoire paneb Frollo piinlikusse olukorda, kui küsib miks too kõike teada tahab ja nende teed läksid lahku.
Djali seab need ritta: Phoebus. Fleur-de-Lys on vihane, et Esmeralda samuti kaptenit tahab ning kutsub naist nõiaks ja minestab. Esmeralda jookseb ära ja Phoebus järgneb talle. Frollo oli oma salajases kongis kuni kuulis Esmeralda tamburiini. Ta kiirustab kiriku põhjatorni ja keskendub tantsivale mustlasele. Kui ta märkab, et ka Quasimodo teda jälgib, kirustav ta alla väljakule et naine leida. Sinna jõudes on ta kadunud. Ta näeb ainult Pierre Gringoire't. Ta järgneb Frollole kirikusse. Frollo tahab teda kus ta kaks kuud oli ja miks ta mustlasega koos on. Ta räägib oma abielust Esmeraldaga ja selgitab, et naine jääb vooruslikuks kuni leiab oma vanemad. Frollot ei huvita teised hulkurid ja nõuab kõike Esmeralda kohta. Gringoire räägib, et ta tuli Egiptusest ja ta kits oskab kokku panna sõna ,,Phoebus". Kumbki ei saa sellest aru. Gringoire paneb Frollo piinlikusse olukorda, kui küsib miks too kõike teada tahab ja nende teed läksid lahku.
raadiusega kaheksakümmend jalga, ning prantsatas kogu oma koormaga maha nagu tõstesild, millel ketid on rebenenud. Tõusis tohutu needmine, siis jäi kõik vaikseks, ainult mõned vigastatud ronisid surnute kuhja alt kaugemale. Piirajate võiduhõisete asemel kuuldi nüüd ainult veel hädakisa ja vihast vandumist. Quasimodo toetus küünarnukkidega balustraadile ja vaatas külmavereliselt alla. Ta oli nagu vana pikajuukseline kuningas, kes aknast alla vaatab. See oli Jehan Frollole väga ohtlik silmapilk. Ta seisis galeriil silm silma vastu hirmuäratava kellalööjaga, olles oma seltsimeestest eraldatud kaheksakümne jala kõrguse müüriga. Kuni Quasimodo redeliga askeldas, jooksis Jehan salaukse juurde, mille arvas lahti olevat. ,Võta näpust! Kurt oli galeriile tulles selle enda järel sulgenud. Jehan peitis enese ühe kivist kuninga taha ega julgenud hingatagi ning vaatas koleda küüraka poole hirmunud
annaabi.ee 
