pdf 6 Lisad Lisa 1. Murdesõnad toona, rehkendama, möllima, meldima, lännik, elik, sääl, pääl, on villand. 7 Lisa 2. Inglise sõnade laen eesti keelde bed and breakfast 'hommikueinega maiustus', brunch 'hiline hommikusöök, hommikueine ja lõuna asemel', burn out 'läbipõlemine' drink, link, tabloid, teller, tester, poster, server diiler, friik, meil, fänn, luuser. Selles rühmas on rohkesti verbe: haipima, jämmima, logima, klikkima, surfama, soppama, tsekkama girlfriend tüdruksõber, fast food kiirtoit, junk food rämpstoit, junk mail rämpspost, freestyle vabastiil, happy hour õnnetund, homepage koduleht, mainstream peavool, põhivoolus, roadmovie teekonnafilm 8
ja tähenduslikku kohanemist teise keele struktuuris. Mugandamine võib Pedaja sõnul toimuda väga aeglaselt ning seda mõjutavad mitmed tegurid. Peamisteks faktoriteks mugandamise kiiruses võivad olla: kasutussagedus, funktsioon ja laenamisviis.8 Laenude häälikulisel muganemisel võib esile tuua kolme alaliiki: ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser) lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP ~ vipp, UFO ~ ufo). 9 Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt (bagi, fliis, pleier, luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene (server, muffin, grunge). Mugand võib omandada kuju ka lähtekeele häälduse ja kirjapildi kooslusest – laen häppening ei põhine eesti ortograafiareeglitel, sest sõna hääldatakse teises vältes, mids eeldaks kirjapilti häpening.
asendatakse võõrapärased häälikud omadega, sõnad saavad ka rõhu, välte ja palatalisatsiooni. Kati Pedaja toob oma artiklis (2006, Liiv 2001: 424-426 järgi) 4 välja laenude häälikulisel kohanemise neli varianti: • tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, happening) • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik ) • lühendid (AIDS ~ aids, VIP ~ vipp) Üldiselt võtab eesti keel laene vastu häälduskujul, kuid sellise mugandamisega võivad tekkida sõnad, mille puhul oleks parem kasutada tsitaadilist varianti kui mugandit. Üha rohkem iseloomustab uuemate laensõnade muganemist variatiivsus, st ühel sõnal võib esineda nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling. Variantide rohkus viitab sellele, et sõna pole leidnud veel eesti keele sobivat kuju või olemasolev
võõrapärased häälikud asendatakse omadega, sõnad saavad rõhu, välte ja palatalisatsiooni. Laenude häälikulisel kohanemisel võib esile tuua neli alaliiki: · tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, happening); · ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) · häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser) · lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidzei, VIP ~ vipp, UFO ~ ufo). Tihti võib võõrsõna kaotada võõrapärased jooned ning näha välja nagu omasõna (nt kopi, lainer, liising, meik, meil, ruulima, server, tiim). (Pedaja 2006:28) Uuemate laensõnade muganemist iseloomustab variatiivsus. Kõige sagedasem on nähtus, kus ühel sõnal esineb nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling, fännklaab ~ fan-club
Laenatud sõna kohandatakse kõigepealt vastavaks eesti k häälikustruktuurile, võõrapärased häälikud asendatakse omadega, sõnad saavad rõhu, välte ja palatalisatsiooni. Laenude häälikulisel kohanemisel võib esile tuua 4 alaliiki: • tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, bappening); • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster); • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser); • lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP – vipp, UFO ~ ufo). Tihti võib võõrsõna kaotada võõrapärased jooned ning näha välja nagu omasõna (nt kopi, lainer, liising, meik, meil, ruulima, server, tiim). Artikli aluseks olevate laensõnade häälikkuju on muganenud peamiselt kahel viisil: a) eestikeelne kuju vastab lähtekeele kirjapildile (40%, nt muffin, tabloid) või b) hääldusviisile (60%, nt displei, diiler, friik, haip).
arstiteaduskonna lõpetada. Aga ta oli sellegi poolest suhteliselt vaene. Jeanne oli oma venna vastand. Ta oli rahulik ja südamlik. Tema lõpetas juura. Lapsest saadik olid vanemad Jeanne'i kohelnud pisut paremini. Pierre oli seepärast pisut kade. Nad alati võistlesid igas tegemises. Kui nad ükskord kalal olid, siis nad võistlesid selle nimel, kes suudab rohkem muljet avaldada neiule, kes nendega kaasas oli. Jeanne võitis. Nende isa oli friik lihtne tööinimene, teda paelus meri. Kui nad pärast kalastamist koju läksid, siis tuli neile külla notar, kes tuli teatega, et Jeanne sai päranduse. ,,Üks inimelu" Guy de Maupassant Jeanne - Oli noorena kloostris. 17-aastasena lahkus ta sealt. Sealt lahkudes oli ta häppy. Isa oli parun. Tekkis armusuhe Julieniga. Nad abiellusid. Jeanne oli hästi puhas, siis ta oli alguses päris kohkunud kui Julien temaga keppida tahtis. Käisid Korsikal
Ülikoolis ta ei suutnud midagi peale arstiteaduskonna lõpetada. Aga ta oli sellegi poolest suhteliselt vaene. Jeanne oli oma venna vastand. Ta oli rahulik ja südamlik. Tema lõpetas juura. Lapsest saadik olid vanemad Jeanne'i kohelnud pisut paremini. Pierre oli seepärast pisut kade. Nad alati võistlesid igas tegemises. Kui nad ükskord kalal olid, siis nad võistlesid selle nimel, kes suudab rohkem muljet avaldada neiule, kes nendega kaasas oli. Jeanne võitis. Nende isa oli friik lihtne tööinimene, teda paelus meri. Kui nad pärast kalastamist koju läksid, siis tuli neile külla notar, kes tuli teatega, et Jeanne sai päranduse. ,,Üks inimelu" Guy de Maupassant Jeanne - Oli noorena kloostris. 17-aastasena lahkus ta sealt. Sealt lahkudes oli ta häppy. Isa oli parun. Tekkis armusuhe Julieniga. Nad abiellusid. Jeanne oli hästi puhas, siis ta oli alguses päris kohkunud kui Julien temaga keppida tahtis. Käisid Korsikal. Tagasi tulles nende suhted jahenesid.
annaabi.ee 
