paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. Ksitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lhtub selle sndmustest, kis pidev vimuvitlus ning esile tusid erinevad poliitilised suunad, maailmavaated ja isiksused. Seetttu ei saa selle iseloomu ilmselt heselt hinnata; kige ldistavamalt vib elda, et 1789. kuni 1794. aastani liikus revolutsioon pidevalt radikaliseeruvas ning 17941799 ha mdukamaks muutuvas suunas. Egon Friedell on koguni vitnud, et 1799.-ks vi hiljemalt 1804. aastaks judsid prantslased samasse seisu, kus nad olid olnud enne 1789. aastat: absolutismi. Siiski ei olnud revolutsioon mingil juhul thtsusetu, sest Napoleoni absolutism erines kardinaalselt Louis XVI omast ning revolutsiooni ajal tehtud muudatused jid suurelt osalt psima ka Louis XVIII restauratsiooni jrel. Kahtlemata oli tegu sndmusega, mille olulisust Euroopa ajaloos on raske le hinnata, kuigi selle kaalukus vib olla teatud mral
kevad - bioloogiline rütm; ta ei arvanud, et nii on ☼ “Mängiv inimene”- kultuuri mängu elemendi määratlemise katse, hakkas tegelema tudengi aastatel, 1938. aastal sai valmis. kuidas kultuur areneb:kultuur sünnib mänguna ja mängus. inimene - sügav mänguline loomus. sõda saab olla ka “mänguna”, kuid võib lõppeda traagiliselt, taanduda mängu vormile. kui paned raamatu kinni: kõik on mäng või? ☼ Huizinga – elav autor Egon Friedell (Friedmann) (1878-1938) ☼ hobid: teater (Viini kabaree kultuur) ja kultuuriajalugu ☼ tegi enesetappu: hüppas korteri aknast välja, kui tema juurde tulid natsid ☼ Vana-Egiptus kuni tema kaasajani, mõned köited on jäänud poolikuks, kirjutamata jäi Keskaja ja Rooma kultuuriajalugu ☼ Friedell: populaarne Põhjamaades ja Saksamaal ☼ kultuuriajaloo eesmärk on uurida uskumusi ja ettekujutusi, sest tõed ja tõsiasjad vananevad
Küsitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lähtub selle sündmustest, käis pidev võimuvõitlus ning esile tõusid erinevad poliitilised suunad, maailmavaated ja isiksused. Seetõttu ei saa selle iseloomu ilmselt üheselt hinnata; kõige üldistavamalt võib öelda, et 1789. kuni 1794. aastani liikus revolutsioon pidevalt radikaliseeruvas ning 17941799 üha mõõdukamaks muutuvas suunas. Egon Friedell on koguni väitnud, et 1799.-ks või hiljemalt 1804. aastaks jõudsid prantslased samasse seisu, kus nad olid olnud enne 1789. aastat: absolutismi. Siiski ei olnud revolutsioon mingil juhul tähtsusetu, sest Napoleoni absolutism erines kardinaalselt Louis XVI omast ning revolutsiooni ajal tehtud muudatused jäid suurelt osalt püsima ka Louis XVIII restauratsiooni järel. Kahtlemata oli tegu sündmusega, mille olulisust Euroopa ajaloos on raske üle hinnata, kuigi selle
rahvusvaheline tuntus (tõlked, esinemised jms). Eluajal suurim tuntus pigem avaliku intellektuaalina. ◦ Huizinga avas ridamisi uusi perspektiive kultuuriajaloos, mis inspireeris oluliselt järgmiste kümnendite kultuuriajalugu (eriti tunnete ja emotsioonidega seonduv). ◦ Vaatamata kriitikale on Huizinga jätkuvalt “elav” autor tänapäeva kultuuriajaloolises uurimistöös, teda loetakse, tsiteeritakse ja kasutatakse endiselt. Egon Friedell (1878–1938) • Egon Friedelli kultuuriajaloo käsitlus: ◦ Romantiline „suurmeeste” mudel: ajalugu viivad edasi suurmehed (Hegeli ja Nietzsche mõju, samuti Thomas Carlyle’i eeskuju). ◦ Kultuuriajaloo ülesanne on kaardistada “vaimu” kulgemise ja avaldumise ajalugu (G. W. Hegeli mõju). ◦ Orgaanilis-morfoloogiline lähtekoht: suur rõhk orgaanilistel metafooridel ja kultuurivormide otsimisel (O
ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. Küsitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lähtub selle sündmustest, käis pidev võimuvõitlus ning esile tõusid erinevad poliitilised suunad, maailmavaated ja isiksused. Seetõttu ei saa selle iseloomu ilmselt üheselt hinnata; kõige üldistavamalt võib öelda, et 1789. kuni 1794. aastani liikus revolutsioon pidevalt radikaliseeruvas ning 17941799 üha mõõdukamaks muutuvas suunas. Egon Friedell on koguni väitnud, et 1799.-ks või hiljemalt 1804. aastaks jõudsid prantslased samasse seisu, kus nad olid olnud enne 1789. aastat: absolutismi. Siiski ei olnud revolutsioon mingil juhul tähtsusetu, sest Napoleoni absolutism erines kardinaalselt Louis XVI omast ning revolutsiooni ajal tehtud muudatused jäid suurelt osalt püsima ka Louis XVIII restauratsiooni järel. Kahtlemata oli tegu sündmusega, mille olulisust Euroopa ajaloos on raske üle hinnata, kuigi
,,Keskaja sügis" (1919) peateos Autori kinnitusel sündis raamat soovist mõista ja mõtestada Madalmaade maalikunsti (Van Eyckide looming) Üldisem soov ümberhinnata keskaja ja renessansi vahekorda. Hiliskeskaeg ei ole mitte uue algus, vaid vana lõpp. Teadlik ja isikupärane keelekasutus: autori sügavam eesmärk on siduda keelekasutus sedavõrd tihedalt maailmaga, et lugejal avaneks võimalus kujutatud tegelikkust justkui vahetult kogeda. EGON FRIEDELL (1878 1938) Kultuuriajaloo käsitlus Esseistlik, följetonlikkultuuriajalugu: eesmärk pole mitte niivõrd pakkuda uusi teadmisi kuivõrd suuri üldistusi, vaimukaid tähelepanekuid ja ootamatuid seoseid. Kultuuriajaloo ülesanne on kaardistada "vaimu" kulgemise ja avaldumise ajalugu (G. W. Hegeli mõju). Orgaanilis-morfoloogiline lähtekoht: suur rõhk orgaanilistel metafooridel ja kultuuri-vormide otsimisel (O. Spengleri mõju).
Edaspidi on ka need nimed jutumärkides ära toodud. 13 L. Armstrong on öelnud: “Mis on džäss? Kui sa pead seda küsima, ei saa sa seda kunagi teada” (Luts 2006: 103). 20 muusikana, 14 kuna tema tekkimisel ja arengul on sellega palju sarnast. Kuidagi peame selle nähtuse põhiolemuse lühidalt edasi andma ka käesolevas uurimuses, sest nagu ütleb austria filosoof, näitleja, kirjanik ja teatrikriitik Egon Friedell (1878–1938): “Kõik klassifikatsioonid, mida inimene kunagi on teinud, on sihilikud, kunstlikud ja valed. Aga samas on nad vajalikud ja vältimatud, kuna vastavad meie mõtlemise sünnipärasele kalduvusele” (Berendt 1999: 11). Käesolevas töös on käsitluse aluseks võetud tõdemus, et džäss on 20. sajandi algul euroopa- liku ja aafrikaliku muusikakultuuri segunemisel Ameerikas tekkinud improvisatsioonil põhinev muusikaliik, millele on iseloomulik eriline rütmiline intensiivsus e
annaabi.ee 
