neist paljusid oma koorilauludes. Thomsoni looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70- st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. "Kannel", "Laula, laula, suukene" Fridrich August Saebelmann - Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, säilinud on umbes paarkümmend laulu. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kuid ta on kirjutanud ka üksikuid isamaalisi laule. Tema looming on venna omast küllaltki erinev: kui Aleksander Saebelmann-Kunileid tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei kasutanud. "Kaunimad laulud" "Ema süda"
Alina Mihhalchenko, 11.klass Fridrich Reinhold Kreutzwald “Kalevipoeg” ja “Kiplased” Friedrich Reinhold Kreutzwald -oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst. (1803—1882). Ta käes Rakvere alg- ja kreiskoolis, 1826-1833 õppis arstiteadust Tartu ülikoolis. “Kalevipoeg” Ta kirjutas populaarne lugu “Kalevipoeg” (1857–1861). "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja
Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, oluline oli nende sobitumine konkreetse ühiskonnaga, määravaks said looduslikud olud ja kliima. Toetas Võimude lahususe põhimõtet (seadusandlik, täidesaatev võim, sõltumatu kohtuvõim). Voltaire pidas parimaks valitsemisviisiks monarhiat. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau kahtles kõigis valitsemisvormides. 13. Tõesta, et Fridrich II ja JosephII olid valgustatud absolutistid. Fridrich II huvitus valgustuskirjandusest, deklareeris usuvabadust ning veetis tihti aega haritlaste seltskonnas. Viis läbi muudatused- kohtuasjade menetlusaja lühendamine ning nõudis kohtunikelt õigusalast haridust. Samas kuulus kogu võim temale- ta kohtus ministritega kord aastas ning nõunikke tal ei olnud. Tema valitsemisajal jätkus merkantilistlik majanduspoliitika.
konsis muusikateadust. 1871 õpetas ise L. konsis muusikateooriat ja teisi aineid. 1876. aastast oli lühikest aega Metzi teatri orkestri juht. Sõitis Inglismaale ja Itaaliasse muusikateaduse retkedeks ning siis jäi 10 aastaks Rostoki, kus juhatas linna orkestrit. 1887-1904 oli ta uuesti L.-is muusikadirektorina ülikoolis. 1890. aastast oli erakorraline professor, samal ajal ta juhatas linna ühe koori ja orkestri. Tegutses professorina 1904 aastast Fridrich Wilgelmi ülikoolis. 1907-1922 juhtis ta vaimuliku muusika ülikooli. Samal ajal 1909-1920 oli direktor Berliini muusika ülikool (Hochschule). Kolm peamist muusikateadusliku kirjutist on "Ooperi ajalugu" (saksa keeles: Geschichte der Oper; 1919), "Sissejuhatus muusika ajalukku" (saksa keeles, Einführung in die Musikgeschichte; 1920) ja esimene köide "Uue saksa laulu ajalugu "(saksa keeles: Geschichte des neuen deutschen
WEIMARI VABARIIK (1919-1933) Pärast Saksa keiserriiki võeti vastu konstutsioon. Kõrgeim oli Riigipäev, kes moodustasid valitsuse. Esimene president oli Fridrich Ebern. Oli algusest peale demokraatlik riik, kuid kahjuks tal olid mitmed sisemised vaenlased. ( KOMMUNISTLIK SAKSAMAA) 1918 ( loodi Kommunistlik Partei) ja 1918a jaanuaris üritas ta Berliinis võimule tulla. See katse suruti maha ja nende juhid tapeti ära. Aga juba uuesti 1919a aprillis haarasid kommunistid võimu Münchenis ja moodustasid Baieri Nõukogude Vabariigi ja kohe hakati teostama punast terrorit. Mai algul õnneks see moodustus likvideeriti.
Saatebasse sellel pillil veel ei olnud. Londonis asus pilli teises suunas arendama Charles Wheatstone. Wheatstone pilli nimetati kontsertiinaks. Instrument oli diatooniline ja kaheksanurkse kujuga. 1827.aastal täiendas Viinis seda pilli Cyrill Demian. Ta pakkis suupillid kokku ja leiutas süsteemi, kuidas neisse lõõtsaga tuult puhuda. Pilli nimetus, "akordion", tuli sellest, et vasaku käega sai akorde mängida. Akordion patendeeriti 1829. aastal. 1834.aastal konstrueeris Carl Fridrich Uhling saksa kontsertiina. See pill oli nelinurkne. Mängus osales 4 sõrme, inglise pillil 3 sõrme. Kontsertiina oli tolle aja kohta arenenud pill. Kuna kontsertiinat oli kerge ka kaasas kanda, sai sellest armastatud salongipill nii Londonis kui ka Pariisis. 1840.aastal ehitas Henrich Band Saksamaal uue pilli bandooniumi, mis vahetas välja kontsertiina. Pilli korpus on neljakandiline, nupud on asetatud mitme reana pilli otsaplaatidele. Õhuklappi saab
Kuningate jumaliku õiguse postulaat- ainuvalitsejad rõhutasid oma võimu jumalast antud seaduslikkust. Nad on jumala poolt välja valitud. Ja täidavad oma poliitikas jumalikke eesmärke. Riigi huvi teooria. Kui riik on kuidagi ohustatud siis ei ole valitseja tegevusel mingeid piiranguid. Oli õigustuseks türanniale Valgustatud abolotism. Valgustatud valitsejad otsisid oma tegevusele õigustust oma alamate heaolu parandamises. Põhi idee ,,monarhh on riigi esimene teener". Fridrich suur. Katarina 2. venemal carlos 3. hipaanias joseph 2 austrias. Ajasid erinevat poliitikat, kuid tunnistasid valgustuse põhimõtteid. Valitsemise tegevust vabadust takistas tugev aadel. Kes polnud reformidega nõus. Elati rahvusvahelises süsteemis mis oli nõrkadele riikide ohtlik. Vajadus säilitada täielikku kontrolli andis võimaluse vaid väheste järelandmiste tegemisega reaalsuses. Võib öelda et idaeuroopa valgustatud valitsejad ajasid üksteise ja naaberriikide suhtes küllaltki
tähtsust ja leiab et seal on germaanlastel oluline positsioon. Seob saksa kunsti tuleviku romantismiga. Tegeleb peamiselt esteetiliste probleemidega. Peab tähtsaks romantilist ajaloodraamat, siin tekkisid mitmesugused kirjanduse arengud. Üks Schlegeli määratlus, mis on läinud Euroopa kirjandusteooriasse, määratlus kunstiteose orgaanilisest vormist - vastandab oma vaadates romantilise kunsti klassitsistlikele normidele ja selgitab, mis see orgaaniline vorm on. Novalis e Fridrich von Hardenberg - pärines vaesunud aadelkonnast. 1772-1801. Õppis Jenas lühikest aega, õnnestus kuulata Schilleri ajaloo loengud, lõpetas 1797. aastal ülikooli. Peamiseks huvialaks geoloogia. Kirjandusteostesse jõuab elemente mäeteadusest. Algul tundis huvi Fichte filosoofia ja Pr revolutsiooni vastu. Hiljem kaldus müstitsismi - maailmavaim. Jena romantismi tekkis naist kummarduv suhtumine, mis katkes juba järgmise põlvkonnaga. Armus tütarlapse Sophie Kühn, romantismis selliseid
selleks, et "pühakirjas sellist mõtet otsida, mis pühimaga ( mida mõistus õpetab) harmoonias seisaks". Kant oli niisiis (nagu teised filosoofid enne teda) veendunud, et ta võib oma religioonifilosoofiliste uuringutega religioonile teene osutada. Teisel arvamusel olid need ( nagu teiste filosoofidegi puhul), kes pidasid end tõelise religiooni esindajaiks. Kui Kanti raamat ilmus, ei valitsenud Preisimaal enam Fridrich Suur - kelle all Kant võis tunda piiramatut vabadust õpetamisel - , vaid Friedrich Wilhelm II, tähtsusetu valitseja, kes seisis täiesti valgustuse vastaste vaimulike mõju all. Selleks oli rajatud eriline tsensuur, et vaimulikke ja õpetajaid valvata ja kõrvalekaldumisi ametlikust kiriklikust õpetusest piirata. Kant saab sellelt tsensuurilt hoiatuse ja lubab "tema majesteedi truu alamana" vältida väljendusi religiooni ja pühakirja suhtes. Tema essee trükkimine keelatakse Preisimaal
annaabi.ee 
