revolver, APJ treipingid(CNC) 5. Juhikute tüübid Seadejuhikud(pingi elemendi täpne positsioneerimine, näitkes tagapuki pinooli juhik) Liikumisjuhikud(kõik juhikud, mis masina elemendi töö kestel liigub, näit. Töölaud) Hüdrodünaamilised ehk tasapinnalised, prismaatilised, kalasaba, veerejuhikud. 6. APJ treipinkide seadistamine Koordinaatsüsteem treimine, telfede asetus, aktiivtööriistad treimine, Offset. 7. Freespinkide tüübid Konsool-, Horisontaal-, vertikaal-, universaalsed-, karusell-, kopeer freespingid. 8. Freespinkidel teostatavad operatsioonid Tasapindade töötlemine, astmeline, soonpindade, keermete, kruvi, hammasrataste ja kujupindade töötlemine. 9. Freespingi põhikarakteristika eelisnäitajad Töölaua mõõdud, Spindli ja töölaua vaheline kaugus, töölaua liikumiskäigud, spindli ettenihked ja kiirused, töölaua ettenihked. 10
jagamispead. Pooluniversaalsed- ja universaalsed jagamispead võimaldavad ringjoone jagamist mistahes suurusega osadeks. Nad on varustatud mehaanilise pöörlemismehhanismiga ja täiendava jagamissüsteemiga. Korpus on aluse suhtes pööratav 0...10° (kraadi) allapoole ja 0...100° (kraadi) ülespoole. Jagamise pöördmehhanismi ülekandesuhe on 40:1 või pretsessioon seadmete puhul 90:1. Universaalne jagamispea omab täiendava diferentsiaalülekandega jagamise võimalust. Jagamispead on freespinkide tähtsamaid tarvikuid, mis tunduvalt laiendavad nende tehnoloogilisi võimalusi.Neid kasutatakse mitmesuguste tööriistade, masinaelementide, hammasrataste, otssoonte ja otspilude ning teiste detailide freesimisel. Jagamispea ülesanne on: 1. Töödeldava tooriku telje seadmine pingi töölaua suhtes vajaliku nurga alla. 2. Tooriku perjoodiline pööramine teatud nurga võrra tema telje ümber ( jagamisel võrdseteks ja mittevõrdseteks osadeks) 3.
18.Spindli käitamiseks kasutatakse tavaliselt vahelduvvoolumootoreid, mida omakorda juhitakse sagedusmuunduritega. Osadel pinkides on kasutusel ka alalisvoolumootorid 19.Spindlis kasutatavad ülekanded? 20.tavaliselt hammasratasülekanded. Mõningatel juhtudel ka hammasrihmülekanded. 12. Telgede juhtimiseks kasutatav ülekandemehhanism? Miks? 13.Istrumentide kinnitus tööpinki? (liigitus) 14.—Magasini 15.—Revolverpeasse e 14. Instrumentide kinnitus treipinkidesse? 15.APJ-freespinkide liigitus spindli järgi? 16.? Vertikaalne ? Horisontaalne ? Universaalne (vert/hori) 16. Instrumentide kinnitus frees-, puurpinkidesse? 17. Telgede asetus APJ-treipinkide, liigitus? 18. Telgede asetus APJ-freespinkides, liigitus? 19.Juhtpuldi ülesanne? 20.? Informatsiooni vastu võtta ? -vaadata ? -sisestada ? -töödelda ? -muutmiseks ? -säilitamiseks vajalikud juhtorganid 20. Erinevad juhtpuldid tootjad? (vähemalt 3tk) 19.? - Fanuc ? - Fadal ? - Haas ? - Okuma ? -DMG Mori ? - Siemens
5. Juhikute tüübid ·Juhikud jagunevad funktsionaalselt järgmiselt: - Seadejuhikud (nende ülesandeks on pingi mingi elemendi täpne positsioneerimine, näiteks tagapuki pinooli juhik) - Liikumisjuhikud (kõik juhikud, mis masina elemendi töö kestel liigub, näit töölaud) ·juhikud jagunevad tööreziimi järgi: - Hüdrodünaamilised ehk tasapinnalised juhikud ( kaks määritud pinda libisevad üksteisel.) - Prismaatilised juhikud - Kalasabajuhikud - Veerejuhikud 6. Freespinkide tüübid 1.Konsoolfreespingid · Horisontaalsed ·Vertikaalsed ·Universaalsed 2. Konsoolita vertikaalfreespingid 3. Karusellfreespingid 4. Kopeerfreespingid · ErifreespingidKeermefreespingid ·Soonefreespingid ·Hambafreespingid 7. Freespinkidel teostatavad operatsioonid ·Freespinkides teostatakse tasapindade töötlmiset, asmteliste, soonpindade, keermete, kurvi, hammasrataste ja kujupindade töötlemist 8. Freespingi põhikarakteristika eelisnäitajad 9
Raamistiku suhtes soodsaim variant valmistada detaile, töölauale väga hea ligipääs. NC treipink on mõeldud eelkõige ümardetailide valmistamiseks. Treimistöötlus toimub 2D- koordinaadistikus. Laastueraldamisega NC/CNC tööpingid: freespingid, treipingid, töötlemiskeskused, lihvimispingid, puurpingid. Spetsiaaltööpingid NC/CNC tööpingid: lasertööpink, põletuspink, erosioonipink, stants. CNC PINKIDE KOORDINAADISTIK JA JUHTIMINE Freespinkide konstruktsiooni omapärast tulenevalt tuleb vaadelda erinevalt asetsevaid freespingi koordinaadistikke, mis on määratletud pingi töötlemisüksuse/spindli suhtes. Üldjuhul kehtib koordinaadistiku määramisel "parema käe reegel". CAD/CAM/CNC tehnikas kasutatavad põhikoordinaadid ja pöördteljed on X(A), Y(B), Z(C). Telgede tunnused (XYZ ABC) võivad olla erinevad, olenevalt tööpingi margist. Telgede ja suunad võivad olla erinevad olenevalt tööpingi margist.
Kõik nimetatud ettenihked on võimalikud käsitsi pööratavate käigukruvide abil . Toorikute ettenihke võib anda ka elektriajamiga ettenihkekasti abil. Freespingi korpuse ülemisse ossa kinnitub ülatala koos selle esiotsas asetseva tugipukiga. Ülatala all ulatub korpusest välja töövõlli ots, mille koonilisse avasse saab kinnitada freestorni, padruni või koonussabaga freesi. Freestorn või padrun kinnitatakse töövõlli külge selle õõnsust läbiva pingutusvardaga Peale nimetatud freespinkide on kasutusel veel rida eriotstarbelisi pinke: 1. Pikifreespingid . 2. Karuselfreespingid. 3. Trummelfreespingid. 4. Kopeerfreespingid. 5. Keermefreespingid. 6. Soontefreespingid. 7. Otsfreespingid. Tasapindade freesimine. Tasapinnaks nimetatakse pinda, millel on järgmine omadus: kui pinna mistahes kaks punkti ühendada sirgega, siis asuvad sirge kõik punktid sellel pinnal. Siit tuleneb ka lihtsaim viis detaili tasapindade kontrollimiseks.Kui detaili pinnale
Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe.
saada lõikeservad täpselt ühele ringjoonele . Erinevad noa kiirkinnituse süsteemid Eelised : Noa täpne baseerimine Tugev kinnitus Kiire nugade vahetus – ei vaja rakiseid nugade häälestamiseks lõikeringile Puudused : Nõuavad spetsiaalseid nugasid, mis on kallimad kui siledad noad Nugade teritamise võimalused on piiratud . Freesid . Freesid on pöörlevad lõikeinstrumendid Freesid on freespinkide ja nelikanthöövelpinkide tööorganik Freesid jagunevad põhimõtteliselt kaheks : Silinderfreesid – paigaldatakse avaga võllile Otsfreesid – paigaldatakse kinnitussabaga padrunisse või tsangi . Silinderfreesi elemendid : Korpus Lõikehambad Ava võllile kinnitamiseks . Võlliava läbimõõt . Vanemad vene päritoluga freespingid 32mm Kaasaegsed lääne päritoluga pingid : 30, 35, 40, 50 mm
Peaspindel või -spindlid CNC vertikaalfreespink Peaspindel või - spindlid CNC vertikaalfreespink Puurimisüksus CNC - vertikaalfreespink Revolver (karusell) vahetus Kassettvahetus CNC vertikaalfreespink Töölauad-rasterlaud CNC vertikaalfreespink Töölauad-talalauad CNC vertikaalfreespink Detaili kinnitussüsteemid CNC vertikaalfreespink Detaili kinnitussüsteemid rasterlauale CNC PINKIDE KOORDINAADISTIK JA JUHTIMINE Koordinaadistik Freespinkide konstruktsiooni omapärast tulenevalt tuleb vaadelda erinevalt asetsevaid freespingi koordinaadistikke, mis on määratletud pingi töötlemisüksuse/spindli suhtes. Üldjuhul kehtib koordinaadistiku määramisel "parema käe reegel". Koordinaadistik CAD/CAM/CNC tehnikas kasutatavad põhikoordinaadid ja pöördteljed on X(A), Y(B), Z(C). Telgede tunnused (XYZ ABC) võivad olla erinevad, olenevalt tööpingi margist. Telgede + ja suunad võivad olla erinevad olenevalt tööpingi margist.
pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- või vertikaalettenihke. Vertikaalfreespinkidel on vertikaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse frees ning saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- ja vertikaalettenihke. Universaalfreespink on horisontaal- ja vertikaalfreespingi kombinatsioon. Lisaks on tal ka pööratav töölaud. Tüüpilised freespinkide põhioperatsioonid on järgmised : tasapinna freesimine silinderfreesiga, otsfreesiga, külgfreesimine , soone freesimine, lõhestamine, külgfreesimine sõrmfreesiga, kujufreesimine. 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. Puurimine on materjali läbiva kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Ülepuurimisega töödeldakse ka juba varem saadud avasid, et vähendada pinnakaredust ja suurendada täpsust.
annaabi.ee 
