need seõjad tuntavalt Euroopa arengut. Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) Mungaordud: * tsistertslaste ordu E * fransisklaste ordu * dominiiklaste ordu E * benediktlased Vaimulikud rüütliordud: (liikmed andsid munatõotuse, loobusid täiel määral ilmalikust elust, perekonnast;pühendusid täielikult ristiusu kaitsele) * templivendade ordu * johanniitide e hospitaliitide ordu * saksa ordu * mõõgavendade ordu E 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega.
majapidamises ja harima end raamatuid lugedes. Kloostrites olid ravilad, nad aitasid vaeseid ja inimesi, kes hakkama ei saanud, samuti müüdi kloostrites valmistatud asju. Tsisterlaste ordu tekkis 11. sajandil ja selle peakloostriks oli Citeaux. Kombed olid karmimad ja tehti palju füüsilist tööd, valge mungarüü. Dominiiklaste ordu tekkis 13. sajandil ja seal olid rikkamad ja jõukamad, kes jutlustasid õige usu kaitseks. Pandi suurt rõhku haridusele. Fransisklaste ordu tekkis samuti 13. sajand ja selle lõi Franciscus. Neil oli lihtsam eluviis, kuid rõhutatud alandlikkus. Pöörasid samuti suurt rõhku haridusele. Vaimulikud rüütliordud tekkisid 12. Sajandil, need olid professionaalsete sõjameeste organisatsioonid, kelle eesmärgiks oli võitlus muhameedlaste vastu. Nad ei sõltunud ilmalikest valitsejatest ja tegutsesid iseseisvalt. 1054 Suur skisma e ristiusu kiriku lõhenemine juhtus sellepärast, et kaks
Sealt ka dominikaanide hüüdnimi - "domini canes", Issanda koerad. Frantsisklaste ordu. Franciscus sündis 1182. aastal Assisi linnas. Tema pärisnimi oli Giovanni Bernardone. Teda kutsuti Francescoks. Nii hakati kutsuma tema ümber tekkinud kogukonda frantsisklased. Teise nimetusega Väiksemate Vendade ordu. Ordu eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesematele inimestele. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades ennast almustest või lihtsat tööd tehes. Fransisklaste näoli oligi tegemist kerjusmungaorduga. Franciscus kirjutas lihtsa ordureegli, mille paavst Honorius III bullaga kinnitas aastal 1223. Piduriks munkluse edasisele laienemisele sai religioosse ja ilmaliku elu ideoloogiline ja praktiline erinevus. Kõige suuremad lõhed tulenesid kloostrisüsteemi soovist kehastada täiuslikkust. Munkluse üks põhiline ideoloogia, et apostlite elu võrdub kloostrielu, ei pidanud enam paika. Uued tuuled, mis käivitusid kohe peale
25. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud Tsisterlaste ordu – rajati Prantsusmaal, lähtusBenedictuse reeglitest kuid nõudsid liikmetelt karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd, kloostrid rajate asustamata paikadesse, olulised ehituskunsti arendajad, kandsid valgeid rüüsid ajajooksul karmid nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused, kuulsaim tsisterlane oli Bernard Clairvaux Kerjusmungaordud – rajati keset linna ja kuulutati jumalasõna Fransisklaste ordu – rajas rikka kaupmehe poeg Fransiskus, kes loobus tema varndusest, ta eesmärk polnud alustada uut ordut aga tal oli palju pooldajaid ja kirik soovis anda ametliku vormi, Fransiskus kirjutas oma abilistega uued omad reeglid ja nende soov oli kuulutada jumalasõna lihtrahva seal, neil olid hallid või pruunid kuued, olid tuntud lihtsuse poolest, ajajooksul tekkisid neilgi kloostrid ja nad pöörasid röhku haridusele
hapendatud kui hapendamata leiba. 15.sajandil paavstide ja kontsiilide vastuseis. Paavstid jäid peale. Kas silmatorkavate võõrnähtudega kirik suudab tagada õndsust? Boccaccio oli Avignoni - aegne diplomaatpaavstide juures. 25 Hiliskeskajal saavad üldiseks annetused kirikule, palverännakud. Podagra - ainevahetuse haigus, mis tuleb ühekülgsest lihatoidust (see fakt ka "Dekameronis"). Podagra tavaline haigus vennaksestel st kerjusordude fransisklaste ja dominikaanlaste seas. Tõusikud , kes elavad nagu aadlikud, vanade mungaordude liikmed olid aadlipäritolu. 1431 kontsiil Baselis tahtis kirikusiseseid probleeme lahendada. Kontsiilijuhid ja paavst Eugeneuse vahel vastuolud, paavst saatis kirikukogu laiali aga kontsiil ei kuuletunud ning osavõtt osutus suureks. Paralleelselt kaks kontsiili, suur kontsiil Baselis ja paavstlik kontsiil 1238 Ferraras (siis Firenzes ja lõpetas Roomas)
o Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. (Johannes Blankenfeld) o Klooster- mungaordude elupaik kus teeniti vaikselt Jumalat. o Tsiistertslaste ordu- eestis vanim mungaordu, mille eesmärk oli tekeleda üksinduses põlluharimise, ajanduse ja karjakasvatamisega. Hiljem loodi ka naisharu. o Dominiiklaste ja Fransisklaste kerjumungaordu- nad olid ük elus palju aktiivsemad. Nad panid rõhku jumalasõna kuulutamisele, mille nad ühendasid kerjusmungarännakutega. Rännates oli vaja osata aga teise rahva keelt mis oli nende elukorralduse üks põimõte. o Kuna munkadel oli rahva märgatav poolehoid siis see ei meeldinudd ametliku võimuherarhia liikmetele sest dominiiklased said koolipidamise õiguse, mis pidavat kuuluma ainult toomkapiitilitele.
annaabi.ee 
