1) N.Chamberlain oli aastatel 37-40 Briti peaminister, osales Müncheni konverentsil 2) Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 allkirjastasid saksa välisministel Ribbentrop ja NSV Liidu esindaja Molotov mittekallaletungipakti (10 aastat), jagasid omavahel mõjusfäärid Euroopas 3) Hispaania kodusõda (aeg, osapooled, tulemus) (juuli 36-aprill 39) toimus parempoolsete rahvusluse pooldajate (juhiks: Franco) ja vasakpoolsete rühmituse vahel, frankistid tulid võimule. See oli jõuproov teisele maailmasõjale Kaart: 1) 1935 Saarimaa (pisike saksa külje all) 2) 1938 Ansluss: Austria vallutamine Saksamaa poolt märtsis 1938 3) 1938 Sudeedimaa (kuukujuline Tsehhoslovakkia ja Saksa vahel): Saksa võtab ka Sudeedimaa alad tuues ettekäändeks, et pärast I ms tõmmati piirid mõtlematult, mille järgi jäid osad Sakslased elama väljaspool Saksamaad. 4) 1939 Saksamaa vallutad Tsehhi 5) 1939 Kaipeda
karistada ja kontrollida.Tsitadell on siis südakindlus, vanaaegse linna sees asuv kindluse tüüpi ehitis. Katalaani keele kasutamine asjaajamises keelustati. Linna uus tõus algas 19. sajandil, kui Barcelonast sai Hispaania juhtiv tööstuslinn. Seda märkis ka katalaanide rahvusliku meelsuse tõus. Anarhistidel oli Kataloonias suurem mõju kui kusagil mujal. Hispaania kodusõja ajal oli Barcelona üks vabariiklaste keskusi. Frankistid vallutasid ta 26. jaanuaril 1939. Aragoni kuningriigi lipp 4 Barcelona kultuur ja vaatamisväärsused 1. Sagrada Famiila kirik see on suut katoliitlik kirik Barcelonas, Hispaanias. Selle ahritekt oli Antoni Gaudi(1852-1926). Sagrada Familia ehitus algas 1882.aastal ja eeldavasti valmib see aastal 2026.aastal. 2
Mandzukuo riigi, eesotsas Hiina kukutaud keisriga b. 1933 astus jaapan rahvasteliidsust välja 4. Abessiinia kriis II. 1935 viis Itaalia oma väed Abessiiniasse III. Rahvasteliit rakendas majanduslikke sanktsioone IV. 1936 sai Abessiiniast Itaalia koloonia ja Itaalia lahkus Rahvasteliidust 5. Hispaania kodusõda I. sõdisid omavahel vabariiklased, keda toetas Nõukogude Liit ja frankistid (mässulised) II. 1939 aprillis kuulutas Franco kodusõja lõppenuks, vabariiklased said lüüa 6. Saksamaa agressiivsus hakkas järkjärgult kasvama I. 30.jaanuar 1933 tuli Hitler võimule, teatas avalikult, et ei maksa reparatsioone, kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma raskerelvastust II. Saarimaal korraldati rahvahääletus, millega see läks Saksamaa koosseisu III
1936. aasta oktoobris jõudsid esimesed Nõukogude laevad relvalastiga Hispaaniasse koos sõjaliste nõuandjate ja instruktoritega. Tänu Nõukogude abile suutis vabariik vastu pidada 32 kuud. NSV Liit saatis appi 2000-3000 regulaarväelast, kuid appi tõttasid ka teised vabatahtlikud. Kokku 35 000 võitlejat 54 riigist. Neist ca 300 eestlast. Nõukogude abi lakkamisene 1938. aastal otsustas ka vabariigi saatuse. 1936. aasta hilissügisel ründasid frankistid Madridi, et vallutada see Oktoobrirevolutsiooni 19. aastapäevaks. Sündis väljend ,,viies kolonn"- kindral E. Mole, kes juhtis pealetungi, sõnas, et pealinna ründab viis kolonni, neli neljast suunast, viies seest. Pürenee poolsaar muutus polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit uus relvaliike ja sõjapidamisviise katsetasid- Hispaania kodusõjast sai Teise maailmasõja peaproov. Kodusõda lõppes 30. märtsil 1939, kolm päeva Dokument, millega Franco
Peamine religioon kristlik Haldusjaotus 50 provintsi Kokkuvõte: Praegu on Hispaania nii NATO kui ka Lääne-Euroopa Liidu liige. Hoolimata sellest, mida ajakirjandus ja poliitikud arvavad, on Hispaania nüüdseks tolerantne, vähemustega arvestav ja pluralistlik ühiskond. Hispaanlased on tõestanud oma kavatsust koos eksisteerida, astudes välja terrorismi vastu. Siiski pole kõik minevikuvaimud veel maha maetud. Muutuste hinnaks oli see, et frankistid ei pidanud vastust andma demokraatia hävitamise ja demokraatia eest võitlejate nelikümmend aastat kestnud tagakiusamise pärast. Mõned vanad nostalgikud usuvad endiselt natsionalistide poolt loodud müütidesse. Vabariigi toetajate kätteõpitud vaikimine tähendab seda, et paljud noored ei tea, mis on juhtunud nende perekondadega. Ühe põlvkonna jooksul on diktaator unustusse vajunud. Teisest küljest kestab vanema põlvkonna
- Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia) ❧ 1936: Kominterni-vastane pakt (Saksamaa ja Jaapan) ❧ Saksamaa ühendas Saarimaa ja okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni ❧ NSV Liidu ja Jaapani sõjaline konflikt Mongoolias ❧ Lääneriikide rahustamispoliitika (appeasement) Hispaania kodusõda 1936–1939 Rahvarinne Frankistid ❧ Kommunistid ja sotsialistid ❧ Francisco Franco ❧ Toetas NSV Liit ❧ Toetasid Saksamaa ja Itaalia - Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat, mida diktatuurid eirasid - Hispaania oli polügoon, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise - Kodusõda lõppes 1. aprillil 1939 ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur
(tsüklid 1918-1922, 1923-1924, 1925-1929, 1929-1934, 1935-1939); Suure depressiooni puhkemise põhjused ja tagajärjed; keinsianistlikule majanduspoliitikale iseloomulikud jooned. 4) Mõisted: desarmeerimine (e demilitariseerimine), reparatsioon (e kontributsioon), Versailles`i süsteem, passiivne vastupanu, inflatsioon, hüperinflatsioon, õlleputš, Dawes`i plaan, Weimari vabariik, patsifism, frankistid, konstitutsioon, keeluseadus, New Deal, keinsianism, ratifitseerimine, välispoliitiline isolatsionism, neutraliteet, koalitsioonivalitsus, ületootmiskriis, defitsiit, protektsionism, Suur depressioon, deflatsioon(ipoliitika), majandusliku liberalismi poliitika. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
4. Nõustun. Arvati et peale 1.ms ei soovita enam sõda. Ei usutud et jälle soovitaks sõda. Ei arvatud ette Hitleri ja Stalini tegelikke kavatsusi. 5. Saksamaa kõige enam, sest sai endale Sudeedimaa ilma sõjata. Lääneriigid jäid aga pika ninaga, saadi häbi JA sõda ka. 6. Ei. See polnud ainult kodusõda, osalesid ka agressorriigid. Jah. Olid vabariiklased ja frankistid. PT 19 1. Peamised vahendid on tankid, soomukid, lennukid, allveelaev, suurtükid, tehnika üldiselt. Peamine oli nende asjade hea koostöö. Piirati sisse kombineeritud sammudega. 2. 39.rünnati Poolat. Balti riikidesse sõjaväe baasid. Novembris Soome ründamine, talvesõda. 40.aprillis Saksamaa võtab Taani ja Norra. Mais 40 Belgia, Holland, Luksemburg. Rünnatakse Prantsusmaad, sõtta sekkub Itaalia
Saksamaa ja Itaalia lähenemine 1930. aastate teisel poolel aitas omakorda kaasa sellele, et Itaalia oli loobunud oma seisust poliitikast Austria iseseisvuse toetamisel. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda Teiseks maailmasõjaks. c) Teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; Hispaania kodusõda: Tüli vasakpoolse reforme soovinud valitsuse ning konservatiivide vahel. Valitsuse toetajaid nim vabariiklased, vastupoolt frankistid. Mõlemal poolel liitusid vabariiklased. Vabariiklasi toetas ka NSV Liit, frankiste Saksamaa ja Itaalia. Kodusõda 1936-1939, mille tulemusena kaasas võimu kindral Franco. Hispaania kodusõda oli äärmiselt verine konflikt- umbes miljon hukkunut. Itaalia: Saksamaa liitlane Itaalia, kus juba 1922 aastast oli valitsisjuhiks Benito Mussilini, otsustas vallutada Põhja- Aafrikas asuva Abessiinia (Etioopia). 1935-1936 toimunud sõjas see õnnestuski, ent suurte rasksdega.
annaabi.ee 
