Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan. See oli Pariisi moetantsuks 19.saj. keskel ning seda esitatakse ka tänapäeval varieteedes ja kabareedes. Klassikalise viini opereti esindaja on Johann Strauss noorem (1825-1899). Klassikalises viini operetis olid valsid peamised muusikalis-tantsulised numbrid. Viini valss oli üldine moetants 19.saj. keskpaigas ja levis kõikjal Euroopas. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. 20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine
Operett on meelelahutus zanr. Opertid on tavaliselt lõbusasisulised, kuid see võib olla ka ajakajaline. Erinevalt ooperist on operetis oluliselt suurem osa sõnalisel lavastusel. Esimeseks operetiks loetakse Jacques Offenbachi ,,Orpheus põrgus". Klassikalise Viini opereti silmapaistev esindaja on Johann Strau noorem. Teda on nimetatud valsikuningaks. (Johann Straui nime kandis ka tema isa , kes oli viiuldaja ja dirigent.) Viini operetis pannakse suurt rõhku riietusele. Mehed kannavad frakke ja primadonnal on õhtu jooksul 4-5 jalustrabavat kleiti. Johann Strau noorem ,,Nahkhiir" ,,Mustlasparun" ja ,,Viini veri" Imre Kalman "Silva"
vahelduvad laul, kõne ja tants. Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Maailmakuulsaid operette: Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Muusikal.
Põhuteatri interjöör oli mõnus ja väga hubane. Vahepeal oli küll veidike külm, aga see ei rikkunud elamust. Põhuteater nagu ka nimigi ütleb oli ehitatud põhust, heinalõhna oli tunda saaliski. Mind pani imestama, kui hea akustika seal oli. Esinejate kostüümid olid tänapäevased, pidulikud ja veidi ooperlikud. Kostüümid sobisid etenduse kontekstiga hästi kokku. Kostüümikunstnik oli Jan Tomson. Hannaliisa Uusma kandis etenduses erinevaid kleite. Jarek Kasar ja Uku Uusberg aga frakke. Etendusel oli üks vaatust. Mõte ja tekst anti publikule edasi laulu ja kehakeele kaudu, sõnu ei kasutatud. Teksti oli palju, tekst oli sisukas ja oli lauldud selge diktsiooniga. Teksti näide: Kui tuba on külm, ja jääs radikad siis see on su väike Antarktika Chalice on üks omapärasemaid Eesti lauljaid. See oli tema esimene ooper, kuid tema loominguline käekiri oli seal selgesti äratuntav. Jarek Kasari loomingus on palju piltlike väljendeid ja kerge on kaasa mõelda
Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan. See oli Pariisi moetantsuks 19.saj. keskel ning seda esitatakse ka tänapäeval varieteedes ja kabareedes. Klassikalise viini opereti esindaja on Johann Strauss noorem (1825-1899). Klassikalises viini operetis olid valsid peamised muusikalis-tantsulised numbrid. Viini valss oli üldine moetants 19.saj. keskpaigas ja levis kõikjal Euroopas. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. 20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine
sajandi keskpaigast, kui Pariisis lõi oma lavateosed prantsuse helilooja Jacques Offenbach. Õige pea sai teiseks operetilinnaks Viin, kus tegutses opereti suurmeister, valsikuningas Johann Strauss. 20. sajandi algupoolel vallutas maailma uusviini operett (Ferenc Lehár, Imre Kálmán), mis on varasemaga võrreldes vähem rahvalik ja rohkem meelelahutuslik. Praegusajal võistleb operetiga muusikal. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid husaarirõivaid, primadonna demostreerib etenduse jooksul vähemalt 45 jalustrabavat õhtukleiti. Tuntud ooperette: Jacques Offenbach, ,,Orpheus põrgus", ,,Ilus Helena". Johann Strauts noorem, ,,Nahkhiir", ,,Mustlasparun", ,,Viini veri". Muusikal Muusikal on operetiga lähedased sugulased. Vahel on muusikali nimetatud ka ameerika operetiks, sest Ameerikas see zanr meie sajandi esimesel poolel kujunes ning tänaseni on
Aastast 2006 on Vähi Estonia Rahvusooperi solist. Ta on laulnud väga mitmetes muusikalides, ooperites ning operettides.* *-võetud operetti "Nahkhiir" kavast (01.11.10) Operett oli klassikalises Viini opereti zanris. See oli lõbusasisuline ning tähtis roll oli sõnadel. Opereti muusikas oli pearõhk laulul , mis oli kerge ning meeldejääva sisuga. Nagu klassikalises Viini operetis oli ka selles- Viini valssi. Tähtis Viini opereti osa oli ka riiestusel, mil härrasmehed kandsid uhkeid frakke ning daamid kauneid õhtukleite. Etenduse lühikokkuvõtet, saab väga lühidalt ära seletada, kuna see oli kõigile hästi arusaadav ning igapäevane. Igal tegelasel oli oma probleem, mida ta üritas iga hinna eest ära lahendada, kuid see alati ebaõnnestus. Kõik probleemid hakati alkoholi ära uputama, kuid need ilmuvad taas ning lahendust ei leita kusagilt. Operetti lõpuks on kõigi probleemid ära lahendatud, kuna leitakse süüdlane, mis kõigil ühesugune oli-
Eestis Eesti turu jaoks riisi söömise pulki tõenäoliselt toota ei ole mõtet. 2. Kuidas? Kas kaevata kümne meetri pikkune kraav kümne mehe ja kümne labidaga või rentida ekskavaator? Kõik sõltub labidate, meeste ja ekskavaatori olemasolust ja hinnast. 3. Kellele? Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija, kellele toode või teenus on mõeldud. Väikeses maakaupluses ei ole tõenäoliselt otstarbeks müüa frakke ja suvekuurordis vilte. Sõltuvalt sellest, kuidas ühiskond vastab kolmele põhiküsimusele, on üles ehitatud kogu riigi majandussüsteem. Tavamajandus - ajalooliselt kõgie vanem majandussüsteem, mille majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõige paremini iseloomustab seda naturaalmajandus, kus peaaegu kõik vajaliku loob kinnine kogukond. Põhiküsimused lahendab perekond või hõim. Tegeletakse põllumajanduse ja käsitööga, toodetakse algeliste
Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan. See oli Pariisi moetantsuks 19.saj. keskel ning seda esitatakse ka tänapäeval varieteedes ja kabareedes. Klassikalise viini opereti esindaja on Johann Strauss noorem (1825-1899). Klassikalises viini operetis olid valsid peamised muusikalis-tantsulised numbrid. Viini valss oli üldine moetants 19.saj. keskpaigas ja levis kõikjal Euroopas. Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. 20.sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine
annaabi.ee 
