omandavad nad uusi tunnuseid. Homoloogiline rekombinatsioon - protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi. 28. Milline molekul jookseb froeesil kõige paremini? Lineaarne DNA jookseb kiiremini kui tsirkulaarne DNA. 29. Transduktsiooni etapid: 1. Faag kinnitub oma antiretseptoriga bakteriraku retseptorile. Nakatamise ajal toimub faagi DNA viimine bakterirakku. 2. Bakteri kromosoom fragmenteeritakse. Viiruse DNA-d hakatakse paljundama ja lisaks kasutab peremehe transkriptsioonisüsteemi ja translatsiooniaparaati oma komponentide sünteesiks 3. Viirus pakib oma genoomi kapsiidi ja sellal võib sagedusega 10 -6 pakkida oma geenide asemel hoopis bakter geneetilist materali. Selline faag on defektne, kuna ei suuda enam lüüsida rakke (vajalikud geenid ei pakkinud kaasa). 4. Rakk lüüsub ja uued viiruspartiklid väljuvad. 5. Faag nakatab uut peremeest. Toimub sama mis eelnevalt
Asukoha määratlemiseks viiakse kontiigidega läbi protseduur, mida nimetatakse skäffoldimiseks. Skäffoldimisetapil kasutatakse kahte tüüpi järjestusi: kontiige (liidetud lugemeid) ja lugemite paare (mate pair). Toimub kontiigide järjestamine ning orienteerimine kasutades lugemite paarist pärit lisainformatsiooni, mis leidub nende järjestuse mõlemas otsas (paired end). Paariliste lugemite tegemisel fragmenteeritakse DNA ja saadakse järjestusi, mille otsi sekveneeritakse genereeritakse lugemid. Fragmentide keskmine piirkond jääb tavaliselt sekveneerimata. Skäffold koosneb kontiigidest ja kontiigide vahele jäävatest tühimikest (gaps). Paralleelselt termini paired end kõrval kasutatakse ka mate pair, mis täidavad mõlemad sama eesmärki ehk annavad informatsiooni kahe lugemi vahelisest füüsilisest kaugusest. Erinevus nende vahel seisneb raamatukogu tegemise metodoloogias
g. FISH ees), miinused. 3C meetodiga uuritakse kromosoomide organiseeritust raku loomulikus olekus. Põhimõte seisneb lähedal asuvate lookuste paaride sageduse kindlaksmääramisel nende ristsidumisega. Toimub kolme sammuliselt: 1. Ristsidumine – formaldehüüdi lisamisel üksteisele lähedal asuvad kromatiini segmendid ristseotakse. DNA segmendid ristseotakse valkudega ja valgud ristseotakse üksteisega. 2. Kromatiin fragmenteeritakse ja ligeeritakse 3. DNA puhastatakse ja analüüsitakse (qPCR, sekveneerimine) 3C: one by one analüüs – kasutab 3C lookus-spetsiifilisi praimereid. Tulemus nt interaktsiooniprofiil valitud geenist näitab promootori ja ümbritseva kromatiini interaktsiooni. 4C: tsirkulariseeritud 3C, one by all analüüs – üle genoomne interaktsiooniprofiil üksikule lookusele. 5C: many by many analüüs – analüüsib interaktsioone kahe suurema lookuste
logaritmilise faasiga. Kompetentsus on määratud kromosomaalsete geenide poolt ning nende väljendumine toimub teatud tingimustes. Transformatsioon on omane järgnevatele bakterite perekondadele: · Streptococcus · Stafolococcus · Batcillus Osade streptococcuste perekonda kuuluvate liikide puhul eritavad bakterid kompetentsusfaktorit, mis põhjustab nende pinnale DNA retseptorite tekke. Retseptorile seostub mõne lüüsunud streptococcuse ja batcilluse DNA lõik, mis fragmenteeritakse ja muudetakse ühe ahelaliseks. Fragment siseneb tsütoplasmasse. Transformatsioon on iseloomulik ainult teatud bakterite perekondadele. 27. Mikroobid lämmastikühendite muundajatena, muundumisprotsessid ja lämmastiku ringlus looduses Gaasiliste ainete varud atmosfääris on ammendamatud. Taimedele on aga vajalik mineraalne lämmastik, millest tunnevad kõige rohkem puudust. Loomadele on lämmastik vajalik orgaanilisteühenditena.
logaritmilise faasiga. Kompetentsus on määratud kromosomaalsete geenide poolt ning nende väljendumine toimub teatud tingimustes. Transformatsioon on omane järgnevatele bakterite perekondadele: · Streptococcus · Stafolococcus · Batcillus Osade streptococcuste perekonda kuuluvate liikide puhul eritavad bakterid kompetentsusfaktorit, mis põhjustab nende pinnale DNA retseptorite tekke. Retseptorile seostub mõne lüüsunud streptococcuse ja batcilluse DNA lõik, mis fragmenteeritakse ja muudetakse ühe ahelaliseks. Fragment siseneb tsütoplasmasse. Transformatsioon on iseloomulik ainult teatud bakterite perekondadele. 27. Mikroobid lämmastikühendite muundajatena, muundumisprotsessid ja lämmastiku ringlus looduses Gaasiliste ainete varud atmosfääris on ammendamatud. Taimedele on aga vajalik mineraalne lämmastik, millest tunnevad kõige rohkem puudust. Loomadele on lämmastik vajalik orgaanilisteühenditena.
tingimustes ning see langeb kokku sageli kasvu logaritmilise faasiga. Transformatsioon on omane järgnevatele bakterite perekondadele: Streptococcus Stafolococcus Batcillus Acinetobacter Teatud Streptococcus'e ja Bacillus'e perekonda kuuluvate liikide puhul eritavad bakterid nn. kompetentsusfaktorit, mis põhjustab nende rakkude pinnale DNA retseptorite (DNA binding protein) tekke. Retseptorile seostub mõni lüüsunud streptokoki ja batsilli DNA lõik, mis fragmenteeritakse ja muudetakse üheahelaliseks. Fragment siseneb tsütoplasmasse ja kombinatsiooni teke sõltub sellest kas ta on homoloogne. Heteroloogia korral kombinatsiooni ei teki. Transformatsioon nii nagu ka transduktsioon on võrreldes konjukatsiooniga suhteliselt harv informatsiooni ülekande moodus. 53. Geenide otsese ülekande meetodid. Evolutsioonis kandub geneetilist materjali üle mitte ainult ühe liigi sees (vertikaalne
Aadressid 224.0.0.0 – 239.255.255.255. On olemas ka spetsiaalsed IP-aadresside vahemikud (näiteks 10.*.*.* või 192.168.*.*), mis on reserveeritud kohtvõrkude jaoks. IP-paketi pikkuse määrab MTU (max. transfer unit) – maksimaalne lülikihis (OSI muteli teises kihis) edastatav kaader (IP pakett peab mahtuma alumise kihi paketi sisse). MTU on erinevates võrkudes erinev. Seepärast kui mõni pakett satub võrku, kus MTU on väiksem kui see oli võrgus, kust pakett pärit oli, fragmenteeritakse see IP-datagramm väiksemateks juppideks ning pannakse sihtpunktis taas kokku (aga alles sihtpunktis, mitte vahepealsetes võrgusõlmedes). IP-datagrammi päises on kirjas IP-protokolli versioon, päise pikkus, datagrammi pikkus, lähte- ja sihtkoha ip-aadressid (source ja destination), time-to-live ehk datagrammi eluiga (maksimaalne läbitavate võrgusõlmede arv), fragmenteerimisinfo ja kontrollsumma. Päises