5. Kiirendusplaadi abil kiirendatakse elektriväljas tekkinud segu 6. Segu siseneb massianalüsaatorisse (tegemist on tugeva ionisatsiooniga- molekulaarioon laguneb praktiliselt täielikult tütarioonideks) Enamasti kombineeritakse GC-ga (HPLC-ga ei saa kombineerida) Ühend peab olema lenduv Määrata saab ainult madalmolekulaarseid ühendeid (< 1000 amü) Ei tohi laguneda kõrgel temp Molaarmassi identifitseerimine on raskendatud tugeva fragmenteerimise tõttu Väheefektiivne (umbes 0,1% ioniseerub) Ei sobi kokku vedeliku kromatograafiaga Eelised: Laialdaselt kasutatav Molekulide fragmentatsioonide andmebaasi olemasolu Saab analüüsida lahustumatuid proove (nt pinnase maatriksis) Sobib ideaalselt kokku gaaskromatograafiaga Saab analüüsida mittepolaarseid komponente Keemiline ionisatsioon massispektromeetrias. Mis põhimõttel töötab? Kuidas toimub molekuli ionisatsioon
kasutamine olla parim lahendus, kui selleks tuleb veoseid täiendavalt pakkida. Arvesse võttes nii veo- kui pakkimiskulusid, võib otstarbekamaks osutada kallima transpordiviisi kasutamine, mille puhul veoste täiendava pakkimise vajadus puudub. Kõik kolm eelkäsitletud põhimõtet moodustavad üheskoos logistika integreeritud juhtimiskonseptsiooni. (4 astmeline protsess) Fragmenteeritus ehk logistikaga seotud tegevuste eralduvus võib kaasa tuua mitmeid probleeme. Fragmenteerimise tulemusel iga tegevus võib leida oma parima viisi kuid lõppkokkuvõttes kaasneb sellega probleeme. Näiteks: Osakondade vahel toimub halvem info liikumine Osakondade omavaheline koostöö langeb, toob kaasa efektiivsuse vähenemise ja halva klienditeeninduse Toob kaas ebamääraseid hilinemisi tarneahelas Teeb planeerimise keerulisemaks. Produktiivsuse langus Annab logistikale madala staatuse organisatsioonis.
läbitavate võrgusõlmede arv), fragmenteerimisinfo ja kontrollsumma. Päises võib olla veel ka muud lisainfot (näiteks saatmise aeg (timestamp) või natuke lisainfot marsruutimise jaoks), aga see pole kohustuslik. IPv6 loomise põhjuseks on see, et IPv4 aadressid hakkasid otsa saama. IP on selle versiooni puhul 128 biti pikk ja seetõttu on aadresse kokku 2128. IPv6 kasutab fikseeritud 40 baidi pikkust päist ja keelab ära fragmenteerimise. Päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Võrreldes IPv4'ga on veel ära kaotatud kontrollsumma ja pakettidele on võimalik määrata prioriteete. Kuna Ipv4-lt v6-le üleminek ei saa toimuda ühe hetkega, kasutatakse nende standardite ühendamiseks kahte meetodit: 1) dual stack osad ruuterid (Ipv6 ja Ipv4 võrgu vahelülid) saavad aru nii v4 kui v6 pakettidest ning oskavad ühte teiseks ümber teisendada. Niimoodi liigub pakett osa
to-live ehk datagrammi eluiga (maksimaalne läbitavate võrgusõlmede arv), fragmenteerimisinfo ja kontrollsumma. Päises võib olla veel ka muud lisainfot (näiteks saatmise aeg (timestamp) või natuke lisainfot marsruutimise jaoks), aga see pole kohustuslik. IPv6 loomise põhjuseks on see, et IPv4 aadressid hakkasid otsa saama. IP on selle versiooni puhul 128 biti pikk ja seetõttu on aadresse kokku 2128. IPv6 kasutab fikseeritud 40 baidi pikkust päist ja keelab ära fragmenteerimise. Päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist (hõlbustab QoS kasutamist). Võrreldes IPv4'ga on veel ära kaotatud kontrollsumma ja pakettidele on võimalik määrata prioriteete. Üleminek IPv4-lt IPv6-le kõiki ruutereid pole võimalik ära uuendada. Nende standardite ühendamiseks on kasutusel kaks meetodit: 1)dual stack osad ruuterid (Ipv6 ja Ipv4 võrgu vahelülid) saavad aru nii v4 kui v6 pakettidest ning oskavad ühte teiseks ümber teisendada
teise ning siis jälle järgmise kanali piires ühest punktist teise kuni me jõuame lõpp-punktini välja. Need on 48 bitised aadressid ja need on võrgukaardi sees olemas ning üldiselt seda ei muudeta. MAC aadress käib arvutiga kaasas ja igas võrgus, kus see arvuti viibib on tema MAC aadress alati sama. IP-aadressi protokolli päis: 1) versiooni number (4 või 6) 2) päise pikkus 3) kogu paketi täispikkus 4) fragmenteerimise väljad 5) TTL arv mitu sammu läbi mitme ruuteri pakett võib teha (see on selleks, et pakett ei jääks rändama ehk iga ruuter lahtuab sellest -1 ja kui see arv saab võrdseks nulliga, siis visatakse see pakett ära, kuna ta on läinud rändama) 6) millise protokolli kätte tuleb tuleb paketi sisu anda 7) päise kontrollsumma 8) kaks IP-aadressi, mis on 32-bitised 9) lisaväljade osa 10) andmeosa Fragmenteerimine Erinevatest kanalist ei pruugi minna läbi nii pikad paketid,
Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks, alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav alamvõrgu mask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi IPv6: loomise põhjuseks on see, et IPv4 aadressid hakkasid otsa saama. IP on 128 biti pikk ja seetõttu on aadresse kokku 2128. IPv6 kasutab fikseeritud 40 baidi pikkust päist ja keelab ära fragmenteerimise. Päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja edastamist. Võrreldes IPv4’ga on veel ära kaotatud kontrollsumma ja pakettidele on võimalik määrata prioriteete. Üleminek IPv4-lt IPv6-le kõiki ruutereid pole võimalik ära uuendada ja seega tekib võrk, kus on mõlemaid. Selline võrk võib töötada kahte moodi:
annaabi.ee 
