selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x à pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot Info koondub fotoretseptor à bipolaarne à ganglionirakk; koondumine on töötlus
(nägemisnärvis ~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ( )~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x ->pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele
kepikestes asuva valgustundliku pigmendi keemilise struktuuri muutumine valguse kujul). Valguslaine teekond nägemissüsteemis- sarvkest-silmaava-lääts-klaaskeha-võrkkest Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad · bipolaarsetesse rakkudesse, · sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, · mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt, · väljub silmakoopast · ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool. Nägemisristmik jaotab silmadest saabuva informatsiooni (nägemisvälja) vasakuks ja
~1 miljon kiudu) Horisontaalsed rakud: Ühendavad paljusid fotoretseptoreid ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid *Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot Informatsiooni liikumine silmast ajusse: * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga
närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Kõvakest+sarvkest (fibrookest) Sarvkest Võrkkest Eeskamber (eesmine uveiit) Klaaskeha (tagumine uveiit) 1. Visuaalne väli 3. Signaali transduktsioon retseptorrakkudel 4. Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad bipolaarsetesse amakriinrakkudesse, 5. sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt, 6. väljub silmakoopast 7. ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Opt.kiasm on ala, kus pooled opt.närvi kiud ristuvad vastaspoolele. Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool. 8. Optilisest ristmikust läbivad need kiud lateraalse põlvikkeha, mis on üks taalamuse
retseptorite grupil mõjutada teist Amakriinrakud: Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist 38 Fotoretseptorid jaotuvad reetinal ebaühtlaselt 39 Fovea (macula piirkonnas, ~5mm) on teravaima nägemise ala, milles ainult kolvikesed; foveas on reetina õhem– ganglioni- rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. * Silm reageerib 109 x valguse intensiivuse muutusele. Pupilli läbimõõt muutub 2-8 mm ja pindala ~16x pupill ei kontrolli niivõrd valguse intensiivsust kui parima valgusinfo valikut: (igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale. 40 Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad
molekulide abil. Kepikeste ja koonuste jaotus võrkkestal on ebaühtlane, kuna kepikesed paiknevad üle kogu võrkkeste, ent koonused (kolvikesed) on koondunud väikesse piirkonda nägemise peatelje vastas, mida nimetatakse foveaks (fovea). Nägemisteravus on nägemise maksimaalne lahutusvõime (avastamisel 2" ehk 0,01 mrad; eristamisel 30" ja äratundmisel 1' ehk 0,29 mrad). Nägemisteravus on parim foveal ja see alaneb kiiresti foveast eemal. Kaugnägelikkuse ehk hüperoopia korral ei toimu läätse piisavat lõtvumist (ümardumist) ja terav kujutis tekiks alles silmapõhjast tagapool. Lühinägelikkuse ehk müoopia puhul on lääts liiga ümar, ei lamene piisavalt ning terav kujutis tekib võrkkesta ees. Esimesel juhul tuleb silma optikat korrigeerida silma optilise jõu tugevdamise suunas ( + ) läätsega, teisel juhul nõrgendamise suunas ( ) läätsega
annaabi.ee 
