Seemnekest Naba KASVUETAPID 1. 000 idanemine 2. 00 tärkamine 3. 10 lehtede kasv – otsustab mitu võrset teeb 4. 20 võrsumine – otsustab kui pika pea teeb 5. 30 kõrsumine – vajab kõige rohkem toitaineid, otsustab mitu õit teeb 6. 40 viljatupe paisumine 7. 50 loomine 8. 60 õitsemine 9. 70 seemne moodustamine 10. 80 vahaküps=endosperm pole enam vedel 11. 90 täisküpsus Võrsumist mõjutavad tegurid Fotoperiood Taimiku tihedus Temperatuur Mulla toitainesisaldus Mulla niiskusesisaldus Taliteraviljade eripärad – külvatakse kevadel! Talirukis, talinisu, talioder Vajavad jarovisatsiooni – staadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda Sügisel kasv peatub, kui õhutemperatuur alla 5 kraadi TERAVILJAD Nisu Minimaalne idanemistemperatuur 2 kraadi Vaavajadus suurem kui odral ja taliteraviljadel Kaer Niiskusnõudlik
kasvu. Mida suurem on kaugpunase kiirguse osa valguses, seda väiksem on Pfr osa summaarses fütokroomi koguses (Pr+Pfr) -- > seeläbi on ka seda väiksem Pfr kasvu pärssiv toime ja taim saab kiiremini varjust välja kasvada Mille poolest erinevad kvalitatiivsed (absoluutsed) ja kvantitatiivsed (fakultatiivsed) lühipäevataimed Kvalitatiivsetel lühipäevataimedel on õitsemiseks absoluutselt vajalik lühike fotoperiood. Kvantitatiivsed lühipäevataimed õitsevad nii pikkade kui lühikeste fotoperioodide korral, kuid lühikese fotoperioodi korral on efekt (õitsemine) parem. Kriipsutage esitatud loetelust alla lühipäeva taimed: päevalill (Helianthus annuus), müürlook (Arabidopsis thaliana), nisu (Triticum aestivum), harilik peet (Beta vulgaris), soja (Glycine max) Nimetage fütokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes de-etiolatsioon(viib läbi PhyA- fütokroom A)
hüpotaalamuses. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha regresseerub emakas sünteesitud prostaglandiin F2 toimel. 1.2. Välised innatunnused. Häbe turses, verine nõre (koeral ja seal), saba tõstmine. 4.5. Sigimine ja sesoonsus. Sesoonse sigimise ilmne mõte on luua järglastele võimalikult soodsad tingimused. Imetajate puhul tähendab see seda, et paaritumine peab aset leidma nii palju enne soodsat aastaaega kui palju kulub loote arenguks. Fotoperiood – mitu tundi päevast on valge. Käbikeha melatoniin mõjutab nii gonadotropiinide sekretsiooni. Pikemad päevaaega vajavad hobused. Hobustel sünnivad varsad kevadel või suve alguses (tiinus 340 päeva). Lühikese tiinusega loomadel on jooksuaeg kevadel ja siis pojad sünnivad suvel. Lühemat päevaaega vajavad kitsed ja lambad. Koertel ja kassidel (isastel) on aastaläbi aktiivsed. Emastel koertel on jooksuaeg rohkem kevadel, aga on ka talvel
temperatuurile? ◦ Mis ohud sellega kaasnevad? ◦ Mis roll on mõju kestusel? ◦ Mis roll on mõju sagedusel? ◦ Mis roll on mõju toimumise ajal? (organismi arengujärk/aastaaeg) Levikut piirav ekstreemum – indiviidi peab tapma vaid korra. Tingimused kui stiimulid Organismi võime ennustada tingimusi annab ellujäämise eelise „Palju marju tähendab, et tuleb karm talv“ Organismidel on sisemine kell, mida võrreldakse väliste teguritega ◦ Päeva pikkus (fotoperiood) ◦ Teise perioodi üleminekuks toimuvad ettevalmistused ◦ Puhkeperioodi lõpetamiseks on vaja madalaid temperatuure Kõikjal peale ekvaatori toimuvad aastaaegade muutused ◦ Organismide füsioloogilised ja morfoloogilised muutused keskkonna vastusteks Milliseid muutused esinevad taimedel, millised loomadel? Talveuni Ebasoodsate tingimuste üle elamiseks aeglustatakse füsioloogilised protsessid ◦ Kehatemperatuur
Kinnisperiood algab tavaliselt pärast 305 päevast laktatsiooni. 88) Lindude sigimise iseärasused Lindude sigimist reguleerivad sarnaselt imetajatele hüpotaalamuse ja hüpofüüsi hormoonid, erinevusi esineb vaid hormoonide keemilises koostises. Lindude sugunäärmed toodavad samuti steroidhormoone, mis mõjutavad suguelundite talitlust, sekundaarsete sugutunnuste kujunemist ja häält. Lindude sugulist aktiivsust mõjutab oluliselt päeva pikkus. Pikk fotoperiood (>12 tundi) stimuleerib ja lühike limiteerib hormoonide vabanemist hüpofüüsist. Lindudel funktsioneerivad ainult vasakpoolne munasari ja munajuha, parempoolsed on degenereerunud. Munasari on suhteliselt suur: 2 kg kaaluva kana munasarja mass võib olla 40-50 g. Munasarjas on kuni 12 000 ootsüüti, millest vaid väike osa areneb ovulatsioonini. Sugulise küpsuse perioodil moodustub nende ümber rebu. See koguneb korraga
udara näärmeepiteeli uuendamiseks. Kinnisperiood algab tavaliselt pärast 305 päevast laktatsiooni. 88) Lindude sigimise iseärasused Lindude sigimist reguleerivad sarnaselt imetajatele hüpotaalamuse ja hüpofüüsi hormoonid, erinevusi esineb vaid hormoonide keemilises koostises. Lindude sugunäärmed toodavad samuti steroidhormoone, mis mõjutavad suguelundite talitlust, sekundaarsete sugutunnuste kujunemist ja häält. Lindude sugulist aktiivsust mõjutab oluliselt päeva pikkus. Pikk fotoperiood (>12 tundi) stimuleerib ja lühike limiteerib hormoonide vabanemist hüpofüüsist. Lindudel funktsioneerivad ainult vasakpoolne munasari ja munajuha, parempoolsed on degenereerunud. Munasari on suhteliselt suur: 2 kg kaaluva kana munasarja mass võib olla 40-50 g. Munasarjas on kuni 12 000 ootsüüti, millest vaid väike osa areneb ovulatsioonini. Sugulise küpsuse perioodil moodustub nende ümber rebu. See koguneb korraga 4-10
annaabi.ee 
