Aero vastused 1. Fotogramm-meetria ja selle ajalooline ülevaade. Fotogramm-meetria on valguse abil objektide kujutamine ja mõõtmine. 14 saj. Lõpp. Leonardo da Vinci leiutas läätsede jahvatamise ja poleerimise mehaanika. 1858 esimene teadaolev aerofoto, õhupalliga Bievre linnast Nadari poolt 1895 valmistas Laussedat esimese kasutuskõlbliku kaamera ja töötas välja selle tööprotsessi. 1909 W. Wight tegi lennukilt esimese liikumise ajal tehtud aerofoto. 2. Fotogramm-meetrilised süsteemid. Fotogramm-meetrilised süsteemid võib jagada kolmeks:
Laboratoorne töö nr. 1: "Aerofotode kvaliteedi ja fotogramm-meetriliste karakteristikute määramine" 1.1 Koordinaatide mõõtmine aerofotol ja pildistamise baasi arvutamine Valin aerofotol kolm situatsioonipunkti (plaanilist). Määran antud punktide koordinaadid ja arvutan pildistamise baasi. Baasi arvutamise valem: , kus on vastavalt vasaku aerofoto koordinaat, parema aerofoto koordinaat ja on baas. Tabel 2.. Aerofotodel valitud punktide koordinaadid ja baasid Punkt [mm] [mm] [mm] [mm] [mm] a +32 -89 -89 -90 121 b +70 -86 -52 -88 122 119 4 0 0 119 =121 1...
Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016 1.Fotogramm-meetria etapid, kui ajalooline nähtus I etapp optiline-mehhaaniline meetod Selle tarvis olid suured, keerulised ja kallid instrumendid, mida oli võimalik käsitseda ainult suurte kogemustega, mille tulemuseks oli fotogramm-meetria operaatori ameti loomine. Mitte ainult orienteerimise töö vaid ka igasugune järgnevatest töödest näiteks mõõtmine, kaardistamine ja nii edasi tehti kõik mehhaaniliselt. Hiljem hakati seda etappi nimetama analoog fotogramm-meetriaks. II etapp Analüütiline meetod Koos arvutite kavandamisega tekkis idee kavandada ümber orienteerimine analoogilt algoritmiliseks, läbi valemite koos parameetritega arvutis arvutatud ja salvestatud
Maa-ameti esimene peadirektor oli agronoom Ago Soasepp. Ameti tegutsemise peamine eesmärk oli riigile kuuluva maa-ala valitsemine vastavalr riigi maapoliitika põhimõtetele. Maa-ametile allusid maakondade ja linnade maa-ametid. Hetkel on Maa-ametil 17 osakonda. Osakondade struktuur on järgmine: Eelarve- ja finantsosakond Õigusosakond Üldosakond Haldusosakond IT osakond Planeeringute osakond Kinnisvara haldamise osakond Maareformi osakond Geodeesia osakond Fotogramm-meetria osakond Kartograafia osakond Geoloogia osakond Geoinformaatika osakond Kinnisvara hindamise osakond Aadressiandmete osakond Maakatastri osakond Katastrimõõdistamise ja kontrolli osakond Maa-ameti tegevused jagunevad 4 alamvaldkonnaks 1) Riigi maapoliitika rakendamine. 2) Maakatastri pidamine. 3) Geoinformaatika. 4) Geodeetiliste, geoloogiliste ja topograafiliste andmete hõive ja haldamine, sh Eesti territooriumi aeropildistamine.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond FOTOGRAMM-MEETRIA JA KAUGSEIRE ALUSED Laboratoorne töö MI.0718 Koostaja: Kristi Ruul Juhendaja: dotsent Natalja Liba Tartu 2018 SISUKORD LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA FOTOGRAMM-MEETRILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE .............................................................................................................
6 25 Kasutatud allikad Cessna Grand Caravan. Maa-amet. [http://geoportaal.maaamet.ee/docs/2012_Lennuk.pdf?t=20120126154540] (23.01.2015) Juhend (1999) Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10 000. Maa-ameti kartograafiabüroo. Tallinn, 43 lk. Leica Geosystems. [http://www.leica geosystems.com/downloads123/zz/airborne/rc30/brochures/RC30_brochure.pdf] (23.01.2015) Liba, N. 2005. Fotogramm-meetria alused. Tartu: OÜ Halo Kirjastus. 303 lk. Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused. 2013.- eRT. [https://www.riigiteataja.ee/akt/129122013013] (22.01.2015) 26 LISAD Lisa 1. Trimble R10 GNSS vastuvõtja andmeleht (allikas: Geosoft OÜ) 27 Lisa 2. Märgitüüp 6001 (allikas: Planserk) 28 Lisa 3
Geoinformaatika I GIS ja Ruumiandmed Geograafiline Informatsiooni Süsteem ( geoinfosüsteem) GIS (GeographicInformationSystem) Geoinfosüsteemruumiliselt määratletud andmete kogumise, salvestamise, säilitamise, töötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud ·...
• Maamõõtmine – tasapinnalisel referentsalusel toimuvad tööd • Topograafia – ka alam geodeesia, füüsilise (maa)pinna (topograafilise pinna) kaardistamine • Insenerigeodeesia – ehitusgeodeesia • Katastrimõõdistamine – juriidilis-füüsiline mõõdistamine Geomaatika Geodeesia + Geoinformaatika = Geomaatika See sisaldab meetodeid ja instrumente, mis on seotud: maamõõtmise, kaugseire, kartograafia, geoinformaatika (GIS), globaalse asukoha määramise (GPS, GNSS), fotogramm-meetria, geograafia, planeerimise, maakorralduse jne Geomaatika rakendusvaldkonnad * Air navigation services * Archaeological excavation and survey for GIS applications * Coastal zone management and mapping * Criminology * Disaster informatics for disaster risk reduction and response * The environment * Infrastructure management * Land management and reform * Natural resource monitoring and development * Seismic Interpretation * Urban planning * Oceanography * Meteorology
vääriskalaliikide noorkalade kasvatamine ja veekogudesse asustamine kalavarude taastamise eesmärgil ning nende kalade looduslike populatsioonide geneetilise materjali kogumine ja säilitamine elusgeenipankades. 12. Maa-amet (1)Ameti tegevus valdkonnad on: 1)maakatastri pidamine; 2) maareformi läbiviimise suunamine, koordineerimine ja kontrollimine; 3) geoinformaatika alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; 4) kartograafia ja fotogramm-meetria alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; 5) geodeesia alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; 6) geoloogia alase tegevuse korraldamine; 7) maa hindamise alase tegevuse suunamine, korraldamine ja koordineerimine; 8) maa hindamise, maakorraldustööde ning geodeetiliste ja kartograafiliste tööde tegevuslitsentside väljaandmine; 9) Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevate riigimaade kasutamine, käsutamine ja
sekundis. Selleks peavad olema spetsiaalsed aerotriangulatsiooni programmid. Tavaliselt on tulemuseks fototriangulatsioonivõrgu plaan ja maastiku matemaatiline mudel, kus on iga punkti kohta antud tema 3 koordinaati. Analüütilise reljeefi mudeli puhul matemaatilise mudeli punktid ühendatakse omavahel kindlate funktsionaalsete sidemetega. Maapinna vormide kirjeldamiseks kasutatakse väga erinevaid funktsioone kuni astmetega polünoomideni välja. 26. Digitaalse fotogramm-meetria põhimõte Digitaalne tööjaam on ettenähtud kas täisdigitaalsete või digitaliseeritud st skanneeritud aerofotode mõõtmiseks. Aerofotosid kui selliseid digitaalses tööjaamas ei ole, vaid kasutatakse andmebaasi. Aerofotosid saab vaadelda mitmel viisil. Nt võib kuvarile projekteerida mõelemad stereopaari pildid ja vaadeldakse stereoskoobi sarnase seadme abil (vananenud). Teine moodus on, et kuvaril vahetub vasak- ja parempoolne aerofoto. Kuvari ekraani ees on spetsiaalne
Nendeks on ankeetmeetod, foto- ja videomeetod ning mõõtmis- ja andmetöötlusmeetod. Ankeetmeetod on suhteliselt tihti kasutatav andmete kogumise meetod. Seda liigitatakse küsitlus-, vaatlus-, kronometraaz- ja maatriksuuringviisideks. Foto- ja videomeetod annab osalise või täieliku informatsiooni objektist ning selle talitlusest. Seda liigitatakse järgmiselt: tsüklograafia (liikuva valgustatud punkti ülesvõte), stereoskoopiline ülesvõte (video), fotogramm-meetria (foto) ja eksperthinnang. Mõõtmis- ja andme- töötlusmeetod on objekti ja selle talitlusliku seisundi hindamise meetod. Nende abil selgitatakse funktsioonide lähtetaseme muutused ja nihked objektis ja selle töövõimes, mis 8 on tingitud objekti ja selle talitluse omadustest ja intensiivsusest ning töökoormuse ja töökoormatuse mõjust objektile. Kogutud andmeid tuleb töödelda. Pärast esmast andmetöötlust võib selguda, et
annaabi.ee 
