Fotode vahendusel saame teada sündmustest maailma eri paigus, näeme inimesi, asju ja nähtusi nii, nagu nad tegelikkuses on. Tänu fotole on meil filmikunst ja televisioon. *Fotograafia leiutajaks peetakse prantsuse teadlast Louis Daguerre'i. Ta avastas hõbedaühendi valgustundlikuks muutumise meetodi, mis võimaldas teha nn dagerrotüüpe ehk ,,hõbepilte''. Sõna fotograafia on tuletis kreeka keelest ja tähendab tõlkes ,,valgusega kirjutamist''. *Fotoalbumit võib ,,lugeda'' nagu raamatut, kuhu iga aasta lisandub üha uusi lehekülgi. Fotod on maailma muutumise tummaks tunnistajaks. Nende imelisus selles peitubki, et nad on nagu peatatud hetked ajaloost ja ka meie endi elust. *Fotosid on erinevaid: ajalehefoto eesmärgiks on informeerida, reklaamfoto soovitab, passipilt on dokumendi jaoks, perealbumisse koonduvad mälestusfotod. *Foto justkui registreerib maailma, toob meieni kauged ja tundmatud paigad ning põnevad uudised
linnamoe kohaselt päevatekid. Imik magas hällis, linnas üha sagedamini korvis, 2-5 aastane laps enamasti vanemate voodis. 19. sajandi lõpus muutus sisustuse oluliseks osaks kummut. Peale tarbeväärtuse oli kummutil korteris kaunistav otstarve. Töölispere koondas kummutipealsele oma iluasjad, tollase väikekodanliku moe kohased esemed: 2 küünlajalga, 2 ühesugust vaasi, pereliikmete raamitud fotod, paljud hoidsid seal ka piiblit, lauluraamatut ja fotoalbumit ning portselanist ja kipsist nipsasju. Ka riidekappe hakati sajandivahetusest peale sagedamini tellima. Tavapäraselt seisis kapp vanemate voodi ees, ka jaotati sellega tuba puhtaks ja köögipooleks. Paljud pered ei jõudnudki riidekappi muretseda. Riided seisid siis seinal nagis, osalt ka kirstus ja kastis. Raamatuid oli töölisperedes vähe, peamiselt olid need vaimuliku sisuga väljaanded ja laste kooliõpikud. Neid hoiti laua või kummuti laekas
“. Kindlasti võtke aega ja rääkige nendega mõnda aega nende mälestustest kodust. 5. Mõistke, et sõna “kodu“ võib tähendada erinevaid asju Kindlasti ei tohiks eeldada, et sõna „kodu“ tähendab maja, kust nad kolisid. See kodu, mida nad igatsevad ja tuletab mälestusi võib olla ja lapsepõlves elatu maja või maja, kus nad lõid oma perekonna. Kui on võimalik, siis võiks meenutades kasutada fotoalbumit, viies mälestustes justkui ajast tagasi. 6. Ärge tundke ennast süüdi ega vihastage Olles eakaga koos ja tunnistades nende emotsioone, milleks on positiivsetele ka hämming, lein, koduigatsus, võib olla raske. Eakas võib väljendada enda valu ja see võib ka teid mõjutada. Kindlasti ei tohiks ennast tunda süüdi ja tuleks ka eakale sisendada, et see pole ka nende süü. Eakaga töötades ise süütunnet ja analoogseid
Väärtuslikud originaalid (fotod, dokumendid jm) lisatakse koopiatena. Originaale üldjuhul töösse ei liimita enamik liimisorte kahjustab aja jooksul nii fotot kui ka paberit. Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida, keda, mis sündmust see kujutab; võimalikult kõigi fotol olevate isikute nimed), pildistamise aeg (kas või ligikaudselt) ja pildistaja nimi (kui on teada). Mõeldav on kasutada teatud teemade puhul kogu fotoalbumit (või albumeid) uurimistöö lisana. Dokumentide puhul peab silmas pidama, et need oleksid allkirjastatud ja dateeritud. Dateerimata dokumendil ei ole ajaloolist väärtust. · Kasutada võib erinevaid allikaid, kuid kõik algallikad tuleb viidata. Kasutada võib suulisi allikaid nagu: 1. töö autori/koostaja küsitletud inimeste mälestused; 2. intervjuud; 3. helilindid; 4. elektronpostiga isiklike kontaktide teel saadud läkitused.
8 Fotokogu Hoiul on ligi 500 000 fotodokumenti, nendest kirjeldatud ja arhiiviregistrisse kantud 265 035, mis kuuluvad 522 erineva arhiivi koosseisu. Vanimad fotodest on pärit XIX sajandi II poolest Tartu üliõpilaskorporatsioonidest. Säilitatakse negatiive, sh klaas- ja tselluloidnegatiive, diapositiive, positiive. Arvele on võetud 528 fotoalbumit. Neist osa omavad ka kunstiväärtust tänu nahkehistöös valmistatud kaantele, nt. C. Happelbergi, K. Haupti, A. Tamjärve, E. Taska jt. kunstnike nahkehistööd, Petseri kloostris valmistatud Kodutütarde Petseri ringkonna nahkköites fotoalbum (1937-1939) jt. Üle kolmandiku fotode üldhulgast moodustavad pressifotod aastatest 19171996. Regulaarseteks kogumisallikateks on olnud Eesti ajalehtede ja ajakirjade toimetuste ning Eesti Teadeteagentuuri fototeegid, fotograafide jt
Väärtuslikud originaalid (fotod, dokumendid jm) lisatakse koopiatena. Originaale üldjuhul töösse ei liimita enamik liimisorte kahjustab aja jooksul nii fotot kui ka paberit. Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida, keda, mis sündmust see kujutab; võimalikult kõigi fotol olevate isikute nimed), pildistamise aeg (kas või ligikaudselt) ja pildistaja nimi (kui on teada). Mõeldav on kasutada teatud teemade puhul kogu fotoalbumit (või albumeid) uurimistöö lisana. Dokumentide puhul peab silmas pidama, et need oleksid allkirjastatud ja dateeritud. Dateerimata dokumendil ei ole ajaloolist väärtust. Mõne kooli tavad näevad ette lisada töö lõppu koostaja foto ja paar teda iseloomustavat lauset. See on tore komme, eriti kui uurimistöö jääb mälestuseks kooli. Töö esitlus Soovitav on, et õpilane teeks töö kohta PowerPoint-ettekande ning tutvustaks oma tööd
Sissejuhatus Elu on muutus. Inimese areng teeb kuni surmani läbi palju kompleksseid arenguprotsesse. Inimene kulgeb läbi elu kasvades, muutudes ja arenedes. Teadmised inimese arenemisest aitavad mõista iseennast ja teisi inimesi. See võimaldab saada teadlikuks nendest mõjudest ja valikutest, mida teed ja jõududest, mis mõjutavad igat isikut. Kui lehitsed mõnda perekonna fotoalbumit imestad inimeste üle, kelle kujutlus on jäädvustatud. Nähes fotot emast ja tema esimesest jalgrattast mõtled sa sellele, kas ta oli hädas sellega sõitma õppimisel, kas ta valas mõned pisarad ja miks ta naeratab arglikult sellel fotol, mis kujutab esimest koolipäeva? Kas ta on ärevuses, et kohtub õpetajaga? Sellel pildil hoiab ta sind beebina. Mida ta tundis, kui sai sinu emaks
annaabi.ee 
