ATP kompnendid. Fosfaatidest koosnevad ka fosfolipiidid, mis moodustavad kõik rakumembraanid Keskmine täiskasvanud inimene sisaldab endas umbes 700 grammi fosforit, millest suur osa on hammastes ning luudes. Valge Fosfor Kõige laieldasemalt kasutusel. Valge fosfor on kõige aktiivsem, mürgisem ning ebastabiilseim võrreldes teiste allotroopidega. Aja möödudes muutub Valge Fosfor punaseks fosforiks Punaseks fosforiks muundumise protsessi kiirendavad valgus ja kuumus. Valge fosfori näidised sisaldavad tihti punast fosforit ja on kerge kollaka tooniga, kui see peaks puutuma kokku hapnikuga, siis see helendab pimedas ning on kergelt süttiv. Valge fosfor on mürgine ning alla neelates põhjustab maokahjustusi Punane Fosfor Tekib kui kuumutada valget fosforit päikesevalgusega või temperatuuril 250 kaadi.
Lämmastik looduses Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja hapniku toimel lämmastikhappeks tekkinud HNO3 sajab vihmana alla Fosfor lihtainena · Omadused: 1. Valge fosfor koosneb üksteisega nõrgalt seotud kolmnukrse püramiidi kujulistest molekulidest 2. mürgine 3. väga süttimisohtlik 4. tuleb hoida suletud purgis veekihi all 5. helendab pimedas 6. saadakse fosforiaurude jahutamisel 7. seismissek muundub punaseks fosforiks 1.Punane fosfor on kihilise ehitusega P4 püramiid 2. käitub oksüdeerujana 3. tikutopsi süütepinna põhiline koostis Fosfor (V) oksiid ja ortofosforhape 1. fosfor(V) oksiid on happeline 2. reageerimine astmeliselt lõppsaadus ortofosforhape (H3PO4) P3O10 + 6 H2O = 4H3PO4 Orto fosforhape H3PO4 1. keskmise tugevusega hape 2. tööstuslikult saadakse kaltsiumfosfaadi töötlemisel konts. Väävelhappega Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) = 2H3Po4+ 3CaSO4 Fosfaadid
· LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. · LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. · Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. · Vees peaaegu ei lahustugi. · Keemistemperatuur -196 kraadi. · FOSFORi põhiline allotroop on kihilise ehitusega punane fosfor. · Valge fosfor tugevalt mürgine tetraeedrilistest molekulidest koosnev fosfor on ebapüsiv ja keemiliselt aktiivsem. Kuumutamisel ühtlaselt inertses keskkonnas läheb see üle PUNASEKS FOSFORIKS. · Vees ei lahustu. · MÕLEMAD on väheaktiivsed ained. LÄMMASTIK VS FOSFOR KEEMILISED OMADUSED o Käitumine oksüdeerijana Mõlemad käituvad peamiselt metallide suhtes oksüdeerijana. Kuumutamisel reageerivad paljude metallidega (Lämmastik moodustab nitriide ja fosfor fosfiide, oksüdatsiooniaste on -III). Tavatingimustes lämmastik reageerib liitiumiga, moodustades liitiumnitriidi (Li 3N).
Täiesti kuiva ja puhta fosfori süttimistemperatuur on lähedane inimese keha temperatuurile. Seetõttu hoitakse teda ainult vee all. Vastandina valgele ehk kollasele fosforile ei ole punane fosfor mürgine, ei oksüdeeru õhu käes, ei helendu pimeduses ega lahustu väävelsüsinikus ning põleb alles 260C juures. Punast fosforit saadakse valge fosfori pikaajalisel kuivdestillatsioonil 250C-300C juures. Väga kõrgel rõhul läheb punane fosfor üle uueks modifikatsiooniks-mustaks fosforiks. Must fosfor on hall grafiiti meenutava struktuuriga kristallne aine, pooljuht, tihedus 2,69Mg/m3 , hea soojusjuht, keemilistelt omadustelt sarnane punase fosforiga. Ühendeis on fosfori oksüdatsiooniaste 3,3 ja V. looduses leidub teda ainult ühendeina. Kuuludes laialtlevinud elementide hulka( fosfor on 0,04% maakoore aatomite üldarvust) , moodustab ta aga mineraalide fosforiidi- ja apatiidilademeid. 1926.a. avastasid akadeemik A. J. Fersman ja L. N. Labuntsov Koola ps. Kõige rikkamad
• LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. • LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. • Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. • Vees peaaegu et ei lahustugi. • Keemistemperatuur -196 kraadi. • FOSFORi põhiline allotroop on kihilise ehitusea punane fosfor. • Valge fosfor – tugevalt mürgine tetraeedrilistest molekulidest koosnev fosfor on ebapüsiv ja keemiliselt aktiivsem. Kuumutamisel ühtlaselt inertses keskkonnas läheb see üle PUNASEKS FOSFORIKS. • Vees ei lahustu. • MÕLEMAD on väheaktiivsed ained. LÄMMASTIK VS FOSFOR KEEMILISED OMADUSED o Käitumine oksüdeerijana Mõlemad käituvad peamiselt metallide suhtes oksüdeerijana. Kuumutamisel reageerivad paljude metallidega (Lämmastik moodustab nitriide ja fosfor fosfiide, oksüdatsiooniaste on -III). Tavatingimustes lämmastik reageerib liitiumiga, moodustades liitiumnitriidi (Li 3N).
Ainete kuivatamine - eksikaator Valge fosfor Punane fosfor P4 – polümeer Pn Mürgine, isesüttiv Pole mürgine, ise ei sütti Helendab Ei helenda Vees ei lahustu Väheaktiivne Muutub punaseks fosforiks Tikutoosi pind (riba) tikupead Teemant Grafiit Kõva Pehme Läbipaistev Hall Briljant Harilik pliiats Sulab ~3000oC Juhib voolu
Va lge fosfor on vä ga mürgine ja naha le sat tudes põhjust a b jä ä da va id kahjustusi ning orga nismi nism i mürgistust . Veel on olemas ka punast fosforit mis vastupidiselt valgele ei ole üldse mürgine ja ei oksüdeeru õhuga kokkupuutel. Ta ka ei helendu pimedas ja ei lahustuväävelsüsinikus. Põlema süttib alles 260ºC juures. Seda saadakse valgefosfori pikaajalisel kuivdestillatsiooni teel 250ºC-300ºC juures.Väga kõrgel rõhul läheb ta üle mustaks fosforiks. Must fosfor on hall grafiiti meenutava struktuuriga aine, pooljuht tihedus 2,69mg/m³, hea soojusjuht, keemilistelt omadustelt sarnane punase fosforiga. Musta fosfori kristallvõre. AVASTAMINE! Teatavasti olid alkeemikute põhieesmärkideks oli filosoofilise ehk tarkade kivi, elueliksiiri ja universaalse lahusti ehk alkagesti leidmine. Hamburgi kaupmees ja alkeemik Henning Brand
Vees praktilsielt ei lahustu, hästi lahustub süsinikdisulfiidis (CS2) ja orgaanilistes lahustites( bensiin, alkohol) Pimedas valge fosfor helendub, mis on tingitud tema aeglasest oksüdatsioonist. Õhus süttib ta peenestatult juba toatemperatuuril, seepärast säilitatakse ja lõigatakse teda vee all. Valge fosfor on väga mürgine, nahale sattudes põhjustab ta raskesti paranevaid haavu ja organismi mürgitust. Seismisel ta muutub aegamööda punaseks fosforiks. PUNANE FOSFOR on tuntud 7 erineva vormina, nendest levinuim on amorfne punane fosfor. See tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel (üle 180 °C) õhu juurdepääsuta. Praktikas ta esineb tavaliselt tumepunase pulbri või tükikeste kujul. Ta ei lahustu vees ega süsinikdisulfiidis. ta pole nii tuleohtlik( süttimistemp. 210 °C) kui valge fosfor, ei helendu ega ole mürgine. Kuumutamisel. Punane fosfor lendub 400 °C juures õhu
Orbiit on väikseima ekstsentrilisusega kogu päikesesüsteemis, e=0,007 see tähendab eton peaaegu ringikujuline ja ta pöörleb väga aeglaselt. Pöörlemine toimub tiirlemisele vastasuunas, siis on päikeseööpäev pöörlemisperioodist lühem Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga. Telg on orbiidi tasandiga risti, aastaaegade vaheldumine puudub. ( Jaak Jaaniste. Füüsika õpik XII klassile ) Veenus paistab taevast sädeleva koidu- või ehatähena. Antiik-kreeklased nimetasid teda ,, Fosforiks ", roomlased aga ,,Luciferiks", see tähendab valguse kandjaks.Päikese ümber tiireldes saab ta meile nähtavaks pärast ülemist ühendust Päikesega, lähenedes sellal järjest Maale. Siis võib vaadelda teda õhtuni. Hommikuti hakkab ta paistma pärast alumist ühendust Päikesega, on tema kaugust Maast väiksem kui 40 miljonit kilomeetrit.Kahjuks on ta sel ajal meie poole pööratud oma valgustamata küljega ega ole nähtav. ( P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski
Valge fosfor on küüslaugu lõhnaga, õhus nõrgalt suitsev (oksüdatsioonil eralduva oksiidisegu tekkega kaasneb kemoluminessents) , süsinikdisulfiidis ülihästi lahustuv (880 g P4 100g CS2kohta 10 °C juures), vees praktiliselt lahustumatu, väga mürgine ja tuleohtlik aine (säilitatakse tavaliselt vees). Kuiv valge fosfor võib süttida juba hõõrdumisel või iseseisvalt, sest tema süttimistemperatuur on alla 50 °C. Seismisel ta muutub aegamööda punaseks fosforiks. Nahale sattumisel tekitab raskelt paranevaid haavandeid. PUNANE FOSFOR on tuntud 7 erineva vormina, nendest levinuim on amorfne punane fosfor. See tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel (üle 180 °C) õhu juurdepääsuta. Praktikas ta esineb tavaliselt tumepunase pulbri või tükikeste kujul. Ta on kihilise ehitusega polümeerse kujuga (koosneb paljudest valge fosfori P4 omavahel liitunud molekulide ahelatest). Reaktsioonivõrrandites märgitakse punast fosforit lihtsalt sümboliga P.
Valge fosfor on küüslaugu lõhnaga, õhus nõrgalt suitsev (oksüdatsioonil eralduva oksiidisegu tekkega kaasneb kemoluminessents), süsinikdisulfiidis ülihästi lahustuv (880 g P4 100g CS2 kohta 10 °C juures), vees praktiliselt lahustumatu, väga mürgine ja tuleohtlik aine (säilitatakse tavaliselt vees). Kuiv valge fosfor võib süttida juba hõõrdumisel või iseseisvalt, sest tema süttimistemperatuur on alla 50 °C. Seismisel ta muutub aegamööda punaseks fosforiks. Nahale sattumisel tekitab raskelt paranevaid haavandeid. PUNANE FOSFOR on tuntud 7 erineva vormina, nendest levinuim on amorfne punane fosfor. See tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel (üle 180 °C) õhu juurdepääsuta. Praktikas ta esineb tavaliselt tumepunase pulbri või tükikeste kujul. Ta on kihilise ehitusega polümeerse kujuga (koosneb paljudest valge fosfori P4 omavahel liitunud molekulide ahelatest). Reaktsioonivõrrandites märgitakse
Ta reageerib veega, kusjuures reageerimissaaduste iseloom sõltub vee temperatuurist. Külma veega reageerimisel moodustub kahealuseline fosforishape. · Tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid On eba m e e l diva lõhnag a valge kristalne vahataoline m ürgin e aine, mis tekib fosfori põle mi s el hapniku vae g u s e l. P4O6 oks üd e e r u b ae gla s e lt õhus, mo o d u sta d e s P4O1 0, kuumuta mi s el üle 200 °C lagun e b puna s e k s fosforiks, P4O8 ja P4O1 0 se g uk s . Ta lahustub hästi ben s e e n i s , süsinikdisulfiidis ja teiste s lahuste s ning reag e e ri mi s el ve e g a annab ta fosforish ap p e : P4O6 + 6H2O _ 4H3P O 3 Kuuma ve e g a reag e e ri mi s e l tekib p õhiliselt ortofosforhap e ja fosfaan, kuigi võiv mo o d u stud a väh e s e l määral ka fosforit: P4O6 + 6H2O _ 3H3P O 4 + PH3 Lisaks reag e e ri b P4O6 ka hap et e , halog e e ni d e ja väävliga. · Fosfaan
Isomerisatsioonireaktsioon Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aga aatomite ümberpaiknemise tõttu CH3CH2CH2CH3 = CH3CH(CH3)CH3 Allotroopne muundumisreaktsioon Sellel juhul tekib ühest lihtainest teine lihtaine 3O2 = 2O3 Valge fosfori kuumutamisel punaseks fosforiks Termodünaamika Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi. Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem – süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentaalselt uurida. 26. Termodünaamika I seadus. Energia jäävuse seadus – energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise.
Kui ühtegi märgitud neljast tingimusest ei täideta, siis reaktsioon ei kulge. *Isomerisatsioonireaktsioon. Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aatomite ümberpaiknemise tõttu. CH CH CH CH CH CH(CH )CH 3 2 2 3 3 3 3 *Allotroopne muundumisreaktsioon. Sellel juhul tekib ühest lihtainest teine lihtaine. 3O = 2O Valge fosfori muutumine kuumutamisel punaseks fosforiks. 2 3 *Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille juures elektronid lähevad üle redutseerijalt oksüdeerijale ning esimese oksüdatsiooniaste suureneb, teise oma samal ajal väheneb (elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele). Redutseerija aatomid loovutavad elektrone. Redutseerija see juures oksüdeerub. Tema oksüdatsiooniaste kasvab. Oksüdeerija aatomid liidavad elektrone. Oksüdeerija see juures redutseerub. Tema oksüdatsiooniaste kahaneb.
kaaliumfosfaadina. Seda on ka elusorganismide koostises valkudena luudes ja hammastes. Taimekasvatuses on fosfor vajalik taimede kasvamisel ja viljade valmimisel. 2) Valge fosfor on valge vahataoline vees lahustumatu väga mürgine aine. Pimedas see helendab aeglasel oksüdatsioonil eralduva energia tõttu. Keemiliselt aktiivne ja süttimisohtlik, seega hoitakse teda suletud anumas vee sees. Seda saadakse fosforiaurude jahtumisel, seismisel muutub aga punaseks fosforiks. Punane fosfor on tumepunane pulber, mis tekib valge fosfori kuumutamisel õhu juurdepääsuta. Vees ta ei lahustu, ei helenda ega ole ka mürgine. Punane fosfor on kihilise struktuuriga. Mineraalväetised 1) Milliseid toiteelemente taimed vajavad? 2) Mikro- ja makroelementide mõisted ja näited. 3) Mineraalväetiste mõiste, millisel kujul neid omastatakse? 4) Tuua näiteid kaalium-, lämmastik- ja fosforväetiste kohta.
praktikas valge või kollakas vahataoline mass. Kuiv valge fosfor on roheka varjundiga (helenduse tõttu) ja nõrgalt suitsev, iseloomuliku lõhnaga, v mürgine, tuleohtlik aine. Võib süttida spontaanselt või hõõrdumisel, madal sütimistemp. Vees praktiliselt lahustumatu, lahustub hästi süsinikdisulfiidis. Keemiliselt kõige aktiivsem ja termodünaamiliselt kõige ebastabiilsem. Inertses keskkonnas kuumutamisel muundub punaseks fosforiks (P4)n, mis on vähem reaktiivne. Tekib fosfori pikaajalisel kuumutamisel õhu juurdepääsuta. Praktikas esineb tumepunase pulbrina või tükikeste kujul, mis on polümeere struktuuriga. Puhas amorfne aine pole väga tuleohtlik (süttimistemp üle 210C), kuid lisandid ja hõõrdumine võivad süttimist soodustada. Puhas aine pole ka mürgine. Punane fosfor lendub kuumutamisel õhu juurdepääsuta. 35. Lämmastiku olulisemad ühendid (NH3, ammooniumisoolad, NH2NH2,
annaabi.ee 
