Millised on valkude omadused Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad seedimisel – tekivad aminohapped 2) Denatureeruvad välistingimuste mõjul Kus leidub ja milleks on vajalikud lipiidid? Leidub taimsetes ning loomsetes organismides. Lipiidid on kõige energiarikkamad komponendid. Millest koosneb nukleotiid? DNA ja RNA võrdlus 3 aspekti ulatuses Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: fosfaatgrupp 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2-desoksüriboos; RNA-s riboos) lämmastikalus
Glütserofosfolipiidid: · baasalkohol on glütserool. · Sisaldavad glütserooli, rasvhappejääke, fosfaatgruppi ja peagruppi. Nende eelühend on fosfatiidhape. · Fosfatiidhape: 1 positsioon küllastatud RH 2 positsioon küllastamata RH 3 positsioon fosforhape fosfatiidhape · Glütserofosfolipiidid (peagruppi alusel); On fosfatiidhappe derivaadid, milles fosfaatgrupp on esterdatud alkohoolse peagruppiga. - fosfatidüülkoliinid, PC (letsitiinid) on koliini ja fosfatiidhappe estrid. - fosfatidüületanoolamiinid, PE (kefaliinid) atanoolamiini ja fosfatiidhappe estrid. - fosfatidüülseriinid, PS Ser ja fosfatiidhappe estrid. - fosfatidüülglütseroolid, PG glüterooli ka fosfatiidhappe estrid. Sfingolipiidid: · on liitlipiidid, mille baasalkoholiks on sfingosiin.
1970. aastal avastasid H. Temin ja D. Baltimore retroviirustest ensüümi pöördtranskriptaas, mille abil toimub DNA süntees RNA-lt. 1977. aastal töötati välja meetodid, millega oli võimalik DNA-d suurtes hulkades lugeda. PÄRANDUMISE ALUSED DNA (desoksüribonukleiinhape) Ehitus. DNA on madalmolekulaarne aine, mis koosneb viiesüsinikulisest suhkrust desoksüriboos, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatgrupp ja lämmastikgrupp moodustavad lämmastikaluse. Lämmastikaluseid nimetatakse vastavalt lämmastikgrupile järgnevalt- adenosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, guanosiinfosfaat ja tümidiinfosfaat. DNA primaarseks struktuuriks on aluspaariline järjestus. Sekundaarseks struktuuriks on aga biheeliks ehk kaksikahel. DNA primaarne struktuur moodustub lämmastikaluste üksteisele vastavuse ehk komplementaarsuse alusel. Lämmastikalusteks DNA puhul on adeniin, tsütosiin, tümiin ja guaniin
Seedimise käigus lagundatakse kõik valgud aminohapeteks ja kantakse vereringega laiali. Aminohapped on keha alustala, ehitusmaterjal ja vundament. Nukleiinhapped on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus' Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus Lipiidid ehk rasvad koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, nad on veest kergemad ja hüdrofoobsed ehk vett hülgavad. Lipiide talletatakse rakkudes ja nad talletavad ja vabastavad energiat. Lipiidid kuuluvad rakumembraani koostisse. Lipiidid ei moodusta polümeere! Lipiidid on võimelised moodustama suuri struktuure, kuid seal on monomeerid ühendatud omavahel nõrkade jõududega.
· Ribonukleiinhape (RNA) Nukleiinhapped rakus · DNA - Tuum, Mitokonder, Kloroplast · RNA - Kogu rakus Nukleiinhappe struktuur: nukleotiid Nukleotiidi struktuur: fosfaat, suhkur, lämmastikalus : Puriinid (Adeniin A, Guamiin G) Pürimidiinid (Tsütosiin C, Tümiin T, Uratsiil U) Selgroog: suhkur-fosfaat · Nukleotiidid asetsevad ühtpidi · Fosfaatgrupp liidab ühe suhkrumolekuli 3nda süsiniku teise suhkru 5nda süsinikuga Lisatakse lämmastikalus · Alus lisatakse esimesele süsinikule · Aluste järjekord on oluline see määrab geneetilise info DNA koosneb kahest polünukleotiidi ahelast 2 DNA on... · Kaheahelaline · Antiparalleelne (mõlemad ahelad suunduvad vastassuunda) · Lämmastikalused on omavahel liidetud · Igal lämmastikalusel on spetsiifiline partner: A ja T G ja C
Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip- DNA molekulis esinev printsiip kus ahelad vastavad üksteisele vastavalt: A=T, C=G. Antiparalleelsus- DNA biheeliks ehk kaksikahel moodustub kahest komplementaarsest DNA ahelast, mis on antiparalleelsed s.t., et ahelad on vastassuunalised, keemiliselt
”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda
glütserofosfolipiid saadakse glütseroolist(pdf faili 48lk ilus joonis): http://www.tlu.ee/keemia/Biokeemia/Biokeemia%203.pdf 80.millised toodud lipiididest on fosfolipiidid? (erinevad lipiidid). Fosfolipiidid on lipiidide klass, mis koondab fosfaatgruppi sisaldava peaga lipiide. Need ühendid moodustavad lõviosa nii bakterite, taimede kui loomade membraansetest komponentidest Antud küsimuse puhul õiged vastused a ja b, sest c puhul fosfaatgrupp üldse puudub. 81. Millised toodud lipiididest on sfingolipiidid? (erinevad lipiidid). b on sfingolipiid, sest selle alkohooliks on aminoalkohol. a ja c on glütserofosfolipiidid, sest nende alkoholiks on glütserool 82. Millist toodud lipiididest võib kõige suurema tõenäosusega kohata bioloogiliste membraanide koosseisus? a, sest a on fosfolipiid, kuna sisaldab fosfaatgruppi: "fosfolipiidid moodustavad lõviosa bakterite, taimede kui
annaabi.ee 
