kasu-tähenduse loomisel (Jensen (1999, Pine & Gilmore 1999) · Tunne tähendab kogemust ja emotsioon selle füsioloogilist reageeringut. Tunne juhib inimese käitumist (Goleman 1995) · Tunnetel on taust, neid äratavad ärilised, kultuurilised ja elulised protsessid o isiksuse individuaalne kogemus (Perttula 2007) o sotsiaalne kogemus (Leppiman 2010) · Tunded sünnivad suhtlemises (Goleman 2006, 83; Forsberg 2007) EQ JA SQ EFEKTIIVSE ÄRIKOMMUNIKATSIOONI EELDUS EQ Emotsionaalne Intelligentsus (Goleman 1995) on võime · ära tunda meis tekkivaid tundeid (eneseteadlikkus) · oskus oma käitumist käivitavaid tundeid reguleerida, motivatsioon (enese juhtimine) SQ Sotsiaalne intelligentsus on: · võime mõista ja arvestada ümbritsevaid suhteid (Sotsiaalne teadlikkus- empaatia, kuulamine) · teada nende mõju (Suhete juhtimine- mõjustamine, suhtumine) AUTENTSUS
x sõnumil on sisu- ja suhteaspekt, kusjuures viimane määrab ära esimese Tunded ärikommunikatsioonis. Tunded on elamusmajanduse keskmes (Jensen, Pine&Gilmore): nad omavad tähtsat rolli ärisuhtlemises ja kasu-tähenduse loomisel. Tunne tähendab kogemust ja emotsioon selle füsioloogilist reageeringut. Tunne juhib inimese käitumist. (Goleman) Tunnetel on taust: neid äratavad ärilised, kultuurilised ja elulised protsessid. Tunded sünnivad suhtlemises. (Goleman, Forsberg) Partneritaju. See, mida inimene tajub välisest maailmast, on seotud tema varasema suhtluskogemusega ja taju-süsteemi iseärasustega. Inimene omistab tajutavale kindla tähenduse ja otstarbe. Taju on valiv ja tajul on piirid. Partneritaju mehhanismid: · stereotüübid - kuna tajul on piirid, siis puuduvate detailide kohta hakkab inimene tegema ennatlikke järeldusi · põhjuslik omistamine (kausaalne atributsioon) - kui inimene tajub erinevusi, hakkab ta teatud tunnuste
Vene-ladina transliteratsiooni reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 23 3.8.2. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar.
(1999). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 26 3.8.1. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar.
Koos kunstnik Birger Forsbergiga külastas Carlo Derkert Egiptuses väikest Harrania küla Kairo lähedal. Sealt sai ta inspiratsiooni Wissa Wassefi kunstipedagoogilisest eksperimentaal-kangakudumiskoolist lastele. Egiptuse laste modernistlikult väljendusrikkaid ja leidlikke kudumeid eksponeeriti kahel näitusel 1960 ja 1966, mis oli selajal kunstimuuseumi kohta julge samm. Harrania sõpruskülaks sai Gävlest 40 km kaugusel asuv Hedesunda, kus Birger Forsberg asutas Hedesunda kudumiskoja, mille praegused ateljeemajad on spetsiaalselt lastele kavandanud tuntud arhitekt Ralph Erskine roll. MUUSIKA Sel ajal, kui helilooja ja teatrimees Lars-Eric Brossner telefoniga räägib, jõuab tema kahe ja poole aastane poeg Hugo ronida talle põlvele, jutustada ühe loo, joonistada isa telefoniraamatusse, libistada end põlvelt maha ja istuda klaveritoolile, ühetooniliselt süveneda fa-dieesi ning improviseerida midagi laste bugi-vugi taolist. Aga mitte
efektiivsed analoogiameetod, morfoloogiline analüüs, süsteemianalüüs jt meetodid, mis võimaldavad leida rohkem variante ning seega efektiivsemalt otsida parimat strateegiat. Eriti efektiivne on analoogia kasutamine. Selleks tuleb otsida analoogia baasalasid kaugemal seisvates teadusharudes. 23. Makroergonoomika Hoopis vähem kui vajalik on seni pööratud tähelepanu makroergonoomikale, mis pakub mitmeid uusi võimalusi inimtegevuse optimeerimiseks (Zink, 1999; Axelsson, Forsberg, 1998; Hendrick, 1993; Imada, 1993). Makroergonoomika (inglise keeles kasutatakse nii macroergonomics kui ka macro-ergonomics) on välja kujunenud viimastel aastakümnetel. Makroergonoomika lähtub sellest, et kogu ühiskonnakorraldus on süsteem, mis koosneb inimestest, tegevustest ja keskkondadest. Makroergonoomika eesmärk on suurte sotsiotehniliste süsteemide, töösüsteemide ja organisatsioonide optimeerimine, arvestades personali, selle psühholoogilisi iseärasusi,
annaabi.ee 
