tehingu tühistamise, tasaarvestamise tõttu või nt seetõttu, et on mööda lastud õiguskaitsevahendi kasutamiseks antud tähtaeg) või saab selle vastu esitada vastuväite ning seega kohustuse täitmisest keelduda. Kui kaasuse asjaoludest nähtuvalt selliseid vastuväiteid ei esine, tuleb formuleerida kaasuse tulemus stiilis “A saab nõuda B-lt kahju hüvitamist ……. alusel”. Kaasuse lahendamise kolmas etapp seisneb selge ja üheselt mõistetava tulemuse formuleerimises. NB! Õigussuhte osalise tegevuse õiguspärasus sõltub sellest, mis liiki tegevusega on tegemist (nt haldusakti peab koheselt motiveerima, toimingut aga ei pea). Samas ei pruugi skeemides käsitletavate teemade järjekorrast kinnipidamine kõigi kaasuste puhul õigustatud olla. Näiteks kui kaasuses tuleb lahendada nii haldusakti õiguspärasuse (punkt B) kui ka haldusakti kehtivuse (punkt C) küsimus ning kaasusetekstist nähtuvalt ei ole haldusakti selle adressaadile
protsesside juhtimine. Õigusnormide keskne fn on suunata ja juhtide kodanike ja ametnike käitumist. Õigusnormid stabilseerivaad suhteid ühiskonnas ning soodustavad inimeste sotsialiseerumist. Tagavad õigusriidis füüsilise ja mõnetis sotsiaalse kaitse, mida võiks tähistada kui õigusnormi turvafn-i. Lisaks on neil ka otsustamisfn. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnormi mõte ei seisne mitte igal juhul käsu või keelu formuleerimises, vaid õigusnormi mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Iga täielik õigusnorm koosneb kahest osast: abstraktne faktiline koosseis (eluline asjaolu kui eelnud, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud) ja õiguslik tagajärg (lubamine, käsk või keeld ise). Kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust, on tegemist lihtsa faktilise koosseisuga. Mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine tähendab kas keerulist või alternatiivset faktilist koosseisu
Lugeda: Lisa 1. Strömpl, J. Kvalitatiivsete meetodite kasutamise võimalustest sotsiaaltöö uurimisel. -- ajakiri Sotsiaaltöö 2/ 2004. Sotsiaalkonstruktsionistlikul teoorial põhineva kvalitatiivuuringu kasutamine avab uusi võimalusi sotsiaal- ja tervishoiualases uurimuses. Ei ole üllatav, et lääne sotsiaaltöö uurimine liigub selles suunas. Konstruktsionistlik kvalitatiivuuring võimaldab uurimistöö kaudu teha omal viisil sotsiaaltööd: osaleda sotsiaalsete probleemide formuleerimises ja lahendamises. See on üks võimalus teha sotsiaaltööd, mis on suunatud objekti (laias laastus sotsiaalsete probleemide) mõistmisele (Strömpl 2004: 31). Sotsiaalteaduslik uurimus seab uurija ette terve rea eetilisi nõudeid. Kvalitatiivsete meetodite kasutajad kogevad eetilist vastutust eriti. See vastutus puudutab mitte ainult vastutust uue teadmise avastamise ja avaldamise, vaid ka uuritavate subjektide suhtes.
Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnorm on ülipostiivsetele põhimõtetele vastav üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja avalik, formaalselt määratletud käitumisreegel. Aitab elu reaalselt korraldada. Õigusnormid on kirjapandud normid. Õigusnormi mõte ei seisne mitte igal juhul käsu ja keele formuleerimises, vaid õigusnormi mõtteks on õigusliku tagajärje esilekutsumine (Narits lk 97 jj). Kehtestatakse riigi nimel kindlas korras pädevate institutsioonide poolt õigussüsteemis sisalduva volituse alusel, mida tagatakse viimase variandina riikliku sunniga. Õigusnorm on objektiivse õiguse norm kõigile. Objektiivsetetst õigustest tulenevaid subjektiivseid kohustusi ja õigusi saab õigustatud subjekt vahetult rakendada vaid õiguse järgimise ja kasutamise teel.
See teooria ei sobi, kui on tegu nende õigusnormidega, mis sätestavad kindlate eelduste olemasolul subjektiivsete õiguste omandamise või nende kaotamise (omandiõigus) või kui on tegu näiteks volituste omandamisega (raske näha kohustuse teket).Terve rida õigusnorme reguleerivad isikute või nende ühenduste õiguslikku staatust (õigusvõime, teovõime). Õigusnormi mõte ei seisne mitte igal juhul käsu või keelu formuleerimises, vaid õigusnormi mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Õigusnormid on kirjapandud normid. Õigus, kui selliste „õiguslausete“ kogum kujutab endast kindlate formaalsete sidemete ühtsust, kuid samas on õigusel tänu määratlusele konkreetne sisu.7 Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti järgi, kes on normi kehtestanud. Seaduse normid, millel on kõrgem juriidiline jõud. Seadusejärgsed aktid.
tehingu tühistamise, tasaarvestamise tõttu või nt seetõttu, et on mööda lastud õiguskaitsevahendi kasutamiseks antud tähtaeg) või saab selle vastu esitada vastuväite ning seega kohustuse täitmisest keelduda. Kui kaasuse asjaoludest nähtuvalt selliseid vastuväiteid ei esine, tuleb formuleerida kaasuse tulemus stiilis "A saab nõuda B-lt kahju hüvitamist ....... alusel". Kaasuse lahendamise kolmas etapp seisneb selge ja üheselt mõistetava tulemuse formuleerimises. NB! Õigussuhte osalise tegevuse õiguspärasus sõltub sellest, mis liiki tegevusega on tegemist (nt haldusakti peab koheselt motiveerima, toimingut aga ei pea). Samas ei pruugi skeemides käsitletavate teemade järjekorrast kinnipidamine kõigi kaasuste puhul õigustatud olla. Näiteks kui kaasuses tuleb lahendada nii haldusakti õiguspärasuse (punkt B) kui ka haldusakti kehtivuse (punkt C) küsimus ning kaasusetekstist nähtuvalt ei ole haldusakti selle adressaadile