Teiste usundite alalvõib nimetada rooma-katoliku, baptisti, metodisti, adventisti jm. kogudusi, mida olid hoopis väikesearvulised. 5.5. Kunst 1920.-1930. aastatel jätkus eesti kunstielu kujunemine uutes, märksa muutunud oludes. Kunsti arendamiseks ja näituste korraldamiseks asutati ühinguid. 1920. aastatel avaldas eesti kunstnike loomingule tugevat mõju ekspressionism (A. Vabbe, K. Mägi jt.), levisid kubism, konstruktivism jt. formalistlikud voolud. 14 Skulptuuris oli silmapaistev koht J. Koortil, kelle kunstiline küpsus kulmineerus just tema selle aja eesti talumeeste ja naiste portreedega. Ta saavutas tunnustuse ka loomaplastika viljelejana ning keraamikuna. Figuuriplastikas tõusis esile A. Starkopf. Tema dekoratiivse vormiga mehine graniidistiil omandas lõpliku kuju 1930. aastatel. Kujutav kunst kodanlikus Eestis arenes kehvade majanduslike tingimuste kiuste. Ka
peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna. Kirjanduse väärtus - teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus. Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga). Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga); kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus); R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel; tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh asjaolu, et kirjandusruumi
kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel Tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh. asjaolu, et
kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna Kirjanduse väärtus > teatud suurema (ajaloolise) nähtuse osa, iseseisev väärtus puudus Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel Tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh. asjaolu, et
Õigusteadus on õiguse tõeline allikas, ehk sisu võetakse õigusteadusest, on erapooletu 2) Kategoriaalse konstruktsiooni ülekaal õiguslikus mõtteviisis. 3) Õigusfilosoofia ülesande piiramine üldiste õigusmõistete väljatöötamisega. ( filosoofias hakati mõtlema, mis on õige jne. Formalistid tahtsid seda piirata.) *Formalist- see kes tingimata täidab normi. Realist teeb ka seda, aga ta võtab arvesse ka teisi faktoreid. *Kohtunikke on kahte tüüpi, Richard A. Posner: formalistlikud ja realistlikud. Kumbki neist ei ole perfektne lahendamaks kohtuasju. Formalism seadusandja ja kohtunik teevad oma tööd (õiguspositivism) *Formalism-konkreetselt seaduse teksti tõlgendamine. Alajaotus : 1)Originalism- seadusandja algse idee kohaselt tõlgendatakse; Originalism leiab, et õigusteksti tuleb tõlgendada vastavalt seadusandja poolt antud mõttele seaduse vastuvõtmise ajal; 2)Tekstualism-grammatiline tõlgendamine, tekst on
materialistlikel aspektidel (majandussuhted, võimuhierarhiad, soo, rassi ja klassi mõju); Kirjandus kui sotsiaalne praktika. Kirjandusajaloo olevikulisus, (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud). Teeme teose olevikuks, minevik on justkui kättesaamatu. Formalism - Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflektiivsus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus). Funktsionalism Kirjandusloo olevikukesksus kirjandusalaloo olevikukesksus, peegeldavad loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid. Uurija on paratamatult oma oleviku poolt piiratud. Kirjandusajaloo problemaatilisus ajaloo loolisus, kirjandus vs kirjandus(ajalugu)?