Mis on mõtlemise loogiline vorm? Formaalse loogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Loogiline vorm on mõtlemise koostisosade- meie mõtete seostamisviis. Mis on süllogism? Järeldust, mis saadakse kahest teineteisest sõltumatult vastuvõetud lause loogilisest kooskõlastamisest, nimetatakse süllogismiks. Mis on formaalloogiline seadus? Formaalloogiliste seaduste eripära seisneb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Traditsioonilises formaalloogikas on seaduseks mingid nõuded, mida peab järgima selleks, et mõtlemist saaks õigeks pidada. Mis on mõtlemise tõesus ja selle formaalne õigsus? Sisult on mõtted kas tõesed või väärad. See tähendab, et need kas vastavad või ei vasta tegelikkusele. Igasuguse mõtte tõesuse paratamatuks tingimuseks on selle loogiline õigsus, mis tähendab mõtlemise vastavust formaalloogilistele seadustele. Formaalse õigsuse või mitteõigsuse mõisted puudutavad otsustuse struktuuri ehk selle
korral, siis kui see on tõene n korral5 , on tõene kõigi arvude korral. Ja ta väidab, et see on sünteetiline a priori printsiip. Tegelikult see ongi a priori, aga mitte sünteetiline. See on naturaalarve defineeriv printsiip, mis aitab neid eristada sellistest arvudest nagu lõpmatud kardinaalarvud, mille puhul seda rakendada ei saa (vrd Russell 1919: 27). Veel enam, me ei tohi unustada, et avastusi ei saa teha mitte ainult aritmeetikas, vaid ka geomeetrias ja formaalloogikas, kus matemaatilist induktsiooni ei kasutata. Nii et isegi kui Poi- ncar´e'l olnuks õigus matemaatilise induktsiooni osas, ei ole ta andnud rahuldavat selgitust paradoksile, et lihtlabane tautoloogia- kogum võib olla niivõrd huvitav ja niivõrd üllatav. Tõene selgitus on väga lihtne. Loogika ja matemaatika võim meid üllatada sõltub, nagu nende kasulikkuski, meie mõistuse pii- ratusest. Olend, kelle intellekt oleks lõpmatult võimas, ei huvi- tuks loogikast ega matemaatikast
· Osaeitavad (particular negative proposition); nt: Ükski S ei ole P. Mõned varesed ei ole valged. NB! Otsustus tüüpi Kõik S ei ole P on kõnekeelne ning EI OLE tõlgendatav üldotsustusena. Nt Kõik inimesed ei ole rikkad. See ei tähenda, et mitte keegi pole rikas. St, et mõned inimesed ei ole rikkad või ka seda, et mõned inimesed on rikkad. Kumma tõlgenduse (osaeitav või osajaatav) kasuks otsustada, see sõltub asjaoludest. Sõna mõned kasutatakse formaalloogikas tähenduses vähemalt üks (üks kuni kõik). NB! Väljend Mõned X sisaldab endas võimalust, et arvesse on võetud kogu mõiste X maht. See võib sõltuda kontekstist, asjaolude täpsustamisest jne. Seega `mõned' võib tähendada ka kõiki, kuid `kõik' saab tähendada ainult kõiki. Kõnekeeles esineb sõna mõned kahes tähenduses: vähemalt mõned ja ainult mõned. Lisaks väljendile Kõik S ei ole P esineb kõnekeeles veel: Mitte kõik S ei ole P;
väljendada: S on P S e subjekt - mõtlemise ese, mille kohta väidetakse, P e predikaat tähistab seda, mida väidetakse. Sõna on konstant, mille tähendused jäävad samaks ka muutujate asendamisel mingi konkreetsete tähendustega. Konstantidena kasutatakse veel sõnu kõik ja mõned. Loogikas nim S-i ja P-d muutujateks, mida võib asendada ükskõik milliste konkreetsete tähendustega. Et mõtlemine õige oleks, tuleb traditsioonilises formaalloogikas järgida kindlaid nõudeid: järjepidevus, määratletus, mittevastuolulisus ja põhjendatus e tõestus. Antud nõuetele vastavad neli formaalloogika seadust: · Samasuse seadus - ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses. · Mittevasturääkivuse seadus - arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi. · Välistatud kolmanda seadus - tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole.
Mõisted omandavad tähenduse vähemalt viiel võimalikul teel: (1) oma omaduste ehk tunnuste ehk atribuutide kaudu, (2) oma prototüüpide kaudu, (3) oma näidiste kaudu, (4) oma mudelite kaudu ja (5) nende mõistete kohta esitatavate arvamuste või tehtavate oletuste kaudu. Mõistete esimesed omadused on definitsioonilised tunnused, mis määratlevad mõiste kuulumise antud mõistete gruppi. Formaalloogikas defineeritakse mõiste oluliste tunnuste kaudu reaaldefinitsiooni abil.Teiseks iseloomustavad mõisteid iseloomulikud ehk prototüüpilised omadused. Seda laadi defineerimine kannab formaalloogikas nominaaldefinitsiooni nime. Näidiste, mudelite ja arvamuste kaudu mõisteid ei defineerita, vaid kirjeldatakse, iseloomustatakse, näidatakse, võrreldakse ja eristatakse. Näited: (1) Definitsioon atribuutide kaudu: Inimene on kõrgeima arengutaseme saavutanud elusolend Maal,
olekut), saab neid projekteerimismeetodeid hõlbsasti kohandada ka kontaktivabade loogikalülituste projekteerimiseks. Matemaatiline loogika tekkis formaalloogika edasiarendusena. Tänapäeva mate- maatilise loogika aluseks on inglise matemaatiku George Boole´i tööd. Tema meetod on tuntud kui loogikaalgebra ehk Boole´i algebra. Tänapäeval käsitletakse Boole´i algebrat kui üldist matemaatilist meetodit, mille üheks esituseks on formaalloogikas ja selle rakendustes kasutatav loogikaalgebra, teiseks aga releekontaktahelate ja kontaktivabade lülituste kirjeldamisel ja projekteerimisel kasutatav relee- ehk lülitus- algebra. Et mõlema esituse vahel valitseb tihe analoogiaseos, siis tõlgendatakse piltlikkuse huvides tihti releealgebra seoseid formaalloogikast võetud mõistete ja terminite najal. Seetõttu ei tehta ka Boole´i algebra ja loogikaalgebra vahel sageli selget vahet.
Õigusteaduses on abiks spetsiifilised meetodid ning metodoloogia. Õigusteaduse klassikalised põhimeetodid on filosoofiline, dogmaatiline, ajalooline ning loogiline. Kuna õiguse tõlgendamise (õiguse tegelikust sisust arusaamise) viisid ning võtted on grammatiline, loogiline, süstemaatiline ning ajalooline (vt teema V), siis kasutame selgitustes seonduvalt nende mõisteaparaati. Teaduses levinud üldise käsitluse kohaselt kui ka formaalloogikas on mõiste (ld: notio) mõtlemise vorm, mis peegeldab terviklikena mistahes nähtusi neile eriomaste tunnuste kaudu. Mõelda tähendab opereerida mõistetega, kusjuures mõiste keeleliseks väljendusvormiks on sõna (Vuks, 84, lk 12-14). Seega: mõiste on sisu, sõna on sisu kandev vorm; mõiste on mõtlemise ühik, sõna on kõnekeele ühik. Põhimõtteliselt võib mistahes sõna olla mingi mõiste kandjaks, kuid