parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Uue, arvult teise põhiseaduse jõustumise tähtaeg oli 1. jaanuar 1934 a.. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, s.o. 50 liikmeliseks. Parlamendi osatähtsus riigiasjade otsustamisel vähenes, kuna riigivanemale anti vetoõigus parlamendi otsustele ning ka õigus kuulutada ainuisikuliselt välja uusi seaduseid . Formaaljuriidiliselt oli 1933. aasta referendumil vastuvõetu näol tegemist 1920. aasta põhiseaduse täiendustega. Seega ei saa täiendatud põhiseadust pidada uueks põhiseaduseks. Kui aga võtta arvesse muudatuste sisu, siis puudutasid need tervet riigiehitust, ja selle tunnuse alusel on õigus rääkida uuest, 1933. aasta põhiseadusest. Need täiendused, mis võeti 1933 aastal vastu olid maailma majandus- ja poliitilise kriisi tippajal. Põhiseadus muutis riigipea
"kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Uue, arvult teise põhiseaduse jõustumise tähtaeg oli 1. jaanuar 1934 a.. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, s.o. 50 liikmeliseks. Parlamendi osatähtsus riigiasjade otsustamisel vähenes, kuna riigivanemale anti vetoõigus parlamendi otsustele ning ka õigus kuulutada ainuisikuliselt välja uusi seaduseid . Formaaljuriidiliselt oli 1933. aasta referendumil vastuvõetu näol tegemist 1920. aasta põhiseaduse täiendustega. Seega toimunut formaalselt vaadates ei saa täiendatud põhiseadust pidada uueks põhiseaduseks. Kui aga võtta arvesse muudatuste sisu, siis puudutasid need tervet riigiehitust ja selle tunnuse alusel on õigus rääkida uuest, 1933. aasta põhiseadusest. Need täiendused, mis võeti 1933 aastal vastu olid maailma majandus- ja poliitilise kriisi tippajal.
seda järgima. Ilmalikult saab sekkuda vaid seal, kus jumal on juriidiliselt erapooletu. 19.saj keskpaigast al. on islamiõiguse seisund oluliselt muutunud. Tsariaadi mõjuvõim on nõrgenenud. Paljudes eluvaldkondades on tsariaat asendunud koodeksitega, mis on üle võetud trad. Lääneühiskondadest. Sekkuti perekonnaseadustesse. Sündis dekreet, mille alusel võisid naised algatada abielulahutuse, aastal 1917. Türgis on ametlikult tsariaat kõrvale jäetud. Seda pigem formaaljuriidiliselt. Aafrika konstitutsioon See on raskesti mõistetav. Oleks ebaadekvaatne vaadata aafrikat sellisena, et seal kehtiks tavaõigus. Koloniseerimisele tõttu on aafrikas kokku saanud erinevad õiguskultuurid. Seal on segaõigussüsteem, omalvahel on põimunud erinevad süsteemid. Alatüübid: 1. Mandri-Euroopa ja tavaõiguse segasüsteem 2. Common law ja tavaõiguse segasüsteem, nt Uganda Sambia 3. Mandri-Euroopa, Islami ja tavaõiguse segasüsteem 4
identiteedi kujunemist. Siiski on kohaliku omavalitsuse tähendus sellest ajast oluliselt muutunud eelkõige rahvusriigi tekkimise, industrialiseerimise ja üldise valimisõiguse kontekstis. Eriti murranguliseks kujunes 19. sajand, mil paljude lääneriikide territooriumi halduskorraldus sai suures osa praeguseni säilinud sisu ja vormi. Selle arengu tulemusel allutati kohalik omavalitsus riigile ning on tänapäeval formaaljuriidiliselt ka riigist tuletatud. Nüüdisajal seostatakse kohalikku omavalitsust eelkõige avalike teenuste ostmisega. Viimane on küll kohaliku omavalitsuse tähtis, kuid kaugeltki mitte ainuke eesmärk. Demokraatlikus õigusriigis tähendab kohalik omavalitsus elanikele eeskätt võimalust kaasa rääkida oma kodukandi asjade otsustamises ning on sellisena riigi demokraatia alustala. Kohaliku omavalitsuse roll demokraatlikus riigis saab paremini selgeks järgmiste aspektide kaudu.
Saaremaa rüütelkonnaga sellist lepingut ei sõlmitud. Peeter I tahtis tõsta Venemaa prestiizi. Sõlmides kokkuleppeid, soovis Peeter Suur iseend (inim- ja materiaalseid ressursse) säästa. Sellise leppega tagati koostöö vallutatutega. Kui Vene võim andis kinnituse varasemate privileegide säilitamiseks, tagas Vene riik endale lojaalsuse. Valitsemislepingutega anti üleminekule Rootsi riigi koosseisust Vene riigi koosseisu formaaljuriidiliselt vabatahtlik kuju. Peeter I tahtis reformida Venemaad, tuua Euroopat Venemaale (kuigi tema refomid olid tihti pinnapealsed ja vägivaldsed). Peeter I püüdis allutatud provintsidest õppida, mitte neid vägivaldselt maha suruda. Baltikum oli pigem haritud kui harimata maa. Venemaal ei olnud sel ajal korralikku gümnaasiumigi, siin aga oli juba ülikool. 1699 lõplikult oli vormunud liit Rootsi vastu (Vene+Taani+Saksi-Poola). Eesti ja
III õuekohus moodustatakse turusse. Mitte keegi kellegile ei allunud, kõik kohtud olid iseseisvad. Politseilised funkt seot sillakohtutega, pidid tagama sildade korrashoiu. Sillakohtud sarnased adra e aadlikohtutega. Ajatakse taga pagenud tp ja osaletakse kõrgemate otsuste täideviimisel. Riigil tekib teatav vastuolu nendega. 1664 sillakohtud saadetakse laiali. Vene võimu alla minnes sillakohtud taastatakse Eraldi TÜ kohus. Persoonid,kes akadeemilisel tasemel sinna kuulusid. Formaaljuriidiliselt oli eesti alal 10 linna ( tp eesti alal): Tallinn( 1561), Narva(1581), Pärnu(1617),Tartu(1625)<- 4 linna, mis kahtlemata linnad. ,Kuressaare 1645,Viljandi1622, Valga, 1626, Haapsalu, Rakvere. Erandi moodustavad Haapsalu ja Kuressaare, lähevad erakätesse. Haapsalus raad kui selline jääb tegutsema. Ära kaob Vana-Pärnu, 1599 Sigismund III otsustab et kõik selle elanikud peavad elama asuma Uus- Pärnusse -> Pärnu
annaabi.ee 
