ostmine. Üldiselt oli neidude gruppides kondoomi pooldajad rohkem. Tütaralaste meelest on kondoomi kasutamine rasestumisvastastest tablettides parem vahend, kuna ei avalda mõju organismi hormonaalsele tasemele. Enam jutuks tulnud kondoomi kasutamata jätmise põhjuseks märgiti asjaolu, et kummalgi ei ole kondoomi kaasas, selle ostmine ununes ning enam ei ole võimalik poodi minna või ei ole kondoom mugavalt käepärast. Korduvalt toodi fookusgruppides esile asjaolu, et kui kõik toimub kiiresti ja kirglikult, siis ei soovita tegevust vahepeal peatada – „ei ole aega“, „ei jõua kasutada“. 16-18-aastaste nooremeeste grupis lisati, et emotsioonide ajel toimija erutuse seisundis enam selgelt ei mõtle. Muret tekitav ning suureks komistuskiviks on noorte seas levinud arusaam, et vahekorras olles võib rasestumise vältimiseks kasutada katkestatud suguühet, mis aga ei kaitse ei nakkuste ega võimaliku rasestumise eest
Töötajad viibivad vanglas üksnes kaheksast hommikul viieni õhtul. b. Uimasteid harva/juhuslikult tarbivate kinnipeetavate osakaal PSI: Selles osas tunduvad vastused jagunevat kolme gruppi: 10 vastanut (enamuses kinnipeetavad) mainivad arve vahemikus 4-10%, 8 vastanut 15-30% ja neli vastanut 25-60%. Kinnipeetavad kaldusid märkima väiksemaid arve kui töötajad. SI: Vastused on väga erinevad. Enamik vastanutest märgib arve vahemikus 5-60%. FG: Fookusgruppides ühendati punktid 1b ja 1c ning küsitletavail paluti öelda, kui suur hulk kinnipeetavaid kasutab uimasteid kord või paar kuus. Töötajad pakkusid arve vahemikus 23- 40%, enamik neist umbes 30%. Pärast arutelu jäädi 28% juurde. Kinnipeetavad pakkusid väga erinevaid suurusjärke vahemikus 74% kuni 20%. Pärast arutelu lepiti kokku 60% juures. Samuti nagu mittetarbijate punkti juures, leidsid vastanud, et on väga raske anda õiget hinnangut
olemasoleva lastekaitsesüsteemi ning kehtiva lastekaitseseaduse suurimaid kitsaskohti. Eelhindamisse oli kaasatud suur hulk valdkondlikke eksperte erinevatest riigiasutustest, KOVidest, maavalitsustest ja MTÜdest. Eksperdid andsid tagasisidet seaduseelnõule, kus hinnati, millised riskid on seotud seaduse rakendamisega toodud sõnastuses. Uue süsteemi elluviijatega viidi läbi intervjuud ning probleemkohti arutati fookusgruppides. Autorid loodavad, et analüüsist on kasu nii seaduse väljatöötajatele kui ka lastekaitsesüsteemi tugevdamisel. Täname kõiki, kes panustasid uuringu valmimisse. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Kasutatud lühendid 7 1
Süstemaatiliste testimiste käigus selgitatakse välja enim eelistatud tunnused reklaamides ja kaupadel, sobivaimad nimetused, sümpaatsemad või antipaatsemad isikud jne. Sellise teadmise toel kujundatakse reklaamid ja kaubad teadlikult sellisteks, mis lubavad loota sihtrühmale tüüpilise inimese eelistusi. "Neurotestida" saab võrdlevalt ka erinevatele reklaamteadetele või firmanimedele aju poolt antud vastuseid. Selliseid meetodid on vabad ankeetküsitlustes või fookusgruppides saadud intervjuude subjektiivsusest ning võimaldavad uuritavate isikute "kavaldamisest" läbi murda. Enamgi veel, on teada, et sageli ei oska inimene ise endalegi seletada oma eelistusi, valikuid või spontaalseid otsuseid. Vastava ajuaktiivsuse signatuuri korral aga saab eelistusi ja tõrjumisi objektiivsemalt välja selgitada. Kasutatud kirjandus: 1. http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiak.html 2. Cialdini, R.B (2014). Mõjustamise psühholoogia
osavõtjad räägivad. Ta peab oskama arvestada ütlejate hääletooni, näoilmet jne. Kasutatakse ka kahe moderaatoriga fookugruppe. Sellisel juhul on moderaatoritel erinevad rollid: üks vastutab intervjuu ladusa korraldamise eest ja teine kindlustab, et vestlus toimuks valitud teemal. Kahe moderaatori kasutamine nõuab efektiivset koostööd moderaatorite vahel. 4.2.6 Fookusgruppide eesmärgid (fookusgruppide kasutamine): 1. Otsuste vastuvõtmiseks . Fookusgruppides ei võeta otsuseid vastu, vaid fookusgruppide tulemused aitavad vastu võtta otsuseid. 2. Toodete planeerimiseks/ väljatöötamiseks. Koosneb 3 etapist : a. Fookusgrupi arusaam teemast, valdkonnast. Mis sunniks tarbijaid kasutama ühtesid või teisi tooteid? Mis sunniks tarbija käitumist muutma? b. Piloottoodete (prototüüpide) testimine fookusgrupi peal. Järelfookusgrupid näiteks lõpliku toote disaini väljatöötamiseks
sotsiaalmajanduslike näitajate poolest. Koostöö on efektiivne, kui inimesed on häälestatud samale lainele; 54 · grupi liikmed ei peaks olema omavahel tuttavad. See segab grupi tööd, sest tuttavad hakkavad omavahel vestlema kõrvalistel teemadel; · grupis tuleb välja jätta nn professionaalsed respondendid- need, kes on varem osalenud mitmetes fookusgruppides; · grupis osavõtjatel peaks olema teatud kogemusi arutatava toote või küsimusega. Moderaatori roll Kõikidest teguritest, mis mõjutavad fookusgrupi efektiivsust, on tähtsaimaks moderaatori roll. See äärmiselt delikaatne, nõudes ühelt poolt respondentide vahelise loomuliku vestluse ergutamist, teisalt peab ta jälgima, et osavõtjaid ei kalduks liialt teemast kõrvale. Homogeenne koosseis eeldab grupi kokkukuuluvust ja iga liikme osavõttu. Tihti
Fookusgrupi intervjuu (focus group interviews) kujutab endast sihipärast kuid pingevaba vestlust teatud teemal. Fookusgrupp koosneb tavaliselt 6-10 liikmest ning diskussiooni juhib mittestruktuursel ja loomulikul viisil moderaator. Grupi komplekteerimisel soovitatakse silmas pidada tavaliselt nelja aspekti: et grupp oleks oma demograafiliste ja sotsiaalmajanduslike näitajate poolest homogeensed, et liikmed poleks omavahel tuttavad, et gruppi ei satuks liikmeid, kes on varem osalenud mitmetes fookusgruppides, ja et liikmetel oleks teatavaid kogemusi arutatava teema või küsimuste osas. Tavaliselt kestab 1,5-2h 2. Süvaintervjuu (in-depth interviews) on personaalselt respondendiga läbiviidud struktureerimata küsitlus. Intervjuude arv, mis keskmiselt jääb 8-30 vahele, sõltub uuringuprobleemist, sihtrühma suurusest jms. Üldjuhul on süvaintervjuud pikad, 30- 45 minutit või isegi kuni 3 tundi, ning seetõttu lepitakse intervjuu aeg ja koht eelnevalt vastajaga kokku.