toimub kiiresti ja kirglikult, siis ei soovita tegevust vahepeal peatada – „ei ole aega“, „ei jõua kasutada“. 16-18-aastaste nooremeeste grupis lisati, et emotsioonide ajel toimija erutuse seisundis enam selgelt ei mõtle. Muret tekitav ning suureks komistuskiviks on noorte seas levinud arusaam, et vahekorras olles võib rasestumise vältimiseks kasutada katkestatud suguühet, mis aga ei kaitse ei nakkuste ega võimaliku rasestumise eest. Samuti mainiti samas fookusgrupis alternatiivsete meetodite kasutamist nagu nt. SOS-pille ja kalendermeetodit-, mis samamoodi ei suuda pakkuda kaitset ei STLI-de ega rasestumisega seoses. Probleemiks on kujunenud, et noored ei julge omavahel rääkida. Ei teata, kuidas käituda, kardetakse partneri reaktsiooni. Mainiti ka ebakindlust teadmatuse pärast, kuidas uus partner seksuaalelus käitub ning kas stiilide ja soovide poolest sobitakse. Eriti paneb muretsema elu
Põhjenda lühidalt. Parimaks suuruseks on 6-8 osalejat, piirideks aga alates 5 kuni 12 osalejat. Suurema või väiksema grupi kasuks otsustamine sõltub arutelu teemast. Suuremas grupis tuleb esile rohkem ideid, aga seda on raskem kontrollida ja grupp võib jaguneda mitmeks väiksemaks grupiks. Väikest gruppi on lihtsam ohjata ja ka info saab kergemini kätte, kuid on oht, et info hulk ei vasta fookusgrupi läbiviijate ootustele. Isikud, kes osalevad fookusgrupis, peaksid sotsiaalsest ja ametialasest vaatepunktist olema üksteisele võimalikult lähedased – see stimuleerib avatud suhtlemist. Vanus on samuti üks võtmefaktor – suured vanusevahed võivad halvasti mõjuda kommunikatsioonile grupis.
SI: Peaaegu kõik küsitletud on nõus, et vanglas uimastite kasutamise juures mängib tähtsat osa sõltuvus. Järgmisena mainitakse stressi ja pinget, seejärel võimaluse olemasolu ja soovi reaalsusest põgeneda. Tegureid nagu ,,isolatsioon" ja ,,võimalus uimastite vahendamisega enese eest hoolt kanda ja raha teenida" peavad tähtsaks töötajad kuid mitte kinnipeetavad. Tegurit ,,narkootikumide kasutamine on osa vangla elustiilist" ei peeta oluliseks. FG: Fookusgrupis mainitakse, et ka grupi mõju on tähtis tegur vanglas uimastitarvitamisega jätkamisel. Kinnipeetavate väitel on see oluline, kuna igaüks tahab kuuluda gruppi. Kui kinnipeetav kuulub gruppi, kus kasutatakse uimasteid, peetakse teda nuhiks ja heidetakse välja, kui ta ise ei kasuta. Kokkuvõte Nagu eeldatud, nõustusid peaaegu kõik vastanud, et uimastitarbimist vanglas mõjutab enim sõltuvus. Järgmisena mainitakse stressi ja pinget, seejärel "võimaluse olemasolu" ja "soovi
osalejate hindamist. 3.1 Küsitluse küsimused Küsimuste järjestus võib liikuda nii üldiselt täpsemaks kui ka vastupidi. Küsimused võivad oma tüübilt jaguneda mitut moodi. Kahn ja Cannell (1968) jagavad küsimused kahte kategooriasse: esmased küsimused (sissejuhatavad, avatud, "jäälõhkujad") ja teisesed (teemat käsitlevad, spetsiifilised, süvitsi lähenevad). Wheatley (1989) eristab suure hulga erinevad küsimusi, mida võib fookusgrupis kasutada: · otsesed uurivad küsimused (tegelevad arutelu teemaga ja põhinevad eelneval uurimusel) · süvaküsimused: suunatud arutelu teemale, otsivad sügavamat arusaama väljendatud suhtumises ja arvamustes. "Miks...?" · testivad küsimused: üritavad leida mingi põhimõtte piire, ulatust · soojendavad või ümbersuunavad küsimused: valmistavad ette teatud teema käsitlemiseks või toovad osalejad tagasi keskse teema juurde
on tegemist valdkondadeülese keeruka olukorraga (LKS eelnõu § 13 lg 3). Kuna ei ole hinnatud, milline on tõenäoline pöördumiste arv ja SKA töömaht ülesannete täitmisel, siis puudub ka ülevaade vajalikust ressursist, mistõttu on olemas oht, et SKA ressursid pole ülesannete täitmiseks piisavad ning vajalikul hetkel ei pruugi KOVi lastekaitsetöötaja või muu isik SKAlt seadusega ettenähtud tuge saada. Fookusgrupis osalenud lastekaitsespetsialistid ei osanud samuti hinnata, milline on nende vajadus SKA nõustamise järele, kuna 1) praegu ei ole teada, millistes küsimustes SKA nõustab ja 2) peamise raskusena oma töös nimetasid nad teenuste puudumist peredele. Ka Soome ja Norra kogemus näitab, et juhul, kui puudub eelanalüüs, on suur risk alahinnata ümberkorralduste ulatust ja sellega seotud kulusid. Norras, kus juurutati LKSiga planeeritavale sarnane süsteem, kulus tarbetult palju aega
peeti selles valdkonnas Eesti-Vene poliitikat. Elanikkond on Venemaal muutunud maksujõulisemaks ning meile oleks kasulik nii kaubandussuhted Venemaaga kui ka anda turistidele võimalus tuua raha Eestisse. Kõige olulisemaks plussiks Euroopa Liiduga liitumisel pudasid ettevõtjad küllaltki ootamatult Eesti sisenemist integratsiooni, mida ühinemisprotsess nende arvates kindlasti soodustab- tekib ühtekuuluvustunne, kollektiivsus uuel tasemel. Ettevõtjate fookusgrupis osalejad arvasid, et praegu ei ole eestlased ja venelased siiski nagu võrdsed. Euroopa Liidus olles see vahe eestlaste ja venelaste vahel muutuks väiksemaks. ,,Me kuuluksime ühte perre, kus on hollandlased ja sakslased...See annaks mingisuguse kaitse, turvatunde". On küllalt ilmne, et ettevõtjad, kes peavad mõnevõrra rohkem kui teised elanikegrupid otseselt suhtlema teisest rahvusest inimestega,
Küsimusele, kas turistide tõttu on üha raskem leida vaikset paika oma vaba aja veetmiseks, vastas 64% vastanutest eitavalt, 8% ei osanud vastata ning 28% leidsid, et olukord on just selline. Keskmisest väiksemat negatiivset mõju tunnevad nende piirkondade elanikud, kes turistidega väga palju kokku ei puutu. Keskmisest tugevamat survet vaba aja veetmise võimalustele tunnevad eesti keelt emakeelena rääkivad inimesed ning inimesed vanuses 1534 aastat, mis sobib fookusgrupis osalenud inimeste arvamusega, kes kuulusid just sellesse gruppi. Magistri- 35 töösse objektiivsemate andmete saamiseks koostatakse Pärnu linnakodanike valim seekord mitme erineva vanuserühma baasil. Veel selgus 2004. aastal magistritöö autori poolt läbiviidud Pärnu pereturisti ankeet- küsitlusel (361 vastajat) ja fookusgrupiintervjuul, et spaadest otsitakse lisaks elemen-
annaabi.ee 
