Morfide eraldamine on lihtne, kui nende piirid on struktuuriliselt ja semantiliselt läbipaistvad. Nii on see eelkõige aglutinatiivsetes sõnavormides, milles lõppe või muid elemente lükitakse üksteise järele ilma üksikmorfide tähenduste ebamäärastumise ja morfide ühendamise tõttu tekkivate häälikuvariatsioonideta ühel või mõlemal pool morfipiiri. Selline puhtalt aglutinatiivne juhtum on nt eesti talu+de+sse+gi. Iga morf esineb selles sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaalkujul. Sellist morfoloogilist protsessi nimetatakse aglutinatsiooniks. Morfianalüüs on keerukam, kui kaks (või rohkem) tähendusüksust ehk semeemi esinevad üksteisesse sulandunult nii, et nende vorme ei saa foneemide või grafeemide reas loomulikult üksteisest eraldada. Eesti keele tüvemitmuse vormid nt sõpru, kasse, pilvi ongi näited fusioonist. Fonoloogiliselt tingitud morfofonoloogiline varieerumine
Teine näide: eesti keele häälikuvarasse on palataal [] (s) tulnud vene ja saksa vahendusel, kus ta moodustub harilikult keelekülgi tahapoole, vastu kõvasuulage toetades, paljudes keeltes aga (nt inglise, prantsuse, tsehhi) on vastav häälik koos oma helilise vastega [] pigem postalveolaar moodustatakse vastu hambavalli tagaserva ja kõlab pehmemalt. Ning jällegi: osi keeli rakendab seesuguseid eristusvõimalusi ka fonoloogilisel tasandil (nt poola kirjakeele sz , , cz või horvaadi c , dz ). Ühe keele hääldusvõtete ülekandmine teises keeltes olevatele analooghäälikutele põhjustab tõsiseid vigu. Võõrkeeleõppes nõuab see tähelepanu. 3.1. Vokaalide klassifikatsioon Täishäälikud ehk vokaalid (lad vocales, ingl vowels, vn ) moodustatakse avatud kõnetraktiga (avasui). Valdavalt on nad helilised ning nende kõlavärv (see, mille järgi nad ära
Morfide eraldamine on lihtne, kui nende piirid on struktuuriliselt ja semantiliselt läbipaistvad. Nii on see eelkõige aglutinatiivsetes sõnavormides, milles lõppe või muid elemente lükitakse üksteise järele ilma üksikmorfide tähenduste ebamäärastumise ja morfide ühendamise tõttu tekkivate häälikuvariatsioonideta ühel või mõlemal pool morfipiiri. Sellist morfoloogilist protsessi, milles iga morf esineb teatud sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaalkujul, nimetatakse aglutinatsiooniks. Morfianalüüs on keerukam, kui kaks (või rohkem) tähendusüksust ehk semeemi esinevad üksteisesse sulandunult nii, et nende vorme ei saa foneemide või grafeemide reas loomulikult üksteisest eraldada - fusioon. Nähtav morf ehk fonoloogilise ja ortograafilise substantsina realiseeruv morfi. Semantiliselt komplekssete, kuid vormiliselt jagamatute morfide kohta kasutatakse sageli terminit portmanteau-morf ehk kohvermorf
Junktuur – morfi piir Läbipaistev morfipiir – vastab struktuuriliselt ja semantiliselt selgetele üldreeglitele Opaakne – läbipaistmatu morfipiir, ei saa otse tuletatada oletatud morfide üksiktähendustest. Nende kahe morfipiiri piir on aga hajus. Hajus - järkjärguline Aglutinatiivne sõnavorm – lõppe või muid elemente lükitakse üksteise järele ilma üksikmorfide tähenduste ebamäärastumise jms. Iga morf esineb selles sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaalkujul. Fusioon –tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada). Nähtav morf – fonoloogilise ja ortograafilise substantsina realiseeruv morf Kohvermorf e portmanteau-morf – semantiliselt kompleksne, kuid vormiliselt jagamatu morf Protsessimorf – kohvermorfides esinevad iseseisva semantilise funktsiooniga variandid Radikaal – keele põhitüved koosnevad kolmest konsonandist mille vahele paigutatakse
üldreeglitele) või läbipaistmatu e opaakne. Paljude sõnade tähendus muutub ja iseseisvuvad, seetõttu ei ole võimalik ammendav ja ühemõtteline morfianalüüs. 20. Aglutinatsioon ja fusioon. Aglutinatiivsed sõnavormid - sõnalõppe või muid vorme lükitakse üksteise järele ilma üksikmorfide tähenduse ebamäärastumise ja häälikuvariatsioonide tekkimiseta. Aglutinatsioon - iga morf esineb selles sõnavormis oma põhitähenduses ja fonoloogilisel normaakujul. Fusioon - kaks või rohkem tähendusüksust on üksteisse sulandunud nii, et nende vorme ei saa üksteisest eraldada. Fusioonikeeled - keeled, kus on palju muutenähtusi ja eriti tavalised on kohvermorfid (semantiliselt kompleksne kuid vormiliselt jagamatu morf). Kõik kokku kuuluvad elemendid ei pruugi järjestikku esineda. Nt osade keelte põhitüved koosnevad kolmest konsonandist e radikaalist. Sõnavormid tekivad, kui radikaalide vahele paigutuvad vokaalid.
19. Morfoloogilise klassifitseerimise eesmärgid. Muutkonnad, muuttüübid, erandid Morfoloogiasüsteemi kirjeldus peab andma täieliku ülevaate vormiõpetuslikult muutuvate sõnade struktuurist: leksikaalsetest morfeemidest e tüvedest ja grammatilistest morfeemidest e morfoloogilistest formatiividest, s.o tunnustest ja lõppudest. Need morfoloogiasüsteemi põhiüksused võivad varieeruda. Ühe ja sama sõna tüvi võib eri grammatilistes vormides esineda mitmel fonoloogilisel kujul, nt õpik ~ õpiku, puu ~~ pu/i/d, saba ~ sappa, soolane ~ soolase ~ soolas/t, sepp ~ sepa ~ seppa ~ sepp ’i, uus ~ uue ~ uut ~ uude, padi ~ padja ~ patja ~ patj u ~ padj’u/1, luge/ma ~ loe/me, kat/ma ~ katt ’a ~ kata/vad ~ kae/takse. Morfoloogiasüsteemi kirjeldus peab andma ülevaate ka selle süsteemi funktsioneerimisest, st iga sõna iga vormi moodustamisest ja analüüsimisest. Ta peab näitama, kuidas paikneb iga tüvevariant
annaabi.ee 
