Autorikaitse seadused Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel
elektroonilise side arengut ja kaitsta kasutajate huve. Seal on kirjutatud üles kõiksugused mõisted ja seaduse etteandlused. Põhiseaduses on sammuti kirjas IT ala hõlmavat seadusandlust. Näiteks autorikaitsesadus: § 1. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded (1) Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. (2) Autoriõiguse seadus sätestab: 1) kirjandus, kunsti ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele;
Autoriõiguse lepingu sõlmimise kord Deili Lemsalu Rk-12 Autoriõiguse seadus sätestab: kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused; õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele; andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused;autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides; autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse. Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele
teistel isikutel oma teose samaviisilist kasutamist ning saada sellest tulu. Teisisõnu on autoriõigus õigus, mis on ainult sellel inimesel, kes on loonud omapärase teose. Seetõttu ei või teised isikud autori teost kasutada ilma autori nõusolekuta. Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Välismõju Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandale isikule. Teisisõnu on välismõju mõne teise isiku kokkupuude muutusega. Teatavasti kütuse tarbimisega satub õhku CO2 ja
kogum ning antud seaduse järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. „Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis“ (Autoriõiguse 2019). Autoriõigus on tugevasti seotud ka teiste õigustega, mida nimetatakse naaberõigusteks ja mis omakorda tekivad juba autoriõigustega kaitstud tööde ümber. „Naaberõigused tulenevad autoriõiguse põhimõtetest ja antakse teoste esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja teleorganisatsioonidele ning andmebaaside loojatele või valdajatele. Autorite õigusi oma teoste kasutamise suhtes aitab kaitsta Eesti Autorite Ühing“ (EAS). Autoriõiguste temaatikaga puutuvad üha enam inimesi kokku, kuid nad ei tea, millised õigused ja kohustused selle temaatikaga kaasnevad. Korraldada võib väga häid sündmusi aga, kui ei teata intellektuaalsest omandist ja ei väärtustata teiste loomingut, siis tahes tahtmata jätab sündmus endast maha halva märke.
(AutÕS §30 lg 2) Kollektiivsed teosed. Kollektiivne teos koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle juriidilise või füüsilise isiku nime või nimetuse all. Audiovisuaalsed teosed. Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise kompenseerimiseks autoritele, teose esitajatele ja fonogrammitootjatele maksavad isiklikuks reprodutseerimiseks ettenähtud salvestusseadmete (magnetofonid, videomagnetofonid jms.), tühjade (salvestuseta) audio- ja videosalvestusvahendite (lindid, kassetid, laserplaadid, CD- toorikud, minidiskid jms.) ning muude teoste isiklikku reprodutseerimist võimaldavate tehniliste vahendite tootjad ja importijad tasu. 5 Tuletatud teosed
meetodite kasutuselevõtuga ja tehnoloogia arenguga. Autoriõigusega kaasnevad õigused on tuletatud õigused, kuna autoriõigusega kaasneva õiguse ese eeldab mingi varem eksisteerinud teose olemasolu, milleks on autoriõigusega kaitstavad teosed. Hoolimata tihedast sidemest on fonogrammitootjatele kuuluvad õigused iseseisvad ning nende teostamine ei piira autoriõiguse teostamist. Loodud resultaadile ehk autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile on õigused: 1. teose esitajal; 2. fonogrammitootjal; 3. raadio ja televisiooniorganisatsioonil; 4. filmi esmasalvestuse tootjal;
kaitsetähiseid lisada vms ei ole vaja. Autoril tekib oma loodud teose suhtes mitmeid isiklikke ja varalisi õigusi ning teose kasutamine teise isiku poolt saab üldjuhul toimuda vaid autori sellekohase loa alusel.} · Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused; {hõlmavad teose esitajatele (muusikutele, näitelajatele, tantsijatele, pillimängijatele ja muudele nö esitluskunstnikele), fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele ning filmi esmasalvestuse tootjatele kuuluvaid õigusi nende loodud resultaatide suhtes. Naaberõiguste hulka kuuluvateks loetakse ka õigusi, mis kuuluvad isikutele, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldavad või suunavad üldsusele varem avaldamata teose või kes annavad välja autoriõigusega mittekaitstava
televisiooniülekannetega, - leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, - teaduslike avastustega, - tööstusnäidistega, - kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslikenimede ja tähistega, - kaitsega kõlvatu konkurendi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele (AutÕS § 4 lg 1). Õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele on autoriõigusega kaasnevad õigused (§ 1 lg 2 p 3) ehk naaberõigused. Tööstusomandi objektideks vastavalt Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1883) artikli 1 lõikele 2 on patendid, kasulikud mudelid, tööstusnäidised (tööstusdisainlahendused), kaubamärgid, teenindusmärgid, firmanimetused või kohanimede päritolule viitavad tähised ning kõlvatu konkurentsi tõkestamine. NB Tõlge ei ole adekvaatne!!! Kokkuvõtlikult: 1
3) vabandada avalikult tarbija ees. AUTORIÕIGUS Reguleeritud Autoriõiguse seadusega vastu võetud 11. 11. 1992. a seadusega (RT 1992, 49, 615), jõustunud 12. 12. 1992. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõiguse seadus sätestab: 1) kirjandus, kunsti ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele;