Kuid juriidilisele isikule kuuluvad varalised õigused juhul, kui autor lõi teose oma otseste töökohustuste täitmise käigus. Isiklikud ehk moraalsed õigused jäävad aga autorile. Kollektiivse teose autoriõigused kuuluvad füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle algatusel ja juhtimisel konkreetne teos loodi ning kes selle välja andis. Naaberõigused Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused on õigused, mis tekivad teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestise tootjal, pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldaval isikul, või üldsusele varem avaldamata teose üldsusele suunaval isikul, autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande välja andval isikul. § 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata Käesolevat seadust ei kohaldata:
3) teose kasutamise viis ja territoorium; 4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg. (2) Autoritasu maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel. 31. Autoriõigusega kaasnevad õigused (§d 62 – 75) Teose esitajal, fonogrammitootjal, televisiooni ja raadioteenuse osutajal, filmi esmasalvestuse tootjal, isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, ja isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on autoriõiguse seaduses ettenähtud õigused tema loodud resultaadile
õigused. Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma. Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult. Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja (nimetuse) kasutamine teise autori poolt samaliigilisel teosel, kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava autorite samastamise. • Naaberõigused Teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestuse tootjal, isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, ja isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on käesolevas peatükis ettenähtud õigused tema loodud resultaadile (autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile).
teosed. Hoolimata tihedast sidemest on fonogrammitootjatele kuuluvad õigused iseseisvad ning nende teostamine ei piira autoriõiguse teostamist. Loodud resultaadile ehk autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile on õigused: 1. teose esitajal; 2. fonogrammitootjal; 3. raadio ja televisiooniorganisatsioonil; 4. filmi esmasalvestuse tootjal; 5. isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose; 6. isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose
või teaduslik peab olema autori originaallooming. Autoriõiguse omanikul on õigus keelata teistel teose loata kasutamist. Luba on nõutav: · reprodutseerimisel; · avalikul esitamisel; · tesoe salvestamisel mingile infokandjale; · kinematograafiliste filmide tegemisel; · teose ülekandmisel ringhäälingus; · teose tõlkimisel või mugandamisel. Kaasnevate õigustena mõistetakse moraalseid ja materiaalseid õigusi, mis tekivad teose esitajal, fonogrammitootjal, ringhäälinguorganisatsioonidel originaalteose seaduslikul esitamisel. Põhiliselt tsiteeritakse autoriõiguste alal Berni konventsiooni sätteid, lisatud on sätteid arvutiprogrammide ja andmekogude, helisalvestuste ja filmide, teose esitajate ja fonogrammitootjate õiguste kohta, ringhäälinguorganisatsioonide kohta. Autoriõiguse kaitse kehtib kirjandus-, kunsti- ja teadusteose puhul autori eluea vältel + 50 aasta jooksul pärast surma, pärast seaduslikust väljaandmisest
sisenemistasu eest; 5) saate salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad saadet kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal; 6) saate salvestise levitamine üldsusele. Fonogrammi (helisalvestise) tootja õigused - Fonogrammi (helisalvestise) tootja on füüsiline või juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine. Fonogrammitootjal on ainuõigus lubada ja keelata: 1) fonogrammi reprodutseerimine; 2) fonogrammi koopiate importimine; 3) fonogrammi levitamine üldsusele; 4) fonogrammi koopiate rentimine või laenutamine; 5) fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad fonogrammi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal. Helisalvestise tootjal on õigus nõuda fonogrammi üldsusele suunamise eest tasu, kusjuures tasu maksab see, kes üldsusele suunab.