Motoorsed keskused: 1. Somatomotoorne keskus eesmises tsentraalkäärus(otsmikusagaras), juhitakse skeletilihaste tahtelisi liigutusi. Eri närvirakud spetsialiseerunud eri lihastele. Somatosens ja somatomot keskused on omavahel seotud 2. Kõnekeskus kõne kuulub integratiivsete funktsioonide hulka. Kõne koosneb fonatsioonist hääle moodustamine, mis toimub õhu surve mõjul kõrilihastele, häälepaeltele; ja artikulatsioonist häälikute ja nende kombinatsioonide(sõnade) moodustamine, toimub keelelihaste, suulae, mälumislihaste ja näolihaste osavõtul. Kõnekeskus koosneb 3 osast: 1)motoorne kõnekeskus e Broca keskus paikneb vasalu otsmikusagara tagumises alaosas vahetult enne esmast motoorset kõnekeskust
2) Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke Wernicke näitas, et oimusagaras asub piirkond, milla kahjustusel ei saada kõnest aru, aga rääkida suudetakse. Sensoorne afaasia! Kõne on spontaanne. Paikneb kuulmiskeskuse vahetus naabruses. 3) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala (kutsutakse ka kõne vokaliseerimise piirkonnaks). Ta paikneb eesmises tsentraalkäärus. Seal, kus juhitakse keele motoorikat kõnelemisel. Kõne on organismi liitfunktsioon, mis koosneb Fonatsioonist ehk hääle moodustamisest ja artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsiooni moodustamisest. Fonatsioon toimub kõrilihaste osavõtul ja õhusurve muutmise teel (kui liigub läbi häälepaelte). Osalevad keel, suulae lihased, mälumise lihased. Nende lihaste talitlused juhitakse teisasest motoorsest keskusest. Selle piirkonna kahjustusel tekib motoorne afaasia, aga vaid mõneks nädalaks. Kui broca ala on kahjustamata, siis on afaasia ajutine.
3) Sekundaarseks ehk teisaseks motoorseks alaks, motoorse ala mokaliseerimise piirkond. See paikneb eesmises tsentraalkäärus, seal kus kogu somatomootoone koor oli, ala osas. Selle piirkonna kahjustusel tekib võimetus rääkida (afaasia), see kestab ainult mõne nädala. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism Kaks varianti: 1. kõne mis tekib/kujuneb kuulmisel, teise inimese jutu kuulamisel või raadio/televiisori kuulamisel. Kõne on integratiivne funktsioon, ta koosneb fonatsioonist ehk hääle moodustamisest, toimub häälepaelte abil ja artikulatsioonist mis tähendab häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamisest, toimub keele pehme suulae lihaste ja näo lihaste võtu abil. Kui kõne formeerub vastusena teisele kõnele, siis erutus kõigepealt jõuabki vernike alasse oimusagaras, kus toimub kõnest aru saamine. Broca keskuses formeerub vastuse neutraalne mudel närvirakkudes just kui siis kujuneb juba vastus. Mudel edastatakse kõrval olevasse
Kuulmiskeskustel on ühendusteed ka teiste ajupiirkondadega, nagu nägemiskeskustega, aga oluliseim on seos motoorse kõnekeskusega ehk Broca. 2. Motoorsed e. liigutusi juhtivad keskused Somatomomotoorne keskus - Keskus, mis juhib skeletilihaste tahtlikke liigutusi. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti ehk vöötlihaste kaudu. Kõnekeskus (mitu alakeskust, mis ei ole seotud kõnelemis juhtivate lihastega) Kõne koosneb fonatsioonist ehk häälemoodustamisest, selles osalevad kõrilihased, õhusurve on oluline, mis läbib kõri ja koosneb artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamisest. Artikulatsioonis osalevad keele, suulae ja näolihased. Fonatsioon ja artikulatsioon (hääle tekitamine ja hääle abil sõnade ja nende kombinatsioonide tekitamine). Kõnekeskusel on kolm osa : Motoorne kõnekeskus e. Broca keskus- on enamus inimestel vasaku otsmiku sagara
Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti- ehk vöötlihaste abil. Sealt saavad alguse püramidaaljuhteteed, mis läbivad aju tüve ja jõuavad seljaajju ning liiguvad seljaajus mööda eesmisi, osa ka külgmisi vääte valgeolluse koostises hallolluse eesmistesse sarvedesse alfamotoneuronitele. Alfamotoneuronitelt lähtuvad närvikiud (eesmiste juurte koostises) skeletilihastele. 2. Kõnekeskus Kõne koosneb fonatsioonist ehk häälemoodustamisest. Selles osalevad kõrilihased, õhusurve, mis läbib kõri ja koosneb artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamisest. Artikulatsioonis osalevad keele, suulae ja näolihased. Kõnekeskusel on kolm osa: a) Motoorne kõnekeskus ehk Broca' keskus. Broca' ala on enamus inimestel vasaku otsmikusagara tagumises alaosas ja jääb eesmise tsentraalkääru nende neuronite ette või naabrusse, mis juhivad näo-, keele-, neelu- ja suulaelihaste tööd
sekundit, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine. 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Kõne eeltingimuseks on hingamine. hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 erinevat lihast. Häälikute genereerimiseks vajalik eeltingimus on rõhu muutus õhuvoolu loomiseks (Bernoulli' efekt). Fonatsioon on hääle tekitamine kõris häälekurdude võnkumisega, mis tekitab põhisageduse (F0). Fonatsioonist sõltub, kas häälikud on helilised või helitud. Helilised häälikud: häälekurrud vibreerivad (vokaalid ja helilised konsonandid). Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid). 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Ülesandeks hääle tekitamine. Kõri (larynx ) e alumine hääleallikas oma elunditega sõrmuskõhr (cartilago cricoidea ) kilpkõhr (cartilago thyroidea ) pilkkõhred (cartilagines arytaenoideae ) häälekurrud (plicae vocalis )
nägemiskeskustega, aga oluliseim on seos motoorse kõnekeskusega ehk Broca. 2. Motoorsed e. liigutusi juhtivad keskused · Somatomomotoorne keskus Keskus, mis juhib skeletilihaste tahtlikke liigutusi. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti ehk vöötlihaste kaudu. · Kõnekeskus (mitu alakeskust, mis ei ole seotud kõnelemis juhtivate lihastega) Kõne koosneb fonatsioonist ehk häälemoodustamisest, selles osalevad kõrilihased, õhusurve on oluline, mis läbib kõri ja koosneb artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamisest. Artikulatsioonis osalevad keele, suulae ja näolihased. Fonatsioon ja artikulatsioon (hääle tekitamine ja hääle abil sõnade ja nende kombinatsioonide tekitamine). Kõnekeskusel on kolm osa : Motoorne kõnekeskus e
annaabi.ee 
