Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. Kehaväline viljastamine- väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt->Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)->Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel- >päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e
Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. Kehaväline viljastamine- väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt- >Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)- >Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) – toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta->Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel->päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale – algab loote aremg e.embrüogenees->Munarakk ei viljastu ja hukkub
munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-55.a menopausini ja ovulatsioon lakkab. Valmimine toimub 28 päevase tsükliga, munarakk väljub munajuhasse 14.päeval pärast menstruatsiooni. Foliikul: Munarakk on munasarjas ovulatsioonini ümbritsetud põisja folliikuliga. Foliikul rebeneb ja muutub kollakehaks. Foliikul eritab naissugu hormoone- östrogeeni ja progesterooni, mis takistavad uue munaraku küpsemist ja soodustavad limaskesta paksenemist. Blastotsüsti staadium 1. Ovulatsioon 2. Munarakk liigub munajuha kaudu emakasse 4..5 päeva 3. Lõigustumine- sügoot pooldub mitmeid kordi mitoosi teel. 4. Moodustub kobarloode (moorula) 5. Areneb blastotsüst 6
hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga 8. Vilhastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel 9. 5 päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e. embrüogenees 6
kurrutuse ja karvastusega. Tergiite katavad kattetiivad. Jooksiklastel on ainult kuus väljaspoolt nähtavat sterniiti. Tagakeha tipus, anaalstrerniidi ja tergiidi vahel on isastel suguti. Emastel on viimane tagakehalüli väljasopistatav (Haberman, 1968). Suguelundid paiknevad jooksiklastel tagakeha lõpposas, kujutades endast torujaid liigestatuid organeid, mille tähtsama osa moodustavad munasarjad emastel ja raiad isastel. Mõlemad on paarilised. Raiad on ühe folliikuliga päsmalaadiliselt kokkukeerdunud ja neist väljuvad seemnejuhad ühinevad jämedamaks paiskejuhaks. Paiskejuha tipus asub suguti. Munasarjad koosnevad munajuhale kinnituvatest ovarioolidest, milles valmivad munarakud, ümbritsetult toiterakkudega. Mõlemad munajuhad liituvad üheks, mis avaneb avarasse tuppe. Tupe eesoas avaneb seemnehoidla, kuhu talletatakse isase seeme sugsakti ajal (Haberman, 1968). 3
Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. Kehaväline viljastamine- väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) Kehasisene viljastamine-emasorganismi sees. (imetajad, roomajad) Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega)->Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt->Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni)->Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone ->Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta- >Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h)->Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga->Viljastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel- >päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e
a. Emasgonaadi e munasarja areng: granuloosa ja teeka rakkude formeerumine - kortikaalsed väädid annavad aluse granuloosa rakkudele, munasarja mesenhümaalsetest eellasrakkudest tekivad teeka rakud b. Emasgonaadi e munasarja areng: folliikuli moodustumine - moodustuvad granuloosa rakkudele järgnevalt, individuaalne arenev munarakk ümbritsetakse folliikuliga c. Emasgonaadi e munasarja areng: Mülleri juha - emasel taandarenevad testosterooni puudumise tõttu, isasel moodustavad osa munandimanusest Milleks on oluline SRY? (mis juhtub kui see geen defektne) SRY on sugu determineeriv piirkind. Munasarjade areng toimub automaatselt, kui puudub SRY (sex-determining region of the Y chromosome) mõju - seda on vaja testiste välja kujunemiseks ja
XX-karüotüübiga embrüotel hakkavad (hiirel E14.5; inimesel peale 7 kuud) oogoonidest moodustuma primaarsed ootsüüdid, mis jäävad meioosi diploteeni aresti kuni suguküpsuse saabumiseni. XX genotüübiga embrüol sisemine osa epiteliaalsetest väätidest degenereeruvad ja alles jäävad kortikaalsed väädid, mis annavad aluse granuloosa rakkudele (ümbritsevad ja toidavad arenevat munarakku) ning algab follikulogenees, mille käigus individuaalne arenev munarakk ümbritsetakse folliikuliga. Lisaks osalevad folliikulite tekkes ka sidekoelised teeka rakud, mis on pärit munasarja mesenhümaalsetest eellasrakkudest. Gartner`i juha – Wolffi juha jäänuk naistel Paroöphoron/Epoöphoron – mesonefriliste torukeste jäänukid 91. Milleks on oluline SRY? (mis juhtub kui see geen defektne) Geneetilised faktorid ja signaalirajad gonaadide arengus Enamikul imetajatel on peamiseks bipotentsiaalse gonaadi suunajaks
annaabi.ee 
