laiendanud koguaeg ja lõpuks tuli lihtsalt loobuda sellest süsteemist. Heakõlaline muusika asendus dissoneeruva muusikaga. Polnud enam üht kindlat stiili vaid palju erinevaid stiilide paljusus. Suunad ja põhilised esindajad: Hilisromantism Sibelius, Rahmaninov. Impressionism Debussy, Ravel. Ekspressionism Schönberg, Berg , Webern. Neoklassitsism Honegger, Sostakovits, Hindemith. Minimalism Reich, Adams. Neoromantism Gorecki, Kantseli. Neoimpressionism Takemitsu. Folklorism Bartok, Tormis. Peale II ms võeti kasutusele elektroonika. Happening kohapeal sündiv muusikaline etenduse laadne asi. (John Cage) IMPRESSIONISM Claude Debussy (1862-1918) Sel ajal, kui ta tegutsema hakkas oli Prantsusmaa Wagneri mõju all. Impressionismi esikteoseks muusikas oli Debussy ,,Fauni pärastlõuna". Saksa hilisromantikud 1860-1910 Hugo Wolf (1860-1903) oli austria laulumeister. Ta on kirjutanud umbes 300 soololaulu ja ühe ooperi. Teda on nimetatud Schuberti mantlipärijaks
toetab ka,kui uuritakse tekstiväliseid tunnuseid, niipea aga, kui tekib küsimus esitusest , ei sobi see enam staatiline käsitlus dünaamiline käsitlus-kõik protsessid on jälgitavad neljas faasis: teke, aktiivne, mälu ja unustamisfaas) et uurida protsesse ja tähendusi KULTUURITÜPOLOOGIA *3 aspekti, mis toimub rl elus, kui tahame rääkida protsessist: 1.aktualiseerumine- tõsielus juhtuv aktiviseerib vanad pärimused. 2. oma-võõras suhe- ? 3. rahvaluule-folklorism(folklooriprotsess) I ja II elust. *kuidas siduda need eri ajastute sarnased pärimusjooned (kas temaatilised või seesmised struktuurid) kasutada kultuuritüpoloogiat/ kultuuritüübid: a) arhailine rl(pärimus)- uuriti võõrast kultuuri. euroopas tegeleti sellega, mis arhailine. KIRJAEELNE. kultuuriatropoloogia tegeles inimestega. Völkerkunde(saksa) e Ethnologie(euroopa)->kultuuriantropoloogia Europ. Ethn (sisuliselt oma kultuuri uurimine) e volkskunde->etnoloogia
nukasvatuse 1980. katsejaam). Omaette aastail kerkis esile hulgaliselt arhitek kolhoosiarhitektuuriski. nähtust nimega folklorism Tegelikult (rahvakunsti, pole riiete, aga tuuriliseks uusi ja insenerikunsti
mis on alus folkloori kogumiseks ja uurija ja uuritava vaheliseks koostööks. 11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Pärast esimese elu etappe on uurijatel olemas kogutud/arhiveeritud materjal, mis hakkab elama „teist elu“. Arhiivimaterjal pannakse uude konteksti või uutesse žanritesse. Kasutatakse folkloorset ainest väljaspool kultuurilist konteksti, milles see loodi (folklorism). Folkloor saab uue hingamise tänapäevases võtmes näiteks muusikas, festivalidel, kunstis (Trad. Attack, viljandi folk, tootmisettevõte Etno, Simon and Garfunkel). Kunstnikud võtavad uurijakogukonna rolli üle, uurivad ainest uuel eesmärgil. Teatud folkloorirühmad võivad „teises elus“ saada riiki ja rahvast esindava rolli. Nad liigutavad inimeste rahvuslikke tundeid ja neid võetakse üldiselt kindla rahvuse kultuurina, folkloor muutud teatavas mõttes kõigi omaks
6 Estonias puudus selline juhtfiguur nagu Vanemuises, aga siin olid jällegi karismaatilised näitlejad: Paul Pinna (1884-1949) (ka lavastaja) ning Theodor Altermann (1885-1915). Estonia repertuaaris oli rohkem Euroopa kui Eesti teatritükke. Eesti rahvakultuuri uurimise preofessionaliseerumine Möödunud sajandi lõpust on ilmne eestlastest haritlaste huvi folklooripärandi, keele ja rahva ajaloo vastu. Folklorism kandus ka rahvahulkadesse, keda tõmmati kaasa laialdastesse rahvaluule kogumisaktsioonidesse. 20. sajandi algul lisandus etnograafilise materjali kogumine. Eesti esimene etnograaf oli Helmi-Reimann Neggo (Villem Reimanni tütar). Eesti Rahva Muuseumi asutamine 1909. aastal Jakob Hurda mälestuseks. Johannes Pääsuke päevapiltnik, eesti esimese mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" autor. Suri 25-aastaselt 1917. aastal toimunud raudteeõnnetuses. Muusikaelu professionaliseerumine
esitaja eraldunud, nagu see on ettekujutatav tänapäeva iseseisvunud kultuurivormide puhul (autor, interpreet, lugeja). Anonüümse teksti autorsuse küsimus eeldab teksti algkuju olemasolu, ent rahvaluuleprotsessis ei toimi algteksti-koopiate teema, pigem on olemas teksti PÕHIKUJU ja selle erinevad variandid. Rahvaluuletekst sünnib traditsiooni mälu ja üksikisiku võimete ja mälu koostöös. 9. Rahvaluule osa tänapäeva kultuuris. Folklorism. Rahvaluule e folkloori kaks elu. Rahvaluule ja selle uurimine kultuuri (keelt, kirjandust, ajalugu jms) uurivate teaduste kontekstis. 6 Tänapäeva pärimus seob ühte inimajaloos püsivana säilinud elemendid (osa perekondlikke, soo- ja sugulussuhteid) ja need ühiskonnas välja kujunenud tavad, mis on läbi teinud märkimisväärsed muutused (nt pulma-, matuse-, sünnikombestik jms). Uued
o Pärimustphma osalemine uurimistöös o Ühiste ürituste korraldamine Folklooriprotsessi teine elu Folloori teine elu o Arhiveeritud pärimusainses liigutamien uude konteksti, uude ringlusesse, uutesse zanritesse; o Nt folkloorivestival Baltika ja Viljandi Folk; o Folklorismi mõiste all mõisteti lavafolkloori. Kui keegi õpib mingi rahvalaulu ja esitab seda, siis see on folklorism. Pärimusrühma emantsipatsioon o Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega; o Uurijakogukonna rollide ülevõtmine; o Eestkõneleja küsimus. Folkloori kuluutipoliitiline kasutamine o Pärimusrühma võõristus ,,ülevalt poolt" peale pandud ülesannetele; o Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama. Folkloori kaubaks muutmine o Folkloori autoriõoguste küsimus (WIPO);
mida teised ei esita. Lauliku/jutustaja ja koguja erinev tunnetus, erinevate rahvaluuleliikide puhul erinev tunnetus. Kui pärimusrühm, kes lugu tahab kuulda, puudub, siis lugu ei räägita. Samas on lugusid, mida esitatakse ainult jutustades, kusjuures teisi võidakse esitada ainult lauldes jne. Lugu kõneleb ennast jutustaja kaudu, kes on vahendajaks kellegi teise (jumala?) ja publiku vahel. Teatraalne. 999 Rahvaluule osa tänapäeva kultuuris. Folklorism. Rahvaluule e folkloori kaks elu. Rahvaluule ja selle uurimine kultuuri (keelt, kirjandust, ajalugu jms) uurivate teaduste kontekstis. Tänapäeva pärimus seob ühte inimajaloos püsivana säilinud elemendid (osa perekondlikke, soo ja sugulussuhteid) ja need ühiskonnas välja kujunenud tavad, mis on läbi teinud märkimisväärsed muutused (nt pulma, matuse, sünnikombestik jms). Uued kultuurinähtused (nt reisimine, sportimine, telerivaatamine,
annaabi.ee 
