Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"fokuseerides" - 9 õppematerjali

Gümnaasiumi arutlev kirjand arutlus teemal-sõltuvusttekitav tehnoloogia ja nooruk
2
odt

Gümnaasiumi arutlev kirjand/arutlus teemal "sõltuvusttekitav tehnoloogia ja nooruk"

sõpradega suheldes on ka põnev ajaviide. Minu väike õde näiteks vaatab peale kooli youtube’is erinevaid muusika- ja naljavideosid nii kaua, kuni ema koju tuleb. Tehnilised vidinad ja mängud võivad olla põnevad ja toredad, kuid liigselt aega arvutile kulutades tekivad paratamatult terviseprobleemid. Põhiline ja kõige enam levinud on lühinägelikkus. Vaadates arvutiekraani fokuseerivad silmad ühele objektile, mis ei muuda asukohta. Liiga kaua ühele ligidal asuvale esemele fokuseerides tekib silmas pinge. Pikema aja vältel muudab silmalääts kumerust ega suuda enam kaugel asuvaid asju võrkkestale normaalselt koondada. Samuti kaua aega arvutis veetes ja trenni mitte tehes jäävad lihased nõrgaks ega suuda keha hoida tema loomulikus asendis. Selle tulemusena muutub inimese rüht ja võivad tekkida erinevad lihas- ja liigesevalud. Põhilised on seljavalud, sest istutakse kõvera seljaga. Ka suhted teiste inimestega võivad kannatada

Kirjandus → Kirjandus
33 allalaadimist
Arutlus teemal-Sõltuvusttekitav tehnoloogia ja nooruk
4
rtf

Arutlus teemal "Sõltuvusttekitav tehnoloogia ja nooruk"

sõpradega suheldes on ka põnev ajaviide. Minu väike õde näiteks vaatab peale kooli youtube’is erinevaid muusika- ja naljavideosid nii kaua, kuni ema koju tuleb. Tehnilised vidinad ja mängud võivad olla põnevad ja toredad, kuid liigselt aega arvutile kulutades tekivad paratamatult terviseprobleemid. Põhiline ja kõige enam levinud on lühinägelikkus. Vaadates arvutiekraani fokuseerivad silmad ühele objektile, mis ei muuda asukohta. Liiga kaua ühele ligidal asuvale esemele fokuseerides tekib silmas pinge. Pikema aja vältel muudab silmalääts kumerust ega suuda enam kaugel asuvaid asju võrkkestale normaalselt koondada. Samuti kaua aega arvutis veetes ja trenni mitte tehes jäävad lihased nõrgaks ega suuda keha hoida tema loomulikus asendis. Selle tulemusena muutub inimese rüht ja võivad tekkida erinevad lihas- ja liigesevalud. Põhilised on seljavalud, sest istutakse kõvera seljaga. Ka suhted teiste inimestega võivad kannatada

Kirjandus → Kirjandus
74 allalaadimist
Holograafia
22
doc

Holograafia

salvestamise ajal oli ese, ning tõeline kujutis teisel pool plaati. Olukorra selgitamiseks vaatleme punktvalgusallika hologrammi. Oletame, et võrdluskimp langeb fotoplaadile normaalisihiliselt ning eseme mõõtmed on tühised ehk temalt hajunud valguse lainefrondid on kontsentrilised sfäärid. Sellisel juhul on interferentsipildiks Fresneli tsoonid ning fotoplaat muutub Fresneli tsooniplaadiks. Taasvalgustamisel toimib tsooniplaat nagu lääts, fokuseerides valguse ühte punkti, mis ongi meie eseme tõeline kujutis. Tekib ka näiline kujutis samale kohale, kus ese hologrammi salvestamisel viibis. Keerulisemaid esemeid võib vaadelda koosnevat punktesemetest. Seega on nende valgusväli punktallikate valgusväljade summa ning lihtsustatult võib keerulisemate esemete hologramme vaadelda kui punktesemete hologrammide superpositsiooni. Klassifikatsioon Hologramme klassifitseeritakse kolme omaduse põhjal:

Füüsika → Rakendusfüüsika
8 allalaadimist
Anatoomia-meeleelundid ja nende funktsioon
4
rtf

Anatoomia: meeleelundid ja nende funktsioon

nägemine) ja kolvikesed (värvitaju); nende all 2 kihti närvirakke, millede aksonitest tekib nägemisnärv. Silmamuna (järg): Silmamuna sisekeskkond: 1. Vesivedelik – värvitu vedelik, seda produtseerib ja imendab soonkest; täidab ruumi sarvkesta ja läätse vahel; vesivedeliku rõhk on “silma siserõhk” (selle tõusul tekib glaukoom). 2. Lääts (lens) – kaksikkumera kujuga läbipaistvatest kiududest elastne moodustis; murrab läbivaid valguskiiri, fokuseerides neid reetinale – selleks vajalik kuju muutmine e. akommodatsioon (kuju reguleerivad ripskeha lihased). 3. Klaaskeha (corpus vitreum) – sültjas, täidab läätsest tahapoole jääva osa silmamunast; hästi läbipaistev. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased: a) ülalau tõsturlihas; b) silmamuna pööravad lihased – kokku 6 (4 sirglihast ja 2 põikilihast) 2. Silmalaud: silmamuna kaitsvad nahakurrud, äärel ripsmed; peal õhuke nahk, sees

Meditsiin → Meditsiin
18 allalaadimist
Ettevõtluskoolitus
20
odt

Ettevõtluskoolitus

2) Võta uuesti ühendust ära öelnud kliendile, katkestatud tehingu puhul ja muuda need müügiks/rahaks II. Võta klientidega uuesti ühendust ja loo uusi võimalusi, kuidas klientidele ja iseendale rohkem väärtust lisada. 1) Suurenda ostude tihedust 2) Suurenda toodete ja teenuste arvu 3) Suurenda klientide lojaalsust läbi klindi ootuste ületamise 4) Suurenda klientide taasaktiveerumist KUIDAS TELEFONIMÜÜGI ETTEVÕTTE OSAKOND KASVAS 134% 12 KUUGA, FOKUSEERIDES AINULT 7-LE TEGURILE. 1. Etapp ­ Suurenda oma potentsiaalsete kliendikontaktide arvu 1) Väljaminevad kõned ­ kasv 20% Tegevus: Palgati 3 müügiinimest, kellest igaüks tegi 2000 kõne kuus ­ kokku 6000 lisakõne kuus. 2. Etapp ­ Suurenda oma müügiprotsessi efektiivsust 2) Tähendusrikkad suhtlused klientidega ­ kasv 3% Tegevus: Klientidele saadeti välja lisaväärtust loov video. 3) Kohtumisi kokku lepitud ­ kasv 7%

Majandus → Ettevõtlus
30 allalaadimist
Isiksusepsühholoogia konspekt
13
pdf

Isiksusepsühholoogia konspekt

· Seda kriitikat on pehmendanud sotsiaalse õppimisteooria teke, mis selgesti arvestab kognitiivsete protsesside osa isiksuses · Ühine see, et nad jagavad vaadet inimkäitumisele kui deterministlikule (põhjuslikkust omavale) nähtusele: inimese käitumine vormitud põhiliselt isiksuse kontrolli alt väljas olevate jõudude poolt. · Teisest küljest on õppimisteooriad aidanud muuta isiksuse uurimist objektiivseks, fokuseerides tähelepanu inimeste käitumise ia nende elukeskkonna vaadeldavatel omadustel. SKINNER, Burrhus Fr. ­ (1904 ­1990) oli Ameerika psühholoog. Isiksus on õpitud käitumismudelite kogum. Operantne tingimine. Toetus I.Pavlovi ja J.Watsoni õpetusele. · Keskkonnaga kohanedes kogeb indiviid erinevaid stiimuleid

Psühholoogia → Isiksuse- ja...
18 allalaadimist
Laser
24
docx

Laser

Selle meetodi (hajumisefekti) abil on uuritud atmosfääri saastatust suitsuga. Impulsslaser täppismehhaanikatööstuses Väidetavalt on kõrgekvaliteedilise läätse abil fokuseeritud väga võimas impulsskiirtekimp suuteline tekitama kiirguse võimsustihedust kuni 1000 miljonit kW/cm 2 (väiksemal pindalal kui 1/10000 cm2). Hiiglaimpulss vältab küll kõige rohkem mõne miljondiku sekundit, ent sellest hoolimata võivad juba nõrgemadki kiired anda üllatavaid tulemusi. Fokuseerides hiiglaimpulsi metallile, täheldame üsna drastilisi efekte ka kõrge sulamistemperatuuriga metallide juures. Ühe millimeetri paksusest teraslehest lausa puhutakse auk läbi. Kui selline intensiivne laserivalguse impulss tabab metalli, tõuseb helendav aurupilv ning sulametalli pritsmed plahvatavad laiali. Teras kõigepealt sulab ­ umbes 1/10000 sekundi jooksul pärast "tabamust". Seejärel pritsib vedel metall plahvatuse lööklaine mõjul tilgakestena laiali.

Füüsika → Füüsika
56 allalaadimist
ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA
34
rtf

ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA

teadusse · Seda kriitikat on pehmendanud sotsiaalse õppimisteooria teke, mis selgesti arvestab kognitiivsete protsesside osa isiksuses · Ühine see, et nad jagavad vaadet inimkäitumisele kui deterministlikule (põhjuslikkust omavale) nähtusele: inimese käitumine vormitud põhiliselt isiksuse kontrolli alt väljas olevate jõudude poolt. · Teisest küljest on õppimisteooriad aidanud muuta isiksuse uurimist objektiivseks, fokuseerides tähelepanu inimeste käitumise ia nende elukeskkonna vaadeldavatel omadustel. 2.3. HUMANISTLIKUD ISIKSUSETEOORIAD: Väidavad, et selle asemel, et näha inimesi kui · alateadvuse ja nähtamatute jõudude poolt juhitud (psühhoanalüüs) või · kui püsivate joonte kogumeid (isiksusjoonte teooria) või · kui olukorrast sõltuvaid kinnitusi ja karistusi (õppimisteooriad), tuleks rõhutada inimeste põhilist headust ja nende tendntsi areneda kõrgemate

Psühholoogia → Isiksuse- ja...
260 allalaadimist
Eesti Kirjanduse Ajalugu II
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

„Õnnevarjutuse“ ballaadidele saab ainest kolmest põhiallikast: Piibel (piibellik kõla ja haare), baltisaksa legendid („Porkuni preili“, „Rändav järv“) ja eesti rahvaluule. Aeg- ajalt on räägitud Under saksapärasusest, sest kasutab saksa ainest ja on üldiselt ka saksa kultuuri taustaga, erinedes ses osas Tammsaarest ja Lutsust. On leitud, et Underil on baltisakslastele omane subtiilsus. 1930ndate tekstide nihked on hilisperioodi alus: hakkab kirjutama Eestit seda fokuseerides, õiget isamaaluulet tal varem polnud. 3. Siuru-järgne (1940.–1960. aastad), hilislooming. 1920ndatel leitud tasakaal säilib, lisandub eleegilisus, mida mõjutab pagulus (igatsustunne, isiklikus plaanis minevikku pöördumine). Hiljem Under väldib ekstaatilisust, retušeerib seksuaalset avameelsust, kui oma luuletusi muudab valikkogude tarbeks. Isamaaluule tähtsustub 1940–50ndatel. I kandepunkt on kogu „Mureliku suuga“, järgnevad paguluses

Kirjandus → Eesti kirjandus
85 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun